Ja tegelikult ma tahtsin oma esimese saksamaakirjena kirjeldada hoopis seda kuidas Frankfurdis sakslased küsisid mu käest saksa keeles teed ja venelased vene keeles suitsu. Eestlasi õnneks otseselt ei kohanud, aga midagi sellesarnast küll, kui raudteejaama juures aegajalt mingid tüübid maaalt päevavalguse kätte ronisid, ja hommikuses pargis valgete koibadega tüüp süstlaga veeni taga ajas. Nisugune esmamulje siis sellelt maalt. Tegelt tesmamulje, sest kui lennujaamarongipealt maha astusin, taipasin et see ikkagi on seesama koht, kus kunagi sada aastat tagasi Lyoni bussi ootasin. Kõik on väga samamoodi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar