Hommik. Kaunid hanged, jänkud hüppavad üle lava, kaugelt on kuulda huntide ulgumist. Noor kunstnik soojendab autot pool tundi seest ja väljast mootoriga ja soojapuhuriga. Siis laseb endale lumelabida ja botikutega onul garaazi eest libedalt lumelt hoo sisse lükata, veel hoogu tänavale keeramiseks juhuslikult möödaläinud kilekotiga onult, ning juba ollaksegi teel. Liibedal-liiibedal. Kuna Riia mägi on ennustatavalt libe ja liiklustihe, mis kahandab sealt ülessaamise tõenäosust, teeme paarikümnekilomeetrise ringi mööda Turu tänavat. Veel veidi lumehangedega sahmimist ning ollaksegi remonditöökojas. Saabub remondiülemus Indrek, kellel hommikune ropendamine veel tegemata.
Indrek (kaastöötajale): T***, sul juuksed jälle läinud, noh, t**** v***, n****, praegu oled v***** kõva mees, k***** näpud püsti, aga kui tuleb s***** külm, siis m***** p**** niiet t*** r*****! T***, noh, oi p*****!! T***!!!
Kaastöötaja: Ei, noh, ma koristasin lund maja eest ja... pla pla pla
Indrek (noorele kunstnikule): A no vaatame järele, mis need osad üldse maksta võiks. (telefoni) Kuule, selline asi nagu Austin Mini, mis sul sellele sidurile on? 89 aastast.
Pikk paus.
Indrek (kaastöötajale): A mis selle primeraga eile sai?
Kaastöötaja: mõmm-mämm... voolik... õlivahetasin... öö.. plblblb... samasugune nagu plplpl... annab järele..
Indrek (telefoni): MIS aasta, m***, mida sa m******* r*****-t**** k********** seal! Mis n**** 82?!? Me oleme jumalast vihased siin praegu, pool garaazi on inimesi täis, ootavad sinu järel!!
Paus.
Indrek (noorele kunstnikule): See on piini auto jah?
Mina (segaduses): mäh?
Indrek (selgemalt): See on see Beani auto, jah?
Mina (selginenult): jah.
Indrek (telefoni): Jah, piini auto. Tema käest ostsime. Ja see kuradi lammas on siduri persse keeranud!
Jne jne jne jne
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar