kaimar testib viagraga

Pekku, kuna ma ei suuda Kaimari blogile - ning antud hetkel ühele konkreetsele mõttele sealt - enam kommentaare kirjutada (Kaimari enda kommentaar: "Kirjutad roppusi sinna? Praegu proovisin just, et põms saab kommida küll. Mingid sõnad on sellised, mis läbi ei lähe (stiilis viagra ja v1agra jms), aga muidu peaks olema ok."), siis toon oma mitteenamniivägapäevakajalise kommentaari ära siinkohal. Vabandades juba ette kõigi lugejate ees, kelle nüüd kardetavasti tõsise argumentatsiooniga siit igaveseks minema peletan: Õpetaja poolt ning lapsevanema poolt osutatavate teenuste vahele ei saa võrdusmärki tõmmata, toru. Tegelikult võib muidugi kõike teenuseks nimtada, mina nt osutan Sulle siin mõnitamisteenust. Õpetaja teeb midagi mida teda on välja õpetatud tegema, teeb seda mingite konkreetsete persoonide suhtes ja saab selle eest palka. See on natukene vähem abstraktne kompleks kui vanemlik hool. Tahad Sa või ei taha, kooliõpetaja, ükskõik kui pühendunud ja hingegavõttev ja "kool-on-teine-kodu" ideoloogiat järgiv ta ka ei oleks, ei ole võrdsustatav bioloogiliste vanematega ning tema kohustused on piiratumad kui vanematel (isegi kui viimased on väga nõmedad). Sest "õpetaja-EI-OLE-teenindaja" mõtet laiendades tahaks sellise idealistliku ja üleva õpetajalauriliku aura laiendada ka misiganes villuparvetitele ja minupärast kasvõi sommeljeele, kes mulle viis minutit seletab, miks ma peaks kana kõrvale valget võtma mitte punast.

Ja kõigile neile, kes siiamaani jõudsid, räägin - eeldades et nõnda kaotan ka teise osa oma vähempühendunud lugejatest - hoopis sellest, kuidas eilne muffinsiküpsetusõhtu, mis algas esimese pannitäie valmimise ning järelejäänudtaignaköögilaualekaussivedelemajätmisega, et korraks hilisõhtul Biomeedikumis aparaate kinni käimas panna, päädis koju naastes Kersti ja Kaja õudusest kaamete nägude kohtamise ning kohutavate uudiste kuulmisega, et mällo olevat hüpanud taignakaussi ja sealt Kaja kiljatuse peale diivani taha, kust õnnetu tainaloomakese ka leidsin. Aga ma vist parem ei räägi sellest. Sest esiteks, esmane šokk ei ole veel möödunud, ning teiseks - nagu mainisin - kardan häirida mittekassisõpradest lugejaskonna niigi hõredaid ridaseid. Ja kas viimane lause tähendas nüüd, et minu meelest on nende lugejate read hõredad, kes kasse ei armasta, või arvan ma, et read on hõredad niikuinii ning kassimittearmastajad/mittekassiarmastajad on oluline ühiskonnagrupp, kelle soosingut ma säilitada tahan, jäägu juba heade lugejate otsustada. Mitte et ma kassimittearmastajaid vähem headeks lugejateks peaksin, aga põhimõtteliselt, you get the point. Mitte selles mõttes, et teie - kassimittearmastajad - saate punkti, vaid lihtsalt - vast te kõik saate aru ikka. Saate ju? Elu ei ole tõesti nii lihtne kui me iga päev tahaksime. Ärge siis nutke.