majaehitus basics, 1.0, not advanced. not at all.

Käsitledes hetke põletavamaid teemasid tahan õpetada, kuidas ehitada endale ja oma perele kaunis kodumaja. Kindlasti on paljud lugejate hulgast seisnud probleemi ees, kuidas absoluutselt renoveerida ühe kuuga mõnusaks koduks ühepereelamu rohelusse uppuvas eramurajoonis koos dzungelaiamaaga.
Nõuanne number üks: väga palju läheb vaja väga rumalat entusiasmi. Et iga päeva plaanis oleks aias 500 m2 vabastamine hoolikalt kepitatud vaarikatest, katusealuse soojustamine ning nelja vaheseina ning soemüüri lammutamine koos ehitusprahi koristamisega, lisaks väiksemad kohendus- ning viimistlustööd. Ning et õhtuks oleks nimetatutele lisaks kogunenud veel kümmekond ülesannet, millega end järgmiseks päevaks põnevile ajada. Kindlasti teate kõik seda tunnet kuidas trepi ette pikalilükatud solgiämbri või mädaneva õunasüdame koristamine hoovimurult on projektid, mille sooritamise planeerimine võtab nädalaid kui mitte kuid. Samas, entusiasmiga töötades teed viie minutiga ära ka need asjad mida muidu majapidamises viis aastat edasi lükatakse, näiteks vaarikakeppide nihutamise kuuri taha. Tegemishoos pole see mingi vaev ja juba päev peale nihutamist kiirustasin keppe taas välja sikutama et lastele püstkoda rajada, ning kui veel mõni hea mõte tuleb, ei kõhkle ma neid hetkeemotsiooni ajel kasvõi põlema pistmast, niisugune võimas jõud on ehitusentusiasm!

bäck on träck!

Seniks kuni käesolevat lehte satuvad jätkuvalt lugema vaid inimesed kes teevad guuglis otsinguid "hoian õhtuti", "mida tähendab tropp" või lihtsalt "erös pista," püüan siinseid asju VEIDI tõsisemalt võtta, et kord aastas siiasattuvatele vanadele lemmiklugejatele kunagi vähem või rohkem meeldiv üllatus valmistada!

Lugupidamisega, teie, autor.

pikk ap Adriana from her house

Nüüd ma sain siis aru, miks mina oma minit auto24.ee kaudu müüdud ei saanud.

kulinaarialetinaitmeer

Mingis mõttes on hea, kui poes on nii eemaletõukavad müüjad, et ma midagi ostmata jätan. Aga nad võiks siis paigutada kuhugi krõpsupakkide juurde või alkoholiletti, või kuhugi ülikallisse butiiki, mitte sinna, kust ma salatit tahan küsida. No palun vabandust, aga isu LÄKS ära.

turn the klok to zero hani

Oiijjaa, ma olen tagasi kallid lugejad!. Aim pläkk änd aim pljääd. Ei tahagi põhjendada, miks niisugune paus sisse tuli, aga kuna statistika näitab et mingi 30-40 inimest on, kes truult igapäevaselt viimase rohkemkuikolme nädala jooksul viimast sissekannet üle ja üle lugenud on, siis pean ilmselt jätkama. Mis siis uuel aastal ootab ees meid? Kindlasti vägapalju eesti blogosfääri lembeteemat kuidas eile sadas ja natukene pea valutas, aga muidu on kõik hästi, sekka põnevaid mõtteid sellest kuidas eile näiteks mõtlesin kuidas tegelikult võib ju raha jaoks teha mida iganes, kui sellest vaba aega kaa jääb ja see niimoodi ära toidab, et saab põnevaid ja toredaid asju teha, millegaseoses mulle tikub pähe mälestus mingist fiitsör-stoorist nendest kodanikest kes eesti välikäimlamonopoli manageerivad, mida mina küll ei tihkaks oma visiitkaardile panna isenesest, aga näe, head inimesed elavad ära ja ilmselt väga hästigi, lisaks kindlasti aegajalt mõned fläshbäkid sellest kuidas minu uus uspekistaania sõber Ulugpekk lambanägu Abdurakaanov kirjutab kaks nädalat peale suvekursuse lõppu minu salastatud ülikooliaadressile kirja stiilis Hey Tanel, how's life and your camera? (mis omakorda toob fläshbäki nendest inimestest kes kursuse lõpus leidsid et nad PEAVAD omale kõik 6GB kõikide tehtud 13000 pilti kopeerima kuhugi) When does your school start? Write me back ASAP!, pluss sellest kuidas indiaanlane (kelle kõikide nimed teadupoolest algavad P-tähega, niiet see võis olla Priyank, aga ma ei vastuta ka kui see oli Pushpendra) paar päeva hiljem kirjutab kursuse listi thanks ulugbek for the call u made yesterday to me although i hardly understood u becos ur voice was not clear; kindlasti tahaks pikemalt puudutada teemat kuidas ikka veel on inimesi ka siinsamas meie vahel ja ümber Biomeedikumis kes oma saienssimasinate jooksutamise ajal samast arvutist iga viie mintsa tagant oma rate kontot käivad tsekkimas, ning õdede Pehkide ja Kersti lemmikut Teisit puudutame kaa, ning võibolla lisame ka mõne pildi, sest tunnen see viimase natukeülekuu jooksul oma esimest sünnipäeva MITTE tähistanud kodupudulojus on paljudele võõraks jäänd, noh, ja üldse, kasvand, ja õppind ära näiteks kuidas ukse peale hüpata ja sellega kiikuda ja täiesti uuel tasemel (2,5 meetrit) riiulilt asju maha ajada. Oo jaa, elu on põnev. Ja laste ja naiste pilte tuleb kaa!

ohkoo lijaeg

Milles saab aru, et ülikool on alanud?
Õhtul koju tulles on Konsumist pelmeenid otsas.

can't Dutch this

Nii. Europealinnas on käidud. Araabia linnaosas elatud. Kallasesiimu mittenähtud. Muidu oli okeika. Järgmine kord selgitame välja, kas pelgja keel on flaami või miski, mille koodnimetus kõlab nagu Dutch.
Uus asi on igatsus kellegi järele, kes eesti keelt hääldada oskaks. Noh, nagu, asju niimoodi loeks nagu kirjas on. Välkamaalastele pakub erilist pinget arusaam, et eestikeeles sisaldavad kõik sõnad R-tähte. Paha öeldagi aga üks populaarsemaid eileõhtuseid lausungeid oli kürb.
Tänane (aga miks mitte SELLENÄDALANE??) pildiseeria sisaldab ülevaadet meie reipa rühma tegemistest, tüüpilistest prüsseli pedelektoritest ning eurokommisjooni värskeimatest äässmässääzipkkumistest. Arvakes ise kes on miss.

riläksment

edev europede

ja see tundub praegu sobiv koht, kuhu lisada me töörühma miteametlik hüüdlause: dude, its two to two, it's due to do some tutoring!

sügis on juba käes

niivara läheb juba pimedaks

welche nationality bin ja?

Ja tegelikult ma tahtsin oma esimese saksamaakirjena kirjeldada hoopis seda kuidas Frankfurdis sakslased küsisid mu käest saksa keeles teed ja venelased vene keeles suitsu. Eestlasi õnneks otseselt ei kohanud, aga midagi sellesarnast küll, kui raudteejaama juures aegajalt mingid tüübid maaalt päevavalguse kätte ronisid, ja hommikuses pargis valgete koibadega tüüp süstlaga veeni taga ajas. Nisugune esmamulje siis sellelt maalt. Tegelt tesmamulje, sest kui lennujaamarongipealt maha astusin, taipasin et see ikkagi on seesama koht, kus kunagi sada aastat tagasi Lyoni bussi ootasin. Kõik on väga samamoodi.

start up or shut up?

olles kodust kaugel unistasin kinust

Nii. Kui jalutad Tartus ringi ja korraga avastad, et kella 19:40 lennukini on ainult veidi üle kahe tunni ja suudad hetke veel rahulik olla, et siis taibata, et peale kahetunnise tallinnasõidu oleks vaja veel varuaega et check-in kaa ikka korralikult ära teha, ise end samas kogu aeg veenda püüdes et PÄRISELT ei ole asi üldse nii hull, sest tegelikult on tegemist hoopis 17:40 lennukiga Frankfurdist Tallinnasse, milleni on veel kaks nädalat aega, ja siis õhtuleiteamillepärastkellaseitsmekspandudäratuse peale üles ärkad ning end pabistades veenda püüad et viimatinimetatu on tõenäoliseim stsenaarium et siis taas rahumeeli uinuda ning end uuesti samast olukorrast leida, ning niimoodi kokku kolm korda (välja arvatud et iga järgmine ärkamine on spontaansem ning väliste stiimuliteta), siis taipad, et mõnikord toob pühaäevahommikul kellaseitsmene äratus rohkem kasu kui kahju. Ja mällo mõtlemise meta-metatasand tahaks selle kauni eestikeelse ning eesti keele grammatikat sisaldanud lause lõppu riimida midagi ahju, või siis vähemalt öelda et see sobiks siia kauniks lõpuvärsiks, aga vasttärganud metropoliit minus keelab seda tegemast.

sprehhen viir toits

Just siis kui Sulle tundub et saksa keele tunnis iga viie minuti tagant aknast välja vaadates arukalt öeldud es regnet nicht ning sellele kõrvalistuvalt poolakalt vastuseks kuuldud ich habe kein Kopfschmerzen mõistmine on su võrkeeleoskusi piisavalt arendanud et lokaalsete indidzinös piipölitega vabalt lobiseda, ütled hommikuses kohvikus müüjatädile suures ärevuses ich möchte eine kasse Taffe ja enesekindlus jälle kahaneb natukene. Aga ainult natukene. Vist.

tervisi lähimailt

Nagu näitab blogistatitika, on suvevaheaeg lõppend ning inimesed jälle tööl ja päevi internetiavarustes mööda saatmas. Paras aeg midagi teile - kallid lugejad - hambusse visata, enne kui mus taas petute (viimase aja sõnavõtud ongi mul nagu pettumuse valmistamise teemal, niiet ei tahaks teile ka seekord pettumust valmistada ja teemavahetusega ebameeldivat üllatust kaa, VALMISTADA).
Jään siiski napisõnaliseks, sest saksa keel on kole raske. Pluss veel mingid 15 muud keelt, sest meid on suvelaagris VIST 25, ja eri rahvuseid 17. Osasid neist ma tean, teised, näiteks nagu Austraalia ja Austria on raskemad.
Niisugused lood siis.

tellimus

S: tanel läheb varsti ära saksamaale
T: kas ma midagi toon kaa sulle sealt?
N: jaa! too pulgakommi. ja tikk-takki!

nädala nõuanne

sa võiksid rohkem enesekindel olla ja vähem teiste nõu kuulata!

nädala etteheide

sa ei tee reaalsusel ja tegelikkusel vahet!

pandivere pildikesi

Pärnus ootas meid kena suveilm. Mis tähendas et ma igatsen kliimaseadmega autot. Kuradi saun! Meeldejäävaim hetk oli õnnis rahutunne, kui rannarajooni mudamaja või misiganes ette parkides keegi sulle tähelepanu ei pööranud et ooii, milline auto, sest kõigil teistel ümberseisjatel olid omal samasugused. Mingi kahekümne ringis somme ja kümne ringis kohalikke. Mina küll ei saanud aru, misnad seal uurisid, kõik on ju ühesugused! Niiet minu autopedetsemine tõepoolest piirdub vaid läikimahõõrumisega. Natuke häiris seegi suhtumine, et kui juba mini oled ostnud, siis ilmtingimatta pead õliste näppudega ringi käima ja kaboti alt tuure peale ja maha keerama, et tõelist phiilingut kätte saada. Muidugi ma ostan endale uuema ja kipama, kui raha on, aga mina sõidan sellega, sest ta on nunnu ja mul on vaja sinna ja sinna jõuda, mitte et mul ei ole aega ja raha kuhugi mujale matta. Pealegi, kustsee aeg võetakse, kas bemmi nahksisu kreemitamise arvelt? Kas mind visatakse nüüd klubist välja?
Kablikandis rannaparklas läks mingi perekond mööda ja laps hõikas meie lapse mõmmiturvatooliistumasättimist silmates: ja nääee, seal on päris misterpiini karu kaa! Naguet see ongi see päris tema auto! Mis meenutab ühte varasemat kirjet sellest, kuidas piin mul siduri persse oli keerand.
Veidi linnapool parklas, hommikulvara meelitas külaonu meid autost välja, argumenteerides et külapoest saab küll hommikukohvi osta, sealtsaab kõike osta, jaa, tulgetulge, muidugi, et selleks ajaks kui auto ilusti pargitud saime, aknad kinni, lapse istmest välja ja uksed lukku, kotid kätte, veidi konservatiivsemaks tõmbuda, ei kohvi seal küll ei pruugi olla, ei, jaah, kohvi kindlasti mitte.. Anyway, teravmeelseim väide onu suust oli et laps on küll nagu ema suust kukkunud (onu suust, ema suust), aga minu geenid (sõbramehelik tögav silma pilks pilks) on küll kõik kaotsi läinud. Seda nüüd küll, külaonu, ilmselt mingi geenivaramu mees on the loose.

Ning eileõhtul tagasi kodus, daraama liivimaal sai lõppvaatuse (nagu, noh, see püss paugatas seinal mis esimses vaatuses rippus ja ei paugatand), kui mällol viimaks ometi õnnestus suuretoaaknalaualt alla pudeneda. Kurja saatuse tahtel naispere tudis juba õndsalt sel momendil ning meespere kakis wifikempsus, kusjuures veebikasiinos oli just kolmik kätte tulnud, mis läks vett vedama niiöelda, taskulambi ja rebadel pükstega aknaalt kiisumiisut otsima tõtates, oi mai ääss. Õdedele Pehkidele aga rõõmusõnumiks, et nende väike lemmik on jätkuvalt elu, olu ja tervise juures ning hüpsab ilmselt edaspidigi veel rõõmsamalt laia maailma sisse ja välja.