farmakoloogia liftivestlusi

Tõenäoliselt arutatakse nendel neljapäevastel farmakoloogia instituudi koosolekutel, mis koridori teises otsas poolsuletud uste taga peetakse, ka minu personaalküsimust. Ma kujutan ette kuidas sellele iga kord eelneb blogi meeletu kontentanalüüs ning kuidas see päädib umbes niisuguste otsustega minu tegevust tunnustada, mis panevad seni mind harva isegi teretanud tädi liftis silmi pööritama ja mind nähes oigama OI milline uhke kolb! Sest kaheliitrine kolb mul tõesti käes oli, mis ei ole ilmselt tema umbes viiekümneaastases laborandielus siis tavaline nähtus, noh, tavaliselt saavad kõik liitristega hakkama ju!