Hi, tech!

Mu kõrval laual on kolm pakki Kalevi maisipulga-iirise-maiust "Mõnus maius". Süda tilgub verd, ent kohe lähen sellega alla loomaruumidesse kohaeelistuse katset tegema. See ongi biomeditsiin, teadmistepõhise Eesti jätkusuutliku majanduse üks kolmest lootustandvast võtmevaldkonnast. Nagu ka see, kuidas Aet eile tsäksiga väikesi kummitorujuppe otsast kärsatas, et neid hiljem lapikuks vajutada, tootmaks vahendid rotiajus asuvate torude korkimiseks.
Nii et ma parem ei taha teada, kuidas näeb välja materjaliteadlaste argipäev :)

It ain't safe no more

Mu uus soeng ei meeldi just kõigile looma- ja linnurahva liikidele. Ilmselt sarnaneb see liigselt vareste mingite looduslike vaenlastega; igatahes hommikul bussist maha jäänuna mööda jõekallast südalinna poole jalutades rünnati mind KORDUVALT selja tagant kõrva äärest mööda vuhisedes. Varesed on aastakümneid sinna Economicu vastaskaldale pesasid teinud, ilmselt on nad nüüdseks piisavalt jõudu kogunud (nagu Saksamaa peale 1. maailmasõda) ja kavatsevad mingile pärusmaisusele apelleerides haldusautonoomsuse välja kuulutada ja sisenejaid kamikaze-varestel (on selline kirjapilt VÄ?) eemale peletada. Pekku.

Tänase päeva parimad pakkumised kuidas end õhtuti kodus mitte üksi tunda on a)kassi võtmine; b) teleka võtmine. Konkurss jääb avatuks järgmise kolmapäevani, võitjale auhinnaks kodune õhtu mälloga.
:(

Farmakoloogia kempsuvestlused vol 2.

"All oli borš. Ja sealiharaguu."
"Mis magustoit oli?"
"Arusaamatu."

Võru linna turismimagnet on sealsed ühesuunalised tänavad, mis on kas a) tupikud; b) remondis; c) võimaldavad pööramist VALELE poole. Magnet missugune - sa lihtsalt ei saa sealt enam ära. Aga muidu väike kaunis linnakene. Okei, ei olnud kaunis kaa tegelikult suure hulga kohtade pealt. Kuigi mõnest kohast paistis ikka olevat. Ja kui ikka ühe kraavikaevamise pärast viiekilomeetrisele ümbersõidule suunati, siis selgus et väike kaa ei ole niiväga. Anyway, oli niisugune.
Avastasin et maanteesõidu juures kõige kaunim asi on tahavaatepeeglist kaugustesse libisev teelint. Auto ees on see niisugune lai ja sirge, aga tahavaatepeeglis hakkab vähenema ning Lõuna-Eesti maastikel niimoodi iluvõimleja lindina üles-alla looklema. Väga kaunis. Ainult et liiga kaua järjest ei tasu ainult taha vaadata. Tuleb ettevaatlik kaa olla.
See olekski nädala alguseks vist enamvähem kõik.

Poole tunni pärast 50 hiirega tail suspension test. Tõtt-öelda tunnen end veidi kummaliselt, soovides sellega kiiresti ühele poole saada, et tagasi üles bioeetika kursuse jaoks loomadega katsete tegemise eetilisusest esseed kirjutama kiirustada :)

Verekeskuses verevalamisruumis käis seinal telekast loodussaade Kalahari kõrbest. Väidetavalt on seal ilusa ilmaga 70 kraadi sooja. Mis tekitas minu jaoks ületamatu probleemi et kes seal siis filmimas käis. Kõige meeldejäävam koht oli see, kui antiloop oli kiskja eest väidetavalt liiga kaua ära jooksnud ning kukkus keset põldu maha. "See antiloop on oma energiavarud ammendanud ning sureb," seletas telediktor tõusvalt vigurdaval toonil. No kuidas sa ikka inimestele niisugust asja ütled.
Aga sokolaad on hea.

Seoses plaaniliste kirjatööde valmimisega kaasnenud vabade õhtutega palun ma teid - sättige julgelt oma õhtused käigud läbima Narva mnt 108-11! Any time. Samas valmistan ka kaasatoodud toiduainetest maitsvaid põhjamaiseid roogi (selle sõna imelikkuse tõttu loobusin kirjutamast "loodemaiseid", kuigi mälu järgi tundub nimetatud aadress asuvat just kodulinna looderegioonides).

Imelistest elusündmustest mainiks vast eilset Gretega Itaalia köögis käiku, mis päädis (õigemini küll algas, aga "päädis" on lihtsalt niivõrd kaunis sõna:)) aknalaualt viiese bemmi brosüüri (bmw ametliku ajakirja sellekohane väljalase, kujutate ette! (peale Merle muidugi, kelle kontoris diivanilauad niisuguste all muudkui koolduvad ja praksudes murduvad:) ning kes seetõttu ei pea KUJUTLEMA)), mistõttu lõunakohvi lõppes diplomaatilise pöördumisega ettekandja poole, sõnastuses "kas on mingi võimalus, et ma saaksin siit lahkuda koos SELLEGA???" millele järgnes tütarlapse käik tagaruumidesse, sealt väljumine muheleva blondi tsikiga, kes - ja pange nüüd tähele - kritseldas midagi ajakirja kaanele ning selle mulle lauda saatis. Minu inimsuhetevõõras mõistus murrab siiani pähkli kallal, mida tähendas kaanel asuva tsikinime ja telefoninumbri kohta ettekandja edastatud "kui te seda autot ostma hakkate, helistage sellel numbril..." Parim pakkumine on, et suutsin oma pooleaastase juuksuris mittekäinud oleku ja nädalase habemega tõesti potentsiaalse kliendi mulje jätta. Või siis et - what? Minu tavaarusaamad on siiani ikka olnud niisugused, et tsikid ujuvad nendele kuttidele külje alla, kellel bemm juba käes on, mitte et bemmiga tsikid ujuvad nendele kuttidele külje alla, kes bemmi tahavad :) Seoses Grete pideva tiheda kohalviibimisega kirjeldatud kontekstis kaldun siiski esimest versiooni kahtlustama - et pool teed on käidud ning ma juba NÄEN VÄLJA nagu uue viiese potentsiaalne omanik, niiet nüüd on siis ainult veel see teine asi teha :)

Neile, kes pihi.netis end rahuldatud ei saa, on nüüd taeva õnnistuseks ka selline ropp koht olemas nagu perekooli vstlusringid. Näiteks soovitan ette võtta selle elava diskussiooni :)

Kuumematest uudistest veel see, et mulle meenus korraga, et minu ja Oltsi bänd "wrong said bed" tõusis siiski korra komeedina ka kohalikku ajakirjandustaevasse - behold the "Jess", 1997! Otsi siit artiklit "Uus hitt on tulekul" :) Nagu näha, pani Olts sinna minu kontaktid ning ütles pärast mulle kaa, et seda lugeda võiksin. Paraku ei hakanud gruupid mulle kohe kirjutama. Siiani ei ole tõtt-öelda kirjutanud.

OO MAI KAAD

Mulle näib, et esimest korda kuueaastase akademilise karjääri jooksul suutsin kirjaliku töö valmis saada loppelt enne tähtaega. Ehk siis juba eile... või isegi üleeile. Ei teagi, millist momenti pidada töö valmimise hetkeks - kas seda kui valmis see variant, millest professorihärra veel kaks väikse tähega algavat lauset leidis, või see, milles Word mul viimaks ka sisukorra lubas teha, või see, kus ma viimase kahe "a" asemele vajaliku alfa-sümboli produtseerisin. Anyway, see viimane moment oli praegu, niiet in your face, tähtaeg, bite my shiny metal ass!

Hommikune Farmakoloogia instituudi vetsust pealtkuulatud vestlus:
"Tere hommikust, Maiu... Maive... Ma... MIS SU NIMI ON???"
"Ma olen kolleeg."
"Tere hommikust, kolleeg!"

Töö jaoks vanu katseprotokolle sirvides leidsin 2003. aasta aprillis käitumiskatse kõrvalt tehtud märkuste hulgast järgmise tähelepaneku: "nägin unes, et nõudsin emalt makaronide kohta joonist :)"
Vat niisuguse pühendumusega tuleb teadust teha!

Oo jaa! Tere hommikust, Eesti Maa.

Eileõhtune külaskäik MSNni ei lõppenud fiaskoga (tundsin vastupandamatut soovi kirjutada "eileõhtune külaskäik MSNni lõppes fiaskoga" - lihtsalt selle lause kõla pärast oma peas:)), vaid jättis peale kolmekuist abstinentsi väga meeldiva mulje. Kõik hakkasid minuga rääkima, nagu vahepeal polekski pausi olnud. Väga armas oli; aitäh Kärt, Enely, Liisu, Kalpa ja Deniss! Tohutu südamesoov tekkis ikkagi koju nett tagasi tekitada, et pikkadel suveõhtutel niigi palju teie kõigi seltsis olla. Tööoludes kavatsen jätkuvalt mitte msnnuda.

Alanud on taas kaunis nädal, mis loodetavasti päädib meeldiva magistritöö punktipanekuga. Siis kohtume teie kõigiga ja resotsialiseerume.

Ning Liisi Poll, i will so kill you!!! :)

Ma kirjutan siia osasid oma mõtteid, mida osad inimesed loevad. Osad mõtted ja osad inimesed. Kokku teeb see väga väikse osa minu maailmast. On asju, mida mul kuhugi panna ei ole.
Ma tahaks, et mu maja umber oleks aed või park – mitte nii suur nagu Raadi mõisas, aga samamoodi aia või müüriga piiratud. Piisavalt suur ja mitmekesine, et koertel seal ruumi oleks päev otsa olla. Labradoridel näiteks, või kellelgi teistel suurtel ja headel. Ühte koera pole mul südant võtta – veel ühte üksikut looma juurde tekitamaks.

Tutvusin esmakordselt põhjalikumalt oma blogi statistikaga. Tuleb välja, et minu lehele jõuavad inimesed peamiselt sooritades otsinguid sõnadega "Draama Liivimaal" ja "sorust", aga tegelikult kasutades ka "Tanel Mällo" ning "milleks mulle psühholoogia" :)
Rõõmustab see, et kõige rohkem vaadatakse minu virtuaalmõtteid lõuna ajal, st kell 12-14 ja peale tööpäeva lõppu, st kell 18-19. Tublid lapsed, ärge raisake siin maksumaksja/tööandja raha.

Rõõmsatest sõnumitest veel see, et eile õhtul jalutades seisis teisel pool teed onu oma taksikoeraga ja torises: "No mis sa nüüd teed seal, tule ära siia, nooh, üldse ei saa siis aru nüüd või enam..." Ja koer tegi nagu ei kuulekski, sest - ja ma usun et tean siinkohal kuidas koerad mõtlevad - teadis, et onu niikuinii toriseb ja tegelt ei ole üldse pahane.

Austraalia teadlased (ning seekord on ka tõepoolest tegemist austraalia teadlastega:)) on leidnud et noored - ärge elage niisama koos, vaid abielluge! Eriti peaksid seda nõudma meesterahvad, sest lihtne statistika näitab, et kui mehel pole võimalik elukaaslast abielutunnistuse ettenäitamisega rahustada, on tõenäosus, et ta naise käe läbi surma saab, kümme korda suurem. Watch out!

Minu tänahommikuse Tallinn-Tartu bussi tummad ja kurdid (nagu varem olen maininud, moodustavad viimasel ajal teatud kindla osa antud bussiliinil minuga koos reisivatest isikutest erinevate händikäppidega persoonid) olid eriti elavaloomulised ja erksad. Kuna seekord istusid nad mitte mijnu ees vaid seljataga, sain istme seljatoe kaudu samuti kogeda suuremat osa viipekeeles igapäevaselt kasutuses olevatest jõulisematest väljendustest. Kuna lisaväärtusena oli tegemist kodumaa ilu nautida võimaldava ja vaimuvabadust tagava (ajalehtedes liinibussiavariide fotodelt meelde jäänud hüüdlaused bussiseintel) Taisto loksutava bussiga, hakkas mul üle pika aja bussisõidu peal jälle natuke paha küll. Kusagil veidi enne Laevat tegime ka metsapeatuse, mille käigus juht tegi mureliku ringi ümber oma sõiduriista, ent ilmselt leidis selle seisundi reisi edukaks lõpetamiseks veel rahuldava olevat, igatahes jätkasime mõne minuti järel.
Niisugune kena lugu siis siit Euroopa Liidust teile, kallid sõbrad. Kusjuures minu reedeõhtune hirm selle kohta, mis meie eluga siis laupäevaks õigupoolest saanud on, tundub nüüd vähepõhjendatud olevat. Kõik näib korras olevat. Või on kellegi elus mingeid olulisi muutusi aset leidnud? Tell mi.