Viimastel päevadel tahaksin ennast ja oma maailma väikeseks karvaseks palliks kokku tõmmata ja mõned kuud kusagil kuivanud lehtede all hiberneerida. Et kõik settiks, paraneks ja lihtsalt mööda läheks.
Või siis teine variant, tahaksin suveõhtul Kreutzwaldisse Tinni juurde aeda kamina ümber, või Kersti vanasse aeda lõkkeplatsi äärde, ning neid kohti on veel. Ma ei saa peast mõtet siia kirjutada kõik need nimed kes mulle kallid on, aga tunnen et pean selle tegemata jätma, sest mõni ununeks niikuinii. Kartes muutuda imalaks, lisan siia juurde veel, et AUSALT, selle karvapalli-tunde ja selle tunde vahel, kuidas mu süda on tuhandeks säravaks killuks mis on kõigi teie südametes, on tegelikult ainult väga väike vahe.
Siirad vabandused kõigi nende lugejate ees, kes mind isiklikult ei tunne :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar