Mulle meeldib kui magama minnes tunnen, et päev läks asja ette. Sellepärast veel koristasin täna öösel peale mingi projekti retsensioonile vastamist vannituba liivast puhtamaks, pesin nõud ja mängisin kohusetundlikult mälloga. Ja nüüd veel kirjutan, et teile südame peale panna, et teie nii ei teeks:) Aga minul on seda väga vaja. Sest muidu on hommikul halb, kui tulen päevast, kus ma hakkama ei saanud. Vajan sammu edasi.
Aga minu sammud on ettevaatlikud ja väikesed. Enamustel päevadest tunnen tehtust rõõmu juba kella viie-kuue-seitsme ajal laborist lahkudes. Unistan, kuidas võin koju tulles ükskõik millega tegeleda, sest kõik mis vaja, on selles päevas tehtud. Ma ei tea, kuipaljud teie hulgast mind sellepärast hukka mõistaksid. Või kuipaljud selle üle õnnelikud on, et nad ilma nädalavahetusteta 12-tunniseid tööpäevi teevad. Ma loodan et enamik teist ei ole.
Mul on raske praegu öelda, et elus on palju muud peale töö ning et märgake neid ja tehke neist välja. Sest mina tulen üksinda koju ja teen endale süüa, loen midagi või vaatan filmi - ma ei tea muust midagi. Okei, nüüd ma püüan ka mälloga aega veeta. Aga teil on kindlasti palju rohkem. Või võiks olla.
Mul on oma mingid väärtushinnangud, ma tean, ja teil on omad, mis ilmselt teie jaoks on sama ratsionaalsed. Ja üks minu väärtushinnang ütleb kaa, et tööd peab tegema, et ära elada. Ja et inimestel sinu ümber oleks hea elada. Tööd tehes ja pingutades oskad selle vilju hinnata. Aga selleks peab aega ja jõudu jääma. Ja mina arvan et töö on ainult töö. Ja seda reeglina võiks teie asemel peaaegu sama hästi teha ka keegi teine. Aga on asju, mida tema teha ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar