ultra hell

Kõht natuke valutab, juba mitmendat nädalat. Hääästi natukene. Noh, ja siis üleeile käisin sellega arstitädi juures. Kõhuga. Tädi ütles ooi, teere, härra tanel, sest ta on mu perearst kes kui kunagi päris alguses Võru tänaval raskelt haigestusin kõrgesse palavikku ja ta kohale kutsusin, ilma koputamata uksest sisse astus ja roomikutes otse voodi juurde tormas, kus kahvatu näoga vaalgete-vaalgete linade vahel lebasin, ja siis (st üleeile jälle) võttis rõõmuga vastu minu emapoolsed tervitused. Mulle meeldib nihukene isiklik suhtumine arstitädi juures. Et ta ikkagi on MINU pere arst. Nojah, ja siis ta katsus kõhtu käpaga ja kuulas ja arvas et võib küll olla mingi sapiprobleem, eksole (ja õrnemad lugejad, nüüd võite ära lõpetada, keegi EI KÄSE teil mu füsioloogiast osa saada!), mis pani mind kui siiani ainult nohuga arstijuures käinud inimese vaimustusest ohkama, et ta niiviisi pealtvaadates kohe arvata oskas niisukese sisemise probleemi kohta, noh, ja siis uuris et misvärvi kaka on, ja mina just olin hommikupoole vaadanud et selline helepruun, ja siis - picture this - lasime mõlemad hetke silmadel kabinetis ringi käia, otsides esemeid, mille tonaalsus kirjeldusele vastaks. Ja ma EI TAHA teada, kuipalju kallitest lugejatest järgminekord kempsus vaatavad, ega neil sapiprobleeme ei ole. Sest that's the way it is with helepruun.
Noh ja siis ma lähen kahe nädala pärast ultrahelisse. Nagu rase ikka. Ja arstitädi keelas puuviljade ja musta leiva sööömise vahepeal, sest need tekitavad gaase, ja käskis juua hoopis seedimist soodustavaid teesid. Noh, ja siis ma läksin apteegist läbi ja leidsin sealt väga kummalisi teid. Ürditeid. Ja kui ma kodus oma vastomandatud raudrohuürditeed tegin, siis ujus seal sees väike tigu :) Ja kogu selle loo kirjutasingi praegu selleks, et te oskaks vaadata ja näha, kes on tassi vasakus ülanurgas.