idee fiks!

Kolm põhjapanevat eileõhtust tähelepanekut minu kodusest elust: esiteks, üks põhjus miks ma end kodus ilusti ja turvaliselt tunnen, on see, et aknad on nii mustad et keegi ei näe sisse. Teiseks, ma magan juba mitmendat päeva suures toas diivanil; see on kodusem kui magamistoa voodi. Kolmandaks, märkasin et kodus ma enamustel juhtudel ISTUN mõnusasti potile, ükskõik kas number one või number two puhuks. Kuskil mujal ma seda eriti ei tee, vähemalt mitte kompulsiivse algelise desinfitseerimisveerandtunnita. Kodukemps on mõnus, sinna võtan kaasa autoajakirja, soojendan põrandal jalgu ja sügan kiisumiisut. Tegelikult ainult sellest kempsutähelepanekust tahtsingi kirjutada, esimesed kaks tähelepanekut lisasin lihtsalt tähelepanu hajutamiseks, et tõrjuda sisukaid süüdistusi kempsufiksatsioonis.

vabamüürlaslik kits (tähelepanu, tegemist on peitepildiga!)

!

on all fours

Whattoduu whattoduu, eile õhtul oli telekajuhe kellegi poolt läbi näritud ilmselt, mis absaluutselt välistas igasuguse jalkpallivaatamise. Ja mida tegi lugupeetud kunstimetseen, hobikassikasvataja ning spordihuviline niimoodi maastleitud vaba ajaga? Kas ma käsisin rattasporti harrastamas? Kas ma lugesin põnevat juturaamatut? Või kirjutasin hoopis mõne meeleoluka toktoritöö? Oo ei, eksivad need kes arvavad et OMETI karaazi juures autot ma ikka ju ei putitand! Sest seda ma just tegin. Ning nuga haavas pöörates - telekajuhtme tüsfunktsionaalsuse avastasin tegelikult alles vahepeal toast lisamutrivõtmetekomplekti võtmas käies. Kindlasti on kõigi kallite lugejate jaoks erutavaks uudiseks, et sain uksekatted niimoodi kinnitatud, et nad enam ei logise ega seakõrvadena loperda. Samuti on innovaatiline taas veidi roostevabam salongipõhi.
Pakilisematest asjadest meenub veel, et üleeile parklast autot võtma minnes olid sipelgad parklaäärekivialt auto alla oma jooksuraja teind - noh, sihukese, teate küll, nagu metsaall on, eiteamis nad sealt leidsid, ning et täna koguneme Tartu minilistega kesklinna kandis kella seitsme kandis, millest tingitult ka minu eilne pedesessioon - niiet kõrvad kikki (ning et kiillauset veidi veel pikendada, lisaksin tähelepaneku, et selle oleks saanud emotsionaalselt kõrgele viia ka sel juhul kui ma ei oleks "kõrvad"esse kogemata õ asemele kirjutatud ü-d ära parandanud)!

veel kljenditeenindajate teemadel

Lõunakeskuse gansabangatädil oli vormijakk pallja ihu peale tõmmatud ja too punnitsas nööbivahelistest aukudest välja nagu hästikerkind pärmitaignas. Kuni tädi mu kontot uuris, sõin igaksjuhuks tal letipealt taldrekust kommid ära. Muidu lendab nööp eest!

hiired tuules

Hoolimata sellest, mis lapilise peaga juuksuripliks minu organitega viimane kord tegi, mõtlesin praegu ootamatult - ja veelgi ootamatumalt mõtlesin et kirjutaks blogisse - et minu respekt inimeste suhtes, kes niisuguse käsitöötöö valivad. Juuksur, kokatädi, bussijuht, lukksepp jne. Nagu, lihtsalt tavanägemuses tagab see reeglina niisukese madala ühiskonnastaatuse (mul kangastub silme ette see juuskuriÄRI mis oli Vanemuise ja Kastani nurga peal ning koolisööklatädi). Samas, mõnedel päevadel kui elust on villand, mõtlen et tahaksin küll tore kokapoiss olla. Nagu, ilusate ja rikaste inimeste maailmas muidugi. Eksju. Eriti kui ma vaatan oma söögipildiraamatuid. Aga, tabasin end kohe mõttelt, kas niisuguse ameti jaoks peab omasooihalema või saab seda ka heterost-peast? Hästi ei viitsiks niipalju pingutada.
Lihtsalt, praegu altlaborist üleslaborisse tulles ja peagi ilmselt alla tagasi minnes - milleks punnitada ja teha kuskil kaugel tööd, kui see sind kusagilt mujalt ja kellestki kallist lahus hoiab?
Ma tõesti ei tea. Kallid lugejad.

juhhuuhtmevaba!

Tegelikult on minu juhtmevabaduse üle rõõmustamise akt juba mitu päeva vana. Kuid millegipärast ma ei deitinud seda kirjet tollesse päeva präegu, kirjutamisel, vaid jätsin siia. Ega tost midagi erilist enam ei olegi, kui, siis täna õhtust ehk mainiks turvaseadmemäsu, mis päädis arvatavasti sellega, et saan käesoleva kirje peale poolteisstunnist ühendusepuudumist täpselt endiste seadistuste taastamise tõttu ära saata. Kindlasti on kallite lugejate hulgas tarkpäid, kes ütlevad mulle et näh, kui sa kogemata WEP-võtme muutuse ruuteris enne ära salvestad kui selle võrgukaardile sisestad, siis sulle aint tundub, et ei saagi enam sellesse arvutisse ühendust, sest nagu selleks et seda muudatust maha võtta, peaks nagu ruuterile ligi pääsema, milleks on vaja võrguühendust, mida aga ei ole, sest võrgukaardil on kood vaetamata, ja sulle võib tunduda et eileia seda kohta, kus saaks sellel võrgukaardil selle ära muuta, aga eeii, see koht on olemas küll ja oioi kui lihtsas kohas, pluss, meilonveelsadavõimalustnäitamakskuitopskisaoled oioi oioioi! aga mina ei kavatse seda enam näppida.
Muudest elusündmustest.. ah.. kõik on hästi, mis sest ikka pajatada :) Küsige teie ise parem midagi!

kollid olid kaa rannas

eilenäginmaaeestimaad e. eilekäisinmahelenisuvilassalajapiltitegemas!

nädala esimene telekavaat

Oibooze, miks lenni kravitsi kontserdi lekraamis, peale mahahõigatud NÜÜD ON TA SIIN!!!-lauset lenni ise hakkab laulma I want to get awayy..? Ja boozeboozemoij, misajast on sihvkad adekvaatne peasponsor hevikontserdile? Sama hästi võiks biitlite kontserdi sponsor olla moosiga kohuke.
Pluss, kas keegi on mõelnud, kust on eesti keelde tulnud selline sõna nagu "mess". Näiteks peagi saabuv MereMESS. Ingliskeeles on küll sarnane sõna olemas.

sääd sääd sääd to the bone

pekitihase mälestused voll 1

Tahaks remargi korras veel ära märkida, et:
a) Biomeedikumi trepikojaukselingid on kaetud libiseva pekiga teadustöötajate higistavatelt kätelt;
b) suvetunne seostub peale väljas lõõskava päikese minu jaoks veel sellega, et kogu ülejäänud normaalne maailm näib olevat arvutite tagant ja töölt kadunud ja mina üksinda (pluss kõik teised idioodid kes Biomeedikumi täidavad (vt ka punkt 1)) elan veel väärkujutelma küüsis et peaks midagi kasulikku tegema.

pedede rubriik

Mõttemeenutusi hollandimaalt veel, mis teadupoolest on VASAKpoolse rooliasetusega riik, eksole. Aga inimesed on seal väga tublid, ja isegi poolteistmillise auto omanikud pargivad nimodi, et teised kaa saaks kitsal tänaval mööda sõita pärast. Isegi kui see elementaarne parkimisviisakus tähendab jõkkehüpet või ebaväärikat kaasistujauksest väljapugemist :). Tegelt ma tahtsin hoopis nalja visata selle automehe kulul, aga näe, kuidas välja kukkus, hoopis tunnustavates toonides.
Avaksin samas ka ennustusvõistluse kõigile pededele ja pedekandidaatidele, kellele ma seda vapustavat lugu veel vestnud ei ole: Mitu liitrit kulub minitibul Pärnu-Tartu vahelise 207 (eeldusel et Pärnust Tartu poole väljudes sõidetakse esmalt 35 kilomeetrit Ikla poole ja kui sildid lätikeelseks muutuma hakkavad, tehakse kiire kahekümneviiekilomeetrinekruusateepõige tagasi Eestimaa maanteede poole) kilomeetri läbimiseks? Auhinnaks hinnalised küljestkukkund jupid ning esikoha omanikule lõbusõit suupistete ja jookidega!

plaplaplaa

hi, expectations!

Surusin Teele soomestkogutud ning kaunikujuliselt takusest paelast sabaga kinginutsakuks mähitud pudelikorgid kõvemini pihku ning seletasin õdedele Pehkidele veelkord rahulikult, et tegelikult näeb nende ilusa tagamõttega kingitus välja nagu kiisumiisu mänguasi. Nägudelt peegeldus valu ja õud, nii tuttav igapäevastest stseenidest kus head inimesed oma kätetööd pimeduse jõudude kätte näevad langevat, olgu selleks siis süütu Mein Kampfi keeletoimetaja (jah, ma tõin selle näite lootuses suurendada ka oma lugejate hulka netist hulkuvate natsisõprade arvelt) või pojale sünnipäevaks esimese nupuga noa kinkinud pereema.

punkti panek

Eilne venemaa tiktor kremmli foonil eurovisiooni hääli välja kuulutades:
Hello Kyiev! Good night, Europe!
Aga tuumanupp ei töötand vist.

relss against taim

Eilsel spordipäeval, Viljandi kandis, toimus palju verelaskmist ja kakamänge. Sest rada oli kole. Minu vennal näiteks tolknes lahingutandrilt lahkudes väidetavalt reiest välja puuoks. Minul näiteks on rattapükste kujulised päevituspüksid. Muidu aga oli Elion Cupi esimene etapp, Mulgi maraton minu peas niisugune: 1.-15. kilomeetril tagus peas kunagine The Tuberkuloitedi hitt, mille refrään kõlas midagi sarnast nagu kus algab lõpp, kus lõpeb algus... Jumalast loogiline. Järgmised tunnid möödusid imestuse tähe all, kui ma kogu oma kuueaastast psühholoogiapagasit rakendades ei suutnud mõista, miks peab kilomeetritel 16.-40. ümisema Kukerpillide seda lugu kus seda paati pole tehtud linnuluust. 40.-50. kilomeeter valitses peas vaikus ning 51. kilomeetrist kuni lõpuni kõlasid juhuslike lõikudena Alenderi kurvad lood. Väga väga kurvad.
Ja õhtul rõõmustas mu vend mind teatega et tulemused tühistati, sest kuskilt vahepealt oli rajatähistus katki ja osad sõitsid natukene valesti. Kui see oli se koht, mis mulle silma jäi, siis ulatus eksimuse mastaap kümnete, aga võibolla isegi üheteistkümnete meetriteni!
So long änd thanks for all the piss.

kallid gaasteelised

Kuku! Naatukene läheb aega veel, enne kui saabub se päev mill taas meie seiklustest lugeda saate. Kannatust!

taas algas klassikaline kõdikatse

Estonian scientists have found that although some rats seem to think they are primates, they actually are not.

olland on vastu olude maa