Eilsel spordipäeval, Viljandi kandis, toimus palju verelaskmist ja kakamänge. Sest rada oli kole. Minu vennal näiteks tolknes lahingutandrilt lahkudes väidetavalt reiest välja puuoks. Minul näiteks on rattapükste kujulised päevituspüksid. Muidu aga oli Elion Cupi esimene etapp, Mulgi maraton minu peas niisugune: 1.-15. kilomeetril tagus peas kunagine The Tuberkuloitedi hitt, mille refrään kõlas midagi sarnast nagu kus algab lõpp, kus lõpeb algus... Jumalast loogiline. Järgmised tunnid möödusid imestuse tähe all, kui ma kogu oma kuueaastast psühholoogiapagasit rakendades ei suutnud mõista, miks peab kilomeetritel 16.-40. ümisema Kukerpillide seda lugu kus seda paati pole tehtud linnuluust. 40.-50. kilomeeter valitses peas vaikus ning 51. kilomeetrist kuni lõpuni kõlasid juhuslike lõikudena Alenderi kurvad lood. Väga väga kurvad.
Ja õhtul rõõmustas mu vend mind teatega et tulemused tühistati, sest kuskilt vahepealt oli rajatähistus katki ja osad sõitsid natukene valesti. Kui see oli se koht, mis mulle silma jäi, siis ulatus eksimuse mastaap kümnete, aga võibolla isegi üheteistkümnete meetriteni!
So long änd thanks for all the piss.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar