kodused kempsumõtisklused vol 1?

Istusime hommikul mälloga koos kempsus - mina oma poti peal, tema oma liivarannal (sest kuigi me ei ole suured sõbrad, on prakselt võimatu siin korteris midagi mitte koos temaga teha nagu teisedki inimesed kes on seda üritanud, väidavad) - ning mõtlesin õnnelikult, kui meeldiv on asjaolu, et ta ei ole matsu ära jaganud, millised võimalused minu karistamiseks nende karistuste eest, mis ta seinte kraapimise ja lillede tagumise ja minu jala otsastärahammustamispüüete eest saab tema pissimisoskus tegelikult avaks. Aga näe, there you have it - ei tule loomakesel see pähe kuidagi ja käibki ilusti kastipeal edasi ning kannatab julma ja sihitut peksu.
Aga potil, kallid lugejad, istusin sellepärast et mul on kõhu asemel rannapall. Juba pikemat aega. Aga üleeile läks eriti raskeks seisund. Ilmselt hakkab hooaeg kätte jõudma.