eesti teadlased on leidnud et

Kui eelmist kirjet lõpetasin, meenus mulle mõeldes et oh, küsiks, mida kallid lugejad kuulda tahaks? et ma olen seda juba korra teinud. Ning Maali tahtis rohkem rottidest kuulda. Ja siis ma olen pikemat aega töömälu 7±3 (või oli see 5±3? või ±2? :)) asja hulgas hoidnud neid episoode mis leidsid aset neil kauneil kevadpäevil kui Denissiga rotte kõditamas käisime.
Rotikõditamine põhineb kõigile tuntud eestimeelse neeroteadlase Jaak Panksepa uskumusel, et need 55 kHz häälitsused, mida rott turjapealt ja kõhualt väntsutamisel esile kutsub, on evolutsiooniliselt sarnased inimnaerule. Igatahes sihukene tegevus meeldib loomadele väga, niiet kui natukene harjutada, jooksevad nad juba siis kohale kui käsi puuri pista jne.
Meie siis Denissiga võtsime ette ja hakkasime oma äsjasündinud rotilapsi hoolikalt kõdistama. Ideeks midagi sellist, et kui nad ka meie käes rõõmsalt puksuma hakkavad, on meil üks meetod juures, mille alusel oma ärevus- ja depressiooniuuringutele läheneda. Teadupoolest kui inimesed on depressioonis, ei tunne nad sageli kõditamise vastu erilist huvi. Nii. Katse kestis kokku peaaegu kaks kuud, mille kestel iga jumala päev käis kindlasti üks meist, aga reeglina seltsis ja segasemalt, tunnikese loomaruumides ja kõditas ükshaaval läbi 19 loomakest, igaühele 2 minutit pühendades. Seda et see hea oli, näitab niisugune joonis (y-teljel siis häälitsuste arv):

Ma poleks kunagi arvanud, et niisugustest asjadest rääkima hakkan, aga mingi kiiks peab ju igal blogil olema (järgmises teadusblogikirjes - eesti blogimaasiku kiiksuanalüüs!). Anyway, me näeme, et päevade möödudes hakkasid loomad järjest rohkem piuksuma me töökates kõdikätes. Järelikult meeldis. Ja siis tüdinesid ära. Ikka juhtub. Hiljem tegime samade loomadega veel igasugu katseid ja vaatasime kuidas rotinaer teiste parameetritega seondub. Üht-teist saime teada küll, ehk nagu öeldakse, further studies are needed. :)
Aga nagu te aru saate, see ei ole just kõige normaalsem tunne, kui sada aastat järjest iga päev konkreetsel kellaajal tund aega rotti kõditad. Või nagu ma seda Maretile iseloomustasin: nagu onaneerimine, ainult et seda ma ei tee nii sageli.