3 minutit psühholoogiale

Kuna viimase nädala jooksul on taas siia lehele kaks korda jõutud otsinguga "milleks mulle psühholoogia" (ning selle lausega lisandus veel üks põhjus sellise otsinguga siia jõudmiseks, kuigi sügavam põhjus, miks just siia jõudma peaks, jääb selgusetuks, sest peale selle ja selle viite käsitlustele, et inimesed niisuguse otsinguga siia jõudnud on, ei ole ma tuvastanud otsest väljundit, kus sellist küsimust varem käsitlenud oleksin), tunnen psühholoogia teaduskraadiga inimesena vajalikuks sügavamalt analüüsida nii põhjuseid, milleks kellelegi psühholoogiat vaja oleks (kuigi nimetatud otsingu pinnapealseimgi analüüs annab juba nii mõnegi huvitava vihje nende isikute omapärade ning psühholoogia kui valdkonna poolt pakutavate erinevate võimaluste vajalikkuse kohta neile, kes just selliseid sõnastusi guuglisse sisestavad, ning pigem on põletavam probleem isegi see, kas tegemist on nendesamade inimestega, kes sisestavad otsingusõnad "teosta google otsing sõnale psühholoogia" ning "otsingusõnad"), kui ka põhjuseid, miks niisugune otsing just siia lehele tooma peaks.
Kuna sissejuhatav lause tuli üsna mitmetahuline ja vastab juba üsna paljudele küsimustele ning - tõeliste psühholoogiahuviliste jaoks isegi intrigeerivamalt - esitab palju uusi küsimusi, piirduksin esialgu just niisuguse napi teemakäsitlusega ning naasen selle juurde siis, kui järgmised kolm inimest nimetatud probleemiga taas siiapoole pöördunud on.

kõik oli natukene hästi õnnestund

Võib-olla ma peaksin rõõmus olema, et maailmas nii palju idioote on, sest nende foonil tundun ma endale ikka meeletult normaalne kohati.. enamuse ajast isegi. Ma ei hakka isegi konkreetseid näiteid tooma, vaid eeldan et kümnest tuhandest lugejast üheksa tuhat tunneb end nüüd ise ära ja on homme natukene adekvaatsemad.
Hallooo?!?

1

sina magad lastega üleval
üks on meie voodi kõrval
üks on meie voodi keskel
üks on meie voodi serval
sinu kõhus

mina olen allkorrusel
meie kõik oleme ülakorrusel
meie kõik oleme allkorrusel
me oleme aias
ja maja ees

me oleme metsistund vaarikavartes
ja krohvitükkidest tehtud bussis
ja ühel jääb käsi purki kinni
ja teisel on aias
tulbilehtede vahele pandud
lumeroosiõied

ja kolmandal on oma muna
sinu kõhus
ja kui tuleb aeg
jääb tal käsi purki kinni
ja aias on tulbilehtede vahel
lumeroosiõied

me elame majas
kus kõik on alati
juba täiesti valmis

advo kaadid andke aru

Kas tsiviliseerituse vastand on militariseeritus? «Mina lolluse vastu ei saa. Tundub, et Pärnu linnavalitsusega ei saa tsiviliseeritult asju ajada, las tegelevad asjaga advokaadid,» rääkis omanik.

shit just got worse

Lihtsalt selleks et lugejad vaataksid - oi, lõpuks ometi mingi uus põnev kirje! Lugesin selle nüüd enne submittimist veelkord läbi ja ise jäin väga rahule. Selle viimase lausega kah. See lause nüüd on kah veel enam-vähem okei. Aga see lause paistab juba liiast olevat. Ning seda lauset soovin et ei oleks praegu lisanud, aga ei suutnud vastu panna. Selle lause kirjutamist suutsin õnneks juba vältida.. peaaegu!

hoian kinni juhtmest mille teine ots kaob taevasse

ha-ha-haa - "sõnumi saatmine NURJUS" ütleb telefon... minu meelest see on natukene naljakas, sest telefonid on olnud konservatiivsed asjad, mille toimingud võivad halvimal juhul ebaõnnestuda.. aga mitte nurjuda. või, mina ei tea... näiteks kolmapäeval oli mul bläckout, kus mul ei tulnud üks eesnimi meelde, ja ma tundsin end selles amneesias väga mõnusasti, sest teadsin kohe et see on öisest magamatusest ja läheb üle ning oli seetõttu nauditav nagu mõni uus ja huvitav ravim. mitte et ravimid mulle mõjuks eriti.. kui ma ei tea, missugust efekti oodata. ning ma kahjuks ei leia youtjuubist videot, aga suurema fantaasiaga lugejad võivad lihtsalt lugeda skripti MP sketsist "The man who says things in a very roundabout way". väiksema fantaasiaga lugejad kes assotsiatsioonile pihta ei saa, võivad ise kuhugi offi wonderida, idiots!

pontu, mu koer, on leidnud elu võtme

Ükspäev vaatasin näiteks Eesti Energia esinduses jälle: istuvad ahvikesed, karvu pole seljas ja igaühel on mingi asi võetud mida teha et kari funktsiks, ja siis käituvad vastavalt sellele. Ühed istuvad laua taga ja teenindavad, prindivad arvutit ja võtavad allkirja, näitavad näpuga paberilt, teised tulevad, vajutavad järjekorranuppu, oodavad ja siis teevad leti ääres mis ette nähtud, ja lähevad jälle tagasi oma urgu, vahepeal käivad poest läbi ja viivad urgu organiseeritud korras saaki kaasa. Kuskil kõrgema korruse kabinetti tuleb hommikul üks teine ahvike, kes häälitseb ja sodib paberile, ja kui kolmas ahv tuleb, siis paneb pea viltu ja kuulab. Õhtupoole on tänavad täis erinevate ülesannetega ahvikesi, üks peab käima kaupluses mingeid asju vaatamas, mida liikmete külge riputatakse, teine läheb laseb karvu hooldada. Kolmas ja neljas seisavad nurga peal ja ei süga ennast, aga seisavad küll. Kõik on nagu ära korraldatud, igaühel on oma asi teha kogu aeg, et jääb mulje et selline ongi tervik niisugusena nagu ta olema peab. Kuigi ahvidel, tegelikult, pole üldse vaja et see nii keeruline on.

agamullonjumalastpoohui

Laias laastus jagunevad inimesed kolmeks. Esimesed on esmaspäeva hommikul rõõmsamad ja optimistlikumad kui töönädala lõpupoole, sest nädalavahetusel sai tsillitud ja tekkis uus lootus. Nädala lõpuks muutuvad kurvaks. Teised on esmaspäeva hommikul suuremas masenduses kui nädala lõpupoole, sest nädalavahetusel sai tsillitud ja uue hommikuga lootus kadus. Nädala lõpuks valu nüristub. Kolmandad ei lase end päevade vaheldumisest häirida ja on normaalsed. Peale minu ei tule praegu ühtegi meelde.

i must be doing something right

Neljapäeval üheksa külastust, eile ainult üks! Great success!
Ent kuidas mõõta seda, et inimesed eelistavad MITTE seda lehte külastada? Võiks ju eeldada, et kõik kes eilse päeva jooksul mõnda teist internetilehte vaatasid, tegid seda selle asemel, et siia tulla. I like those odds..
And now for something completely different: täiesti juhuslikult taipasin alles loetud minutid hiljem, et eile tagauksest tehnoloogiainstituuti sisenedes hoidsin tükk aega ust lahti märgates et üks ämblik võibolla soovib väljuda. Viisakas härrasmees nagu ma olen. Reinkarnatsioon kicks ass!

lugejate psüühika piirimail

Otsustasin, et täna ma ei tee uut sissekannet, et põnevust suurendada. Otsus tehtud, tegin sellekohase sissekande.

tahan olla hea

Üleeelmine sissekanne oli puhas vingumine. Mõte oli hea, aga vormistus sitt. Kahjuks ei täideta enam ammu minu ainukest lemmikblogi, niiet õppematerjal on napp, muidu oleksin juba palju osavam. Õnneks ei ole mul enam eriti palju lugejaid. Üks eesmärke, milleks kindlasti taas siia kirjeid tegema hakkasin oli näha, kui ebapopulaarseks see üldse on võimalik ajada. Arvestades järjest arenevat oskust lugejaid kirje lõpuni põnevil hoida, millise teemaga ikkagi tegemist on, kui üldse, siis usun et päris palju ebapopulaarsemaks kui praegu. Näiteks kui eile oli kuus külastajat, siis täna juba kolm. Aga kuresissekanne oli ka ikka juba kõvasti parem kui üleeelmine.

kured on parem kui seks!

ma väga soojalt soovitan, jätke oma igapäevase töö kõrvale kurepesa video kuhugi foonile jooksma, koos heliga muidugi. Halvim mis juhtuda saab on et kuulete mõnusat kevadist ojavulinat ja linnulaulu, aga kui joppab nagu minul praegu ja kõva tiivaripsutamise hääle peale pleierit tsekkate, näete karmi linnuseksi! (ilmselt vajalik mingi elementaarne mängija ja veebiühendus).

mul on palju kergem kui teil

Mõnel läheb ikka täiesti käest ära vahel. Konverentsil puudutati niisugust mõistet nagu rumination - midagi niisugust et kui miski läheb halvasti, siis kulutatakse ressursid sellele, et end ebaõnnestumise pärast piinata ning kui saabub next trial, ebaõnnestutakse taas, sest kogu süsteem on rumineerimisele sunatud ning soorituse jaoks ei jätku energiat.
Noh, see on patoloogia at its best, nii et uurime, ravime ja saame jagu. AGA. Mul on hoopis teine kogemus. Mõnikord võtab täiesti rahulik ja rõõmsameelne inimene mingi tähtsusetu minevikusündmuse, kus keegi kolmas midagi teisiti tegi kui eeldatud oleks ning ei saa enam üle, kui tohutult see tema peas tavaarusaamadega vastuolus on. Isegi kui segadust tekitanud situatsioon on endale juba ammu huvitava ja osapooli rahuldava lahenduse leidnud, milleks siis kaks päeva hiljem ikka ja jälle tagasi tulla et silmi pööritada ja rahulolematust väljendada põhimõtteliselt selle üle, kuidas olukorras kus midagi oli fucked up, ei haaranud selle eest osaliselt (kuid meie jaoks otseselt, sest ta oli ainukene kes meil parajasti oli) vastutav isik peast kinni ning ei kukkunud vabandama, vaid tegutses tsillilt ning tekitas parima asjaolusid arvestava lahenduse, millest veel omapoolse nõuga suutsime kombineerida veelgi mugavama tulemuse, kui kõige esialgsem versioon lubas (llitlause, mu arm, very nice!). Kõik sai tehtud ja kontrolli alla, aga rahulolematus jäi, ning piisavalt suur et selle juurde hiljem naasta ning pead vangutada. Justkui oleks vaja alal hoida, et keegi oli kusagil eksinud. Imelik.
Väga raske on umbisikuliselt kirjutada. Isegi see sõna - umbisikuline - on raske, proovige kiiresti kirjutada! Üldse ei tule nii ladus ja õpetlik sõnavõtt kui plaanisin. Aga üles ta läheb, sest kuulsin eelmisel aastal et on neid kes jätkuvalt mu blogi loevad, ning just nendest kavatsengi paremad ning mõttekamad inimesed teha!

fast!

Kogu aeg on ruttu. Lausa niisugune rutt, et isegi peas ei ole enam neid tuhandet asja, millega tegeleda tahaks, vaid ainult üks suur rutt ja urelus. Vahepeal eristub foonist veel üks kiire soov: tahaks rahuneda, literally üheks minutiks kogu selle pideva fooni peast välja lasta. Ja sellesama otsa seesama tunne, nagu selle ühe minuti võtmine tuleks millegi meeletult väärtusliku arvelt - sellesama ureluse alalhoiu. Ruttu on nagu parasiit, kes peremeesorganismi aju üle kontrolli on saanud ja seda omatahtsi suunab.
Tuttav seisund? Lubage täna endale see minut, see ei tule millegi arvelt - aga võib-olla aju tunneb siis ära, milleks ta tegelikult on.

ja nüüd väike õpetus ehitussõpradele

Olles nüüdseks peaaegu kuu aega igapäevaselt lammutus- ja ülesehitustöödega tegelenud, olen omandanud ühe olulise zen-õpetuse. Nagu ilmneb, ei ole võimatuid asju olemas. Kuidagi ei ole sel objektil ühelgi hetkel tekkinud tunnet et mingi asi ei õnnestuGI. Mõni asi võtab kauem aega kui arvad, näiteks läbi raudbetooni augu puurimine puuriga mis otse läbi ei ulatu nii et pead teiselt poolt vastu puurima, ilma et enne kaks korda hea usu peale möödapanemist õiget kohta välja mõõdaksid. Ma usun et see laieneb tegelikult ka väljapoole ehitustegevust. Kui tunne on nii õige kui olla saab, siis ei ole ebaõnnestumisi, vaid kõik sujub - kas siis pikemalt pingutades või mingi teistsuguse lahendusega, kuid absoluutselt just nii nagu plaaninud oled.
Ning jah, mu päevi täidab ehitus ja pead kaa, ning ma olen sellega rahul, ja teiste asjade peale kavatsen põhjalikumalt mõelda hiljem. Hetkel siis vaid see mõte, ja siis veel see, et mul on maailma kõige parem naine ja kõige kõige armsamad lapsed, ja ma hakkan iga kord nutma kui meenutan kuidas Annabel sündis. Ning ma ei häbene oma tundeid väljendada, sest hetkel on blogi külastajate arv jätkuvalt vaid 5 tükki päevas :)!!

electricity and gravity

Üks põnevamaid aspekte majaehitamise juures on igale alustavale ehitajale kindlasti elektrisüsteemi rajamine. Selleks on kaks võimalust. Üks maksab vähemalt 50 tuhat krooni ja teine on põnev seiklus rippuvate liaanidega dzunglis, kus matšeetet ei tohi kasutada (kusjuures minge vaadake poes soojustusvilla lõikamise nuga, mina seda oma koju küll ei julge osta!).
Kui olete otsustanud teise variandi kasuks ning peale elektrikapi ametlikku vahetust kõik juhtmed ise vedada kavatsete, vajate kolme asja: esiteks väga palju väga pikka juhet, mis niikuinii saab otsa just siis kui onkesköötundilöönudjubakelladkõikmelinnas ning oled kipsimeestele lubanud et kõik on homseks tehtud; teiseks - suurepärast loogilist mõtlemist ning briljantset planeerimisvõimet nagu minul; ning kolmandaks - sitkust, sitkust ja veelkord sitkust.
Oluline otsustamiskoht on veel, kas lasta kipsimeestel kogu lae alla veetud esimese korruse valgustus- ning pistikutelahendus kinni küprokkida enne kui tolknevatele juhete midagi otsa pusid, et nende funktsionaalsust kontrollida, või mitte. Seiklusehimulistele soovitan esimest varianti, kuigi kogemus näitab, et kui esmaspäeva lõunast saadik ning ka igal järgneval õhtul kipsimeestele lubad et järgmisel hommikul on elektriga kõik tehtud ning nad saavad oma tänuväärse töö kallale asuda, võid vargsi loota et laupäeva lõunaks, kui su juba-töötava-elektrisüsteemiga majaga vend objektile jõuab, on sul talle midagi ette näidata mille mõttekust ta hinnata saab.
Oluline info veel: pliit, ahi ja 3000-vatine boiler lähevad kolmefaasilise (5 x 2,5 mm) juhtme külge (kui teil muidugi on kolm faasi majas sees üldse, popud!!), pistikud 3 x 2,5 mm ja valgustus 3 x 1,5 mm juhtmega. Niiskete ruumide, pesumasina ning majast väljaspool asuva elektri juhtmed peavad olema rikkevoolukaitsmega.
Kõige parem on ühendusi teha niisuguste väiksete värviliste koonustega, mida poodides nimetatakse rakettideks. Sinna pistad ühendatavad juhtmed puhastatud vaskosa pidi (ca 1 cm) sisse ja keerutad kinni. Oluline on, et kuskilt ei jääks vaskosa välja. Ma ei tea kas mul jäi, homme vaatan kõik raketikesed üle enne kui küprokki lendama hakkab.
Teie elektrikapp on jagatud suureks hulgaks kaitsmeteks. Mida kõvem mees sa oled, seda rohkem neid on. Minul on kuusteist, ja ma olen päris kõva mees. Elektrimees on neile kaitsmetele andnud nimed, näiteks köögi pistikud 1, köögi pistikud 2, pliit ja ahi jne. See tähendab et igat niisugust üksust saab ülejäänud süsteemist sõltumatult välja lülitada. Või sisse. Juhul kui oled kõik õigesti ühendanud. Ma veel ei tea, aga kui kogu ühendamine kunagi tehtud on, siis ma pühendan ühe päeva imetlemisele kui imetlusväärselt õigesti kõik funktsib. Võib-olla kutsun isegi teid oma kätetööd imetlema!

viisil: on vabade riikide võitmatu liidu

on tiidu ja priidu räpase liidu
nüüd lõpetand märatsev heterosalk
su noku ta aanuses enam ei liigu
kui geidegi kätte saab pedede palk

oi meid üllaid heteroid ajavad närvi
nii kepsakas nooruk kui räpane rauk
me lipul kaks-kolm mittevikerkaarvärvi
ja persse ei lähe meil mitte üks pauk

majaehitus basics, still basics

Punkt 1. Kui kallitele lugejatele tundub et teie vanemad vennad kes teid suvi otsa oma maja ehitusele appi kutsuvad, on muutunud teie vanemaealiste maasugulaste sarnasteks, kes kunagi vanasti neile üheks päevaks külla minnes lootuses sealt rahu ja vaikust ning tasakaalustatud hingeelu leida teid kell kuus hommikul entusiastlikult üles ajavad et talutöödega peale hakata, et kallis külaskäik vett vedama ei läheks, siis teadke et see ei pruugi nii olla - see analoogia-moment siis - sest iial ei või teada kunas te neid teadmisi vajama hakkate, mida korraks abis käies tasuta koguda oleks saanud ning mille eest nüüd vähemalt sadade kõneminutihindadega tasute, kui mitte kehvast kõnekvaliteedist tingitud eksimuste mitmekordse ümbertegemise hinnaga. Niisugune liitlause siis, pr. Aunapuu!
Punkt 2. Kui teil, kallid lugejad, on plaanis oma renoveeritavas elamus eemaldada vaheseinu, mille taga on ruum, mida eelmised elanikud võivad olla kasutanud suuremate klaaspindade vertikaalladustamiseks, mille olemasoleu võib olla võimalik eelnevalt olemasoleva väikse uksekese kaudu kontrollida, ei ole vaja seda seina ja nende asjade kontrollimist kuvaldaga shortkattima hakata.

majaehitus basics, 1.0, not advanced. not at all.

Käsitledes hetke põletavamaid teemasid tahan õpetada, kuidas ehitada endale ja oma perele kaunis kodumaja. Kindlasti on paljud lugejate hulgast seisnud probleemi ees, kuidas absoluutselt renoveerida ühe kuuga mõnusaks koduks ühepereelamu rohelusse uppuvas eramurajoonis koos dzungelaiamaaga.
Nõuanne number üks: väga palju läheb vaja väga rumalat entusiasmi. Et iga päeva plaanis oleks aias 500 m2 vabastamine hoolikalt kepitatud vaarikatest, katusealuse soojustamine ning nelja vaheseina ning soemüüri lammutamine koos ehitusprahi koristamisega, lisaks väiksemad kohendus- ning viimistlustööd. Ning et õhtuks oleks nimetatutele lisaks kogunenud veel kümmekond ülesannet, millega end järgmiseks päevaks põnevile ajada. Kindlasti teate kõik seda tunnet kuidas trepi ette pikalilükatud solgiämbri või mädaneva õunasüdame koristamine hoovimurult on projektid, mille sooritamise planeerimine võtab nädalaid kui mitte kuid. Samas, entusiasmiga töötades teed viie minutiga ära ka need asjad mida muidu majapidamises viis aastat edasi lükatakse, näiteks vaarikakeppide nihutamise kuuri taha. Tegemishoos pole see mingi vaev ja juba päev peale nihutamist kiirustasin keppe taas välja sikutama et lastele püstkoda rajada, ning kui veel mõni hea mõte tuleb, ei kõhkle ma neid hetkeemotsiooni ajel kasvõi põlema pistmast, niisugune võimas jõud on ehitusentusiasm!

bäck on träck!

Seniks kuni käesolevat lehte satuvad jätkuvalt lugema vaid inimesed kes teevad guuglis otsinguid "hoian õhtuti", "mida tähendab tropp" või lihtsalt "erös pista," püüan siinseid asju VEIDI tõsisemalt võtta, et kord aastas siiasattuvatele vanadele lemmiklugejatele kunagi vähem või rohkem meeldiv üllatus valmistada!

Lugupidamisega, teie, autor.