turn the klok to zero hani

Oiijjaa, ma olen tagasi kallid lugejad!. Aim pläkk änd aim pljääd. Ei tahagi põhjendada, miks niisugune paus sisse tuli, aga kuna statistika näitab et mingi 30-40 inimest on, kes truult igapäevaselt viimase rohkemkuikolme nädala jooksul viimast sissekannet üle ja üle lugenud on, siis pean ilmselt jätkama. Mis siis uuel aastal ootab ees meid? Kindlasti vägapalju eesti blogosfääri lembeteemat kuidas eile sadas ja natukene pea valutas, aga muidu on kõik hästi, sekka põnevaid mõtteid sellest kuidas eile näiteks mõtlesin kuidas tegelikult võib ju raha jaoks teha mida iganes, kui sellest vaba aega kaa jääb ja see niimoodi ära toidab, et saab põnevaid ja toredaid asju teha, millegaseoses mulle tikub pähe mälestus mingist fiitsör-stoorist nendest kodanikest kes eesti välikäimlamonopoli manageerivad, mida mina küll ei tihkaks oma visiitkaardile panna isenesest, aga näe, head inimesed elavad ära ja ilmselt väga hästigi, lisaks kindlasti aegajalt mõned fläshbäkid sellest kuidas minu uus uspekistaania sõber Ulugpekk lambanägu Abdurakaanov kirjutab kaks nädalat peale suvekursuse lõppu minu salastatud ülikooliaadressile kirja stiilis Hey Tanel, how's life and your camera? (mis omakorda toob fläshbäki nendest inimestest kes kursuse lõpus leidsid et nad PEAVAD omale kõik 6GB kõikide tehtud 13000 pilti kopeerima kuhugi) When does your school start? Write me back ASAP!, pluss sellest kuidas indiaanlane (kelle kõikide nimed teadupoolest algavad P-tähega, niiet see võis olla Priyank, aga ma ei vastuta ka kui see oli Pushpendra) paar päeva hiljem kirjutab kursuse listi thanks ulugbek for the call u made yesterday to me although i hardly understood u becos ur voice was not clear; kindlasti tahaks pikemalt puudutada teemat kuidas ikka veel on inimesi ka siinsamas meie vahel ja ümber Biomeedikumis kes oma saienssimasinate jooksutamise ajal samast arvutist iga viie mintsa tagant oma rate kontot käivad tsekkimas, ning õdede Pehkide ja Kersti lemmikut Teisit puudutame kaa, ning võibolla lisame ka mõne pildi, sest tunnen see viimase natukeülekuu jooksul oma esimest sünnipäeva MITTE tähistanud kodupudulojus on paljudele võõraks jäänd, noh, ja üldse, kasvand, ja õppind ära näiteks kuidas ukse peale hüpata ja sellega kiikuda ja täiesti uuel tasemel (2,5 meetrit) riiulilt asju maha ajada. Oo jaa, elu on põnev. Ja laste ja naiste pilte tuleb kaa!