Kogu aeg on ruttu. Lausa niisugune rutt, et isegi peas ei ole enam neid tuhandet asja, millega tegeleda tahaks, vaid ainult üks suur rutt ja urelus. Vahepeal eristub foonist veel üks kiire soov: tahaks rahuneda, literally üheks minutiks kogu selle pideva fooni peast välja lasta. Ja sellesama otsa seesama tunne, nagu selle ühe minuti võtmine tuleks millegi meeletult väärtusliku arvelt - sellesama ureluse alalhoiu. Ruttu on nagu parasiit, kes peremeesorganismi aju üle kontrolli on saanud ja seda omatahtsi suunab.
Tuttav seisund? Lubage täna endale see minut, see ei tule millegi arvelt - aga võib-olla aju tunneb siis ära, milleks ta tegelikult on.
reede, 7. september 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
mul läks poolteist päeva ja üks öö selleks, et saada aru, et enam ei olegi kiire. aga mul oli ainult umbes kaks ja pool nädalat kogu aeg ruttu. maidea kui palju Sul on.
Postita kommentaar