how am i supposed to live

kui kaua veel

Ikka veel ei ole naasnud minu Alenderi-plaadid. Minoorsete tonaalsuste püsimisega ma küsin seekord: egas ma neid - legaalsetel alustel muidugi - ehk kellelegi ei paljundanud, et need nüüd taas ka endale - legaalsetel alustel muidugi - taaskopeerida saaksin?
Ning täna õhtul algas juuda rahva tuhandeaastane vangipõll egiptimaal. Sest mällo sai kätte (kaela, õigemini) oma kauaaoodatud jalutusahelad. Veidi vajab harjutamist, eriti see osa, kus ta kõigi nelja küünega sellest kohast kinni hoiab, kus mina viimast klõpsu ümber ta kere sulgeda soovin. Prometheus on ta second name, või, noh, neljas, kohe peale Fukuyamat.

eesti teadlased on leidnud et

Kui eelmist kirjet lõpetasin, meenus mulle mõeldes et oh, küsiks, mida kallid lugejad kuulda tahaks? et ma olen seda juba korra teinud. Ning Maali tahtis rohkem rottidest kuulda. Ja siis ma olen pikemat aega töömälu 7±3 (või oli see 5±3? või ±2? :)) asja hulgas hoidnud neid episoode mis leidsid aset neil kauneil kevadpäevil kui Denissiga rotte kõditamas käisime.
Rotikõditamine põhineb kõigile tuntud eestimeelse neeroteadlase Jaak Panksepa uskumusel, et need 55 kHz häälitsused, mida rott turjapealt ja kõhualt väntsutamisel esile kutsub, on evolutsiooniliselt sarnased inimnaerule. Igatahes sihukene tegevus meeldib loomadele väga, niiet kui natukene harjutada, jooksevad nad juba siis kohale kui käsi puuri pista jne.
Meie siis Denissiga võtsime ette ja hakkasime oma äsjasündinud rotilapsi hoolikalt kõdistama. Ideeks midagi sellist, et kui nad ka meie käes rõõmsalt puksuma hakkavad, on meil üks meetod juures, mille alusel oma ärevus- ja depressiooniuuringutele läheneda. Teadupoolest kui inimesed on depressioonis, ei tunne nad sageli kõditamise vastu erilist huvi. Nii. Katse kestis kokku peaaegu kaks kuud, mille kestel iga jumala päev käis kindlasti üks meist, aga reeglina seltsis ja segasemalt, tunnikese loomaruumides ja kõditas ükshaaval läbi 19 loomakest, igaühele 2 minutit pühendades. Seda et see hea oli, näitab niisugune joonis (y-teljel siis häälitsuste arv):

Ma poleks kunagi arvanud, et niisugustest asjadest rääkima hakkan, aga mingi kiiks peab ju igal blogil olema (järgmises teadusblogikirjes - eesti blogimaasiku kiiksuanalüüs!). Anyway, me näeme, et päevade möödudes hakkasid loomad järjest rohkem piuksuma me töökates kõdikätes. Järelikult meeldis. Ja siis tüdinesid ära. Ikka juhtub. Hiljem tegime samade loomadega veel igasugu katseid ja vaatasime kuidas rotinaer teiste parameetritega seondub. Üht-teist saime teada küll, ehk nagu öeldakse, further studies are needed. :)
Aga nagu te aru saate, see ei ole just kõige normaalsem tunne, kui sada aastat järjest iga päev konkreetsel kellaajal tund aega rotti kõditad. Või nagu ma seda Maretile iseloomustasin: nagu onaneerimine, ainult et seda ma ei tee nii sageli.

elagu prudo!

Vihma sadas öösel. Jälle, lõpuks ometi. Mitte mingit haiget lund ei lange tasatasa, vaid päris vihma, soojas ööõhus. Oioioi. Ja hommikul paistis aknast et väljas on märg ja kõle, aga tegelikult oli soe ja niiske. Nagu suvel peale vihma.
Ning üleeile mõistsin NATUKENE kuidas inimesed kasiinoaparaati koine sisse topivad, kindlas usus et nüüd tuleb, NÜÜD tuleb! Sest peahoonetagune parkimisaparaat võttis minu viiekümnekopikalisi sisse küll, aga seda ei näidanud et need talle kohale kaa jõudsid. Lihtsalt neelas. Ja kuna parkimishimu oli nii suur, siis lootsin kuni pool rahapauna (noh, mis mul selle sellise vanaaegse peenrahakoti nimi on, mis klõpsuga pealt kinni käib, noh?) tühi oli. Seaduskuuleka kodanikuna helistasin näidatud probleemtelefoninumbril, kus lahke tädi ütles et lahke falgionu tulebkohale, kontrollib üle ning paneb mul kojamehe vahele makstud rahaga tšeki, kui ma oma autonumbri ütlen. Noh, ütlesingi, ja siis hiljem piilusin personaliosakonna aknast kuidas falgionu kõndis, pilet näppus, mööda autorivi ja kiikas kõiki numbreid, aga minitibust läks lambist mööda, sest see oli kahe suure auto vahel, tolvan :)
Ma ei kirjuta just eriti sügavatest asjadest, veel vähem isiklikul tasandil tõstatunud probleemidest millel võiks laiem kõlapind olla. On see okei?

farmakoloogia liftivestlusi

Tõenäoliselt arutatakse nendel neljapäevastel farmakoloogia instituudi koosolekutel, mis koridori teises otsas poolsuletud uste taga peetakse, ka minu personaalküsimust. Ma kujutan ette kuidas sellele iga kord eelneb blogi meeletu kontentanalüüs ning kuidas see päädib umbes niisuguste otsustega minu tegevust tunnustada, mis panevad seni mind harva isegi teretanud tädi liftis silmi pööritama ja mind nähes oigama OI milline uhke kolb! Sest kaheliitrine kolb mul tõesti käes oli, mis ei ole ilmselt tema umbes viiekümneaastases laborandielus siis tavaline nähtus, noh, tavaliselt saavad kõik liitristega hakkama ju!

out of the blue!

Hommikul niikaua kui minimootor soojenes, tegi üks tädi oma siiamikiisuga hoovis ja seejärel ümber naabermaja väikse hommikutiiru. Kass oli süles. Piip oli suus ja kepp oli käes. Noh, kass oli süles põhimõtteliselt. Niisugune loomatervise eest hoolitsemine. Ma ise mõtlesin et paneks mällo päevaks kilekotiga akna taha, et ta kaa värsket õhku saaks. Nagu selle hrustsovka küljes mis Lastekodu tänaval vahetult enne Keskturgu teisel pool teed, on alati kõikide akende külge toidukotikesed riputatud; üks kahest, kas seal elavad hästi linnutoidusõbralikud inimesed või siis on mingitel keskkonnasäästlikel põhjustel tegemist mingi eksperimentaalmajaga, kus külmkappide kasutamine keelatud.

uppickikene küll!

Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car
Helen: ta ütleb et "ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car"
mällo: Er.. em.. I can't say, I'm a gentleman
Helen: He says he can't say because he's a gentleman
Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Really, that much?

invaliidist sugulane

Ma kahtlustan et mul on amneesia, kuna ma ei mäleta et oleksin väikesel pudrukastrulil sangakruvi kinni keeranud, ning samuti tundub mulle et mingi niisugune episood on juba enne olnud, kus ma ei mäletanud et mingit asja teinud oleksin, mis ometi tehtud on, lihtsaltet ma ei mäleta seda episoodi! Mis on mis, nüüd?

ispessialli for juu! (keit mossitab)

püha õhtusöömaaeg invaliidistunud Anna-Liisaga sil vous plait

Tere, kõiksee pede!

Tagantjärele laupäevast autohõõrumist meenutades hakkan mõtlema, et oleks pidanud talle Tibu II asemel hoopis Pedro nimeks panema. Iseloomustamaks ka omanikku...

that don't make it junk

Taas kord - kallid lugejad - olen sunnitud oma sõnaahtruse pärast vabandama. Ikka on vahest nii et kergem on ütlemata jätta.

olle koht

straight from da horse

pust vsjegda budjet solntse, please

pustnõje ljudii

TR-TRR! (heliseb Denissi telefon)
Deniss: Aljoo!?
mällo: Zdrastje. Vot tšeres pol tšassaa tõõ moozess pridtii... ALLA! Siin saab siis katse läbi.
Deniss: Aa, aitähh! Ma tulen siis.
Tuut-tuut-tuut...

TR-TRR! (heliseb Denissi telefon)
mällo: Aga kas ma ütlesin õigesti, said ikka aru et poole tunni pärast?
Deniss: #¤%!"#&%=?=/%¤¤!!!

kami katse

Suurde tuppa tulles, mällo kamikazelikult jalus tolknemas, torkas kohe silma diivani tagant väljaulatuv tumedakarvaline objekt. Naks! ja mu fantastilises peas valmis vandenõuteooria ning paanikahoog seoses sellega, et jalustolknev mällo VÕIB OLLA hoopis keegi salavandenõulane, kes on päris mällo ära kõrvaldanud ning laiba kogemata (või mitte?) oskamatult diivani taha peitnud (või siis et plaan on teostunud ning see oli lihtsalt viimane märk mulle sellest, mis kohe ka minuga toimuma hakkab). Anyway.. on asju, mida ta (ning nüüd ma räägin taas PÄRIS, võibolla nüüdseks varalahkunud mällost) teeb kindlasti selleks, et mind häirida, nagu näiteks paberpõrandalambi kraapimine ning juhtmete närimine nii teleka taha kättesaamatutesse kaugustesse hüpates kui ka keset tuba - sest nendega ta minu kodusmitteviibimiste ajal ei tegele; ning samas on asju, mis väljendavad tema loomulikku seiklusjanu ning tõsiteaduslikku pühendumust nagu pesukorvi algosakesteks lahtiharutamine ning sellel üürikesel ajahetkel kui ma olen juba potilt tõusnud kuid mitte sellele veel kaant peale pannud, veesilma tabamine..

laulupeole!

i have to believe in a world that's out of my mind..

ca la plaan

mällol on meie ühise kempsuga üks kuri salaplaan. Minu meelest ei ole normaalne, kui ta minu saabumisel nimetatud eluruumi potipealt pikade hüpetega põgeneb. Sealjuures MINU poti pealt, mitte enda omalt. Enda omaga tal on muud projektid, mis on tõenäoliselt seotud salaettevõtmistega mujal korteris, mille teostamiseks annab sobivaima võimaluse liivakastist kogu liiva välja kühveldamine, millise looduskatastroofi kõrvaldamiseks õnnetult peremehelt röövitud tähelepanuta viisminut segamatult ilmselt millegi suurema kallal töötada võimaldab.
Hetkel kahtlustan, et temapoolse minu potil viibimisega võib olla seotud viimasel ajal sagedamini esinev potivee jooksmajäämine. Nimelt käitus lugupeetud kassisik minu viimasel ootamatul kempsusisenemisel, nagu ta EI OLEKS käpaga veepealelasunuppu tsurkinud.
Fotosüüdistusi kahjuks lisada ei saa, sest selleks kasutatud server on maas ja ei taha tõusta. Nii võite vaid ise ette kujutada ka seda kaunist juulikuuülesvõtet koduaknalaualt, mille täna arvutist avastasin. Kujutate te ette - rohelised puud ja muru, ilmselgelt ülekahekümnekraadine õhk, sinine taevas ja kollased majaseinad? Ilmselt mitte? I must me tripping.

in my secret life

what if..

we all long to blow up, and leave the past behind us; along with the small fries, and having our past find us

mure mure pärast

Kulla lugejad, kas kellelgi on aimu, kuhu on saanud minu masendavad Alenderi plaadid, millest masendushetkel masenduda?

up to the lighthouse

vanasti, kodumaal

siento

präeili mällo's sense of snõw

Mul on hommikuti niigi halb tuju, ja siis korraga vaatan aknast välja ja - AAARRGHHH!! see fakin lumi! Kuna see ometi lõpeb?!?

off mice, and men

Deniss: ..ja nii sa lähed sinna, taskulambi väel!
mina: Ei, taskulambi valgel! Aluspesu väel, näiteks..
Deniss: Mis vägi sel aluspesul on?

Nagu taibukamad lugejad kindlasti juba taipasid, oli tegemist üliteadusliku diskussiooni ning olulise probleemipüstitusega tõstatunud kirgliku vaidlusega põneva käitumiskatse kõrvale hiljuti, nagu ikka juhtub kui Denissiga tähtsaid asju ette võtame. Millega jõuan tegelikult ammu Maali, aga osaliselt ka Siimu soovitud teema juurde. Maali tahtis rohkem rottidest kuulda, aga Siim nukrutses veidi aega tagasi selle üle, et eestikeelsest blogosfäärist ei olevat otsingumootorisse kohvikuettekandja sisse toksides võimalik saada teise lingina kellegi blogi, kes kirjeldaks mida niisuguse eksootilise (ja mõtteline osa mu peast proovis mind praegu veenda eksistentsiaalne, eksponentsiaalne, titspervert, TITSPERVERT!!..??) elukutse esindaja päevastpäeva mõtleb. Leidsin seepeale, et minu püha kohus on olevastele põlvedele (ning viite Siimu põlvedele leiate siit (ning see on vist MILLEGIPÄRAST kõige popim link mu blogikogus:))) üles tähendada, mida teevad igapäevaselt oma magnetturvalukkude ja essimeeste, saladuseloori ja küprokimüüri taga käitumis- ja terviseteadlased. Et kui Siim teinepäev mõtleb et kuramus küll, mida küll neuropsühhofarmakoloogid ometi igapäevaselt teevad, ma üldse ei tea, kuigi tegelt peaks teadma!??, ning oma küsimuse sel kujul ka guuglisse toksib (miks mitte, inimesed jõuavad siia näiteks otsinguga milleks mulle psühholoogia?), et ta siis sellele müsteeriumile kiire ning elegantse lahenduse leiaks. Ning kui keegi lingvistilistikakalduvustega lugeja oskab soovitada, milline näeks välja eelmise kiillause grammatiliselt kobedam eestikeelne kirjapilt, olge teretulnud.
Kui aga päris aus olla, siis hakkan sellest põhjalikust sissejuhatusest väsima, ning callin iti a dayks. Nüüd sai rohkem küll Siimust kirjutatud kui asjast, aga seda popim kirje tõenäoliselt tuli kui siis kui oleksin tõsimeeli rääkinud, mis ma ise päeval tegin:) Küsimus laiemale lugejate ringile oleks - kas te oskate praegu pilku viimaselt realt tõstmata öelda, millest ma tegelikult praegu rääkisin?

kuidas loomad endale sabad said. ja miks

Vaatan mina ja vaatan mällot ja ei suuda ära imestada: milleks sulle saba? Minul ei ole saba janäed kui kenasti hakkama saan. Mis sa teed sellega? Kallid lugejad, kelle on kogemusi 24h mingi endapikkuse karvase saba kandmisega, palun jagage oma tundeid ja kogemusi!
Niisugune vaikne õhtupoolik kodus siis.

farmakoloogia instituudi kempsumonolooge Voll 3 (kõrvale)

Tartu Ülikooli Farmakoloogia instituut on grupp inimesi, kes defineerib end ja loob oma ühtsustunnet selle alusel, et nad ütlevad mulle hommikul instituudi koridori peal tere. Hommik hommiku järel niisugune seniilne äratundmisrõõm, oooii, teeree! ja siis - ei midagi, kuni järgmise hommikuni. Ma ei kaeba, ma ei oota ega eelda midagi, enamgi veel - jumal hoidku, ei ole mul vaja nendega vestelda, ma kuulen niigi liiga palju! Aga ikkagi, imelik. Mina olen imelik. Kindlasti nad mõtlevad nii. Mis IMELIK noormees, kõnnib siia sisse ja ütleb tere, ja siis õhtul läheb koju. Väääga vääga imelik!! Panevad pead kokku ja sositavad niimoodi, ja kui ma lähedusse satun, siis jäävad vait ja jõllitavad mind nagu ilmutist. Kuna mingist hetkest praegu seda kaunist mõtet kirja pannes reaalsustaju niikuinii kadus, siis lisaksin juurde et jah, muidugi mulle lastakse stepslist gaasi kaa!

lp train phk!

Täna, mu kallid sõbrad, on meie kalli sõbra Triinu sünnipäev. Jaijaa -

Update: Triin pakkus muuhulgas ka süüa. Mina kartsin süüa. Ma olen üldse väga tagasihoidlik noor mees.

kaja ja ivar, kõpros ja maroko, minu kallid sõbrad

slightly junior

- Aga milline sinu auto on?
- Niisugune häästi tillukene.
- Aga kus ta siin on? (vaatab majaesises parklas langevas lumes ringi)
- Ta ei olegi siin, ta on praegu kodus garaazis.
- Kas see on klotsidest garaaz?

õhtud kasla lähistel

Õhtu on nii pikk, muuhulgas postituste poolest, mida viimaste tundide jooksul viimaste päevade peale laiali olen jaotanud :) Ja selle poolest kuipalju uusi mällopoolseid kraapejälgi mu kätel taas ravi vajavad. Võibolla minust saab kunagi hea isa, mõtlen ma, nähes rahuldustundega, kuidas mina ise ta VIIMAKS OMETI nii kaugele suutsin viia, et ta minupoolse hammustamis- ja kraapimisväljakutsete lakkamisel väsinult aknalaual silmi pööritades magama suigub :)
Õhtu on pikk, kui tunnen, kui vähe täna Sinuga rääkida ja see-eest kui palju mõelda sain. Bonsoir

seiklusjuutte maaalt ja meerelt

Siimu toodud linki järgides jõudsin nisukesse kohta nigu raamatukoi pood ja sealt selleni. Minu lemmikud ajast ja arust, maalt ja merelt. Nagu selgub, on mul puudu vaid kolm. Nii kallid vanad ajad kui neid vanaema juures tagatoas kušetil lugesin, minutid tunnid päevad.
Ning jätkuvast huvist sarja vastu jõudsin otsinguga niisugusesse imelikku kohta, kus - nagu näha - ei lubata ei tissi ega tussi.

don't luk don't luk

Kes mõtles täna hommikul maailma kõige kaunima jõulumeeleoluse poolemeetripaksuse lumesajuga: sellise kauni kevadise ilmaga on maailma kõige libedama tallaga kõpskingad lihtsalt a must? Ilmselt mingi loll tsikk. Jah, see ma olin.

parasites lost ?

Bussis sunniti Wedding plannerit vaatama. Mis oli nõme ja mõttetu. Mis muud see olla saab, kui vahepeal nagu on lootust et on realistlik (no okei, tegelt ei olnud lootust niikuinii sest koguaeg oli teada kustkohast film pärit on :)), aga siis ikkagi ei olnud (nägite - mis ma ütlesin!:)). Ebamugav tunne jäi kokkuvõttes, nagu oleks petta saanud. Igatahes, makes you think, kui kõik inimesed saaksid armastusest abielluda, nii nagu mina seda ette kujutan, oleks maailmas nii palju armastust, et.. nagu.. nagu ma ei usu et on.
Palun vabandust.

Aga see pilt on Sinu tehtud, Helen. Ja ma natukene ikka usun vastupidist kaa, näiteks :) Lihtsalt meenus..

valmistudes loenguks legaalsetest sõltuvusainetest

British American Tobacco Company is the second largest private cigarette manufacturer in the world, and the third largest in the United States.

miss 2

miss

Viimastel päevadel tahaksin ennast ja oma maailma väikeseks karvaseks palliks kokku tõmmata ja mõned kuud kusagil kuivanud lehtede all hiberneerida. Et kõik settiks, paraneks ja lihtsalt mööda läheks.
Või siis teine variant, tahaksin suveõhtul Kreutzwaldisse Tinni juurde aeda kamina ümber, või Kersti vanasse aeda lõkkeplatsi äärde, ning neid kohti on veel. Ma ei saa peast mõtet siia kirjutada kõik need nimed kes mulle kallid on, aga tunnen et pean selle tegemata jätma, sest mõni ununeks niikuinii. Kartes muutuda imalaks, lisan siia juurde veel, et AUSALT, selle karvapalli-tunde ja selle tunde vahel, kuidas mu süda on tuhandeks säravaks killuks mis on kõigi teie südametes, on tegelikult ainult väga väike vahe.

Siirad vabandused kõigi nende lugejate ees, kes mind isiklikult ei tunne :)

to kill a mockingbird

Lakkamatust peksust kohutatud mällo ei tihka juhtmeid enam närida ning püüab piirduda nende hoolika LAKKUMISEGA.

mäks @ amet

# * Olete Maksu- ja Tolliametile kontrollimiseks esitanud järgmised dokumendid:
# * muud laenulep.lisa nr.1 (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud laenuleping (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud ostu-müügi leping (23.02.2005) MÄLLO TANEL
# Ülaltoodud põhjustel ei ole võimalik Teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada. Tulumaks tagastatakse pärast deklaratsiooni kontrollimist tuludeklaratsioonil märgitud pangakontole hiljemalt 01.07.2005

Miks nad üldse muudavad seda juttu oma infolehel, palun? Piisaks, kui see ütleks meie hinnangul te just nagu tegite midagi enne, just siis kui meie nagu tahtsime anda tagasi teie raha, noh, nagu, millisel põhjusel ei ole võimalik teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada.
Ma loodan et ma nüüd siin kogematta mingit konfidentsiaalne info ei avaldanud, millepärast minu enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada ei saaks, oh ei, kuissiissellega!

home @ sikk

Ma ei ole end kunagi raudse tervise.. terviseks? tervisegaks (?? OLEN raudse tervisega -> PEAN END raudse terviseGAKS?? pidanud, aga kui järele mõelda, siis peale esimese kursuse külmas ja kõledas telefoni ning arvutita kööktoas toimund linumärjutavat neljakümnekraadi (ma tahan väga mõelda et seda tõesti oli nii lahedalt palju) palavikustumist ei olegi nagu midagi väja tuua. Ning tegelikult ma olen seda varemgi märganud. Mistõttu sain nädalavahetusel nördimuse osaliseks, kui tavaliselt järgmiseks hommikuks haledaks nohuks taanduv kurguvalu seekordsel JÄRGMISEL hommikul kaa pead sassi ajas. Ja ülejärgmisel. Ja palavikku venitasin peale pühapäevast laboriskäiku kaa peaaeguet 38 välja. Misjärel veendusin, et once sa juba haige oled, ei tundugi unistus niisugusest vanaaegsest haigeolemisest, kus külmavärinad käivad ning voodis peaksid lebama samal ajal kui ema mandariini toob, absoluutselt atraktiivsed. Sest olgem ausad - sitt on olla.
Põnevaks aspektiks jeesti tervishoiusüsteemi juures on see, et kui ma kell 10 hommikul helistan pereartististaapi - kell kümme siinkohal märkimas nimetatud telefonikõne jaoks suhteliselt hilist kellaaega, tavaliselt on selleks ajaks kõik sama päeva ajad juba võetud (kindlasti küsite, kuidas ma oma raudse tervise juures sihukest asjaolu teadma peaksin, millisele küsimusele jätan siinkohal vastamata) - vastas registratuuritädi et minu perearstitädi on kolmepäevasel koolitusel ning et oi, aga mida siis teha? Üks kahest, kas tegemist oli erilise haugimälu-teenidajaga, kes ei suutnud taibata, et ta juba paarkend samasugust problemi on ära lahendand möödunud paari tunni jooksul, või siis.. või siis.. nooh, näiteks, ee.. minaeitea, näiteks et ta lootis et ma tunnen et teen talle liiga suurt tüli ja panen toru vaikselt ära. Igatahes kas te ikka liigutada saate? ei ole küsimus, mida PEREARSTILE registreerumisel oleks oodanud et kuuled.
Okei, okei, ma sain mingi teise artisti vastuvõtule poole üheks aja. Vanad head ajad tulid meelde uksetaga. Vanad head OOTEajad, kui kella ühe ajal õde uksetagaviibijad üle luges ning otsustas, et okei, jääbsiisniiet esmalt tuleb sisse kell kaheteistkümnene külastaja, siis kaksteistviisteistkümnene (uuhh, proovige kibekiiresti kaksteistviisteist kirjutada! kaksteistviisteist kaksteistviisteist kaksteistviisteist) ja siis mina, näiteks. Koos minuga ootasid ukse taga mingid haiged, üks selline idioot, kes lõua vastu rindu surub ja silmi punnitab iga kord kui ta midagi ütleb (kui käesolevat juttu loeb mõni PSÜHHOLOOG, siis vabandust kui antud juhul on tegemist kliinilise nähtusega), mööda läks üks teine idioot ja laps avastas ja rõõmustas: emme on inimene!
Ning kõige tipuks (või õigemini madalpunktiks) - pange nüüd tähele - selgus koju jõudes, et just siis kui mina olen haige, ei näidata enam simpsoneid kell kolm päeval nagu ma eri allikatest kuulnud olin!
Issand missa mind nuhtled nivisi! Kamm oon..

raskest elust voll 1

Lugejate soovil - Iti, see on Sulle - raskest elust. Sest pea valutab. Öösel paaritunnise tukastuse (kas võib öelda sukastuse?) järel voodipeal raamatusse lömastatud nägu tõstes vapustasid mu habrast poeedikeha meeletud külmavärinad ja üldse oli ebameeldiv. Kõige ebameeldivam oli asja juures fakt, et nagu alati viimase viie-kuue aasta jooksul keeldus kraadiklaas näitamast midagi muud kui 36.6. Ja hommikul oli halb. Ja lõuna ajal oli halb. Praegu, õhtul - te ei arva äraa! - HALB ON OLLA! Ning kõigile tulevastele proovijatele võin kinnitada et minu komplitseeritud ja irratsionaalsete eluliselt oluliste suhete ja assotsiatsioonide koordineerimist, mis iseenesest juba segased, ei tee muudetud teadvuseseisund sugugi tervemõistuslikumaks.
Kuna olen vaikimisi otsustanud hoiduda liigsest personaliseeritud halast ning panna rohkem rõhku üldharivatele teemadele, lisaksin siia juurde põneva tähelepaneku meie igapäevaelust: mulle ei meeldi nõusid pesema või kodus koristama hakata. Aga samas mõjub lögane solgihunnik kraanikausis ja selle lähiraadiuses ning magamistoapõrandal liivateradel libisemine meeletult häirivalt. Märkimisväärne on asja juures see, kui meeldiv on puhastusprotsess tegelikult, once sa selle kallale oled asunud. Nõudepesu on imelihtne asi su päevas, millega endale oma elutahet ja edasipüüdlikkust tõstada suudad. Tulemus on alati fantastiline. Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada et mina istusin selle üliinimliku enesetõestusavalduse läbiviimise järel mõttetult diivaniserval enda ette vahtides edasi.

Kes Kea K. Riis

Kallid, lugejad, nagu teravsilmsemad ning nürimeelsemadki teist on märganud, on mul tõenäoliselt loominguline kriis. Millest teile kirjutada? Olen proovinud hea ja kurjaga, paksu ja vedelaga, tahke ja tihedaga, aga ei midagi. Öelge, mida üks average paadunud-andunud fänn mällo blogist lugeda tahaks? Iga nädal täidetakse ühe lugeja soov! Lisaks võimalus võita meeletu õhtusöök seksikas resotraanis! Või midagi. Kuskil. Halloo?!?

and once again - nothing

makes you think

Kui kolmeliitrisel x3 gaasi vajutada, tuleb päris põhjas gaasipedaali all vastu vääikene nagu takistus, noh, nihukene lisanupp. Ja kui selliseid issandast ja inimestest hüljatud inimesi veel on maailmas, kes ei tea, mis siis juhtub kui sellest nupust kaa läbi vajutada jalg, siis palun väga minge proovige järele. Mina kaa ei jõua kõigile seletada. Nagu mul millestki muust ei oleks enam rääkida kui bemmidest, tohoh! Nagu näiteks, nagu näiteks... ee.. kasvõi, nooh, näiteks... hmm..

jiis öss fak in qruaist

Läbi udu nagu meenub et hoolimata eilsest rõõmsast ja uudisterohkest närvesöövast vastikust paugust päevast mõtlesin õhtul tekiall et peaks midagi nukrameelset kirjutama bloogi. Kus see mõte nüüd, on, ah? AH?? Läind kõigi mu various witty remarkside teed. Ja anyway, uus päev, uud värdjad paugud. Tänane preemia läheb Maksuametile, kes ei usu et ma kodulaenu kodu jaoks olen võtnud (Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareerite selliste andmetega eluasemelaenu intresse esmakordselt) ning kirjutab, et võtab minuga ühendust KUNAGI ettenähtud korras ja siis räägime. Ning hea tahte näitamiseks parandab deklaratsioonis makstud intressisumma igaks juhuks kaks korda väiksemaks - noh, lihtsalt niisama! Oi raip..
Täna Tallinn, mu arm, ning great expectations, samalajal kui Grete - tänanväga - kodus kiisumiisumällot hoiab. Ning üleskutse kõigile loodusesõpradele - kesküll kesküll hoiaks miisumiisut järgmisest kolmapäevast laupäeva-pühapäevani? Võib ka vahetustega. Võib ka korteri saada pealekauba, kuijustet maksuamet usuks et seda ikka elamiseks kasutatakse, mitte tulunduseesmärkidelkassihoidlana. Oi bljääd.. raip, noh, aaargghh..
Ei lisakski ühtegi mõtet siia juure.

uujee peipi!

Vahelduseks natukene filmijuttu. Kes arvab ära, mille world premiere on 29. aprill 2005, saab pika pai. Ja kes mind sinna kutsub, saab suure musi. Kuigi millegipärast tuli mul isu siia lisada lause kuigi siinfilmis pole küll vist ühtegi bemmi. Aga sellegipoolest, või just sellest hoolimata - märkimisväärne kinokunstisaavutus sellegipoolest.
Ning mis ehk olulisim - kui pealkirjastatust uskuda, siis tuleb viis osa veel :) So long, star wars!
Täitsa uskumatu tundub, et veel paar kuud tagasi olin linateose aluseks oleva raamatu suhtes VÄGA jahedalt meelestatud. Aga nüüd soovitan igaühele. Nüüd, kus loetud:)
Ning lisada tahaks veel - Die Hard on maailma üks parimaid äctionfilme :)

maybe one day we'll wake up and this will all just be a dream

mitte midagi

fool if you think it's omen

Mulle ei meeldi Aavo Kokki juhtimise ja inimsuhete teemalised sõnavõtud Päevalehes. Need põhinevad reeglina minu jaoks triviaalsetel juhtimis- ja inimsuhete-alastel teadmistel, ning on parimal juhul lihtsalt igavad. Noh, seega, nagu arvata võib, jättis ka sellenädalane sõnavõtt mind külmaks. Hetkel on oluline vaid nimetatud pastakaharjutuses toodud sildade põletamise näide, kus äsjaloodud transpordifirma rajab raudtee, kuigi maanteetranspordi puhul oleks sisenemiskulud samaväärsed. Sädelev juhtimis- ja inimsuhete alane idee seisneb selles, et raudtee rajamise kulud on suhteliselt pöördumatud, tekkiv vara vähelikviidne, mis peaks teoorias konkurentidele saatma sõnumi, et ollakse tulnud et jääda. Et raskuste ees ei ole kuhugi taganeda.
Sest there's another side to it. Kui investeering on aastate jooksul muutnud nii suureks, et sa ei suuda seda enam ükskõik kui atraktiivse alternatiivi hinnaga enda jaoks ebaõnnestunuks tunnistada.
See ei olnud juhtimisalane probleem.

mul lihtsalt ei ole sõnu

mällo sõi hommikul LIIMI.

kodused kempsumõtisklused vol 1?

Istusime hommikul mälloga koos kempsus - mina oma poti peal, tema oma liivarannal (sest kuigi me ei ole suured sõbrad, on prakselt võimatu siin korteris midagi mitte koos temaga teha nagu teisedki inimesed kes on seda üritanud, väidavad) - ning mõtlesin õnnelikult, kui meeldiv on asjaolu, et ta ei ole matsu ära jaganud, millised võimalused minu karistamiseks nende karistuste eest, mis ta seinte kraapimise ja lillede tagumise ja minu jala otsastärahammustamispüüete eest saab tema pissimisoskus tegelikult avaks. Aga näe, there you have it - ei tule loomakesel see pähe kuidagi ja käibki ilusti kastipeal edasi ning kannatab julma ja sihitut peksu.
Aga potil, kallid lugejad, istusin sellepärast et mul on kõhu asemel rannapall. Juba pikemat aega. Aga üleeile läks eriti raskeks seisund. Ilmselt hakkab hooaeg kätte jõudma.

mul on see rõõm

Kuida suhtuda niisugusesse uudisesse:
Edastan rõõmuga info esmaspäeval 14.02.2005 TÜ psühholoogia osakonnas Tiigi 78 r 332 kell 16 toimuvast EKTTK järjakordsest seminarist. Seekord esinevad uurijad suitsidoloogia rühmast.
/.../
Kõik huvilised on teretulnud!

koobasteel

Ei raatsi magama minna. Ei taha. Tuttav tunne? Ei usu hästi. Mis Sind tagasi hoiab, kallis lugeja? Või - mis Sind magama sunnib?

kogu gäng on koos

Kallid lugejad! Kuidas resümeerida lõppenud nädalat, mil minust nii napilt kuulsite? Eks kuidagi ikka. Millegipärast tunnen täna õhtul, et olen vanem ja targem, et elus on asju ja lootust veel on. Aga päris kindlasti see ei ole ju selline jutt, mida te siia lugema oleksite tulnud.
Mis aga ehk oluline inimestele, kes selle heaks juba pikki aastaid panustanud - meie peres on nüüd uus kauaoodatud liige. Leia ta pildilt!
Ning - enamvähem samal teemal jätkates - olete teretulnud meile paljuõnne soovima meie uue rootsi kodu üheaastasünnipäeva puhul (ja nüüd hakkavad siia lehele loodetavasti jõudma ka need filoloogiatargad pornosõbrad, kes otsingumootoreis tavapäraste porno ja seks asemel niisugust kaunist eestikeelset sõna nagu ühe kasutavad). Anyways, minul saab 7. veebruaril aasta täis. Mällol palju vähem, jne.

nõu tatsi-tatsi

piip shõw

milk, mään!

Asjatundliku nõuandepalve meie meditsiinitaustaga lugejatele (maeipea praegu neid silmas, kes ravil on) - on see normaalne kui mu viimaste päevade piimaannus on 1,5-2 liitrit napi õhtusöögi kõrvale? Kusjuures täitsa niisama, lambist, ilma januta (meenutades kuidas aastaid tagasi olen kesetpäevamittejanutamise eesmärkidel tarvitanud liitrite kaupa nii teed, piima kui ka näiteks kohvikoort), lihtsalt kulub. Oma roll on siin mängida ka muidugi ühel konkreetsel lehmapildiga piimakannul.
Ning - on an unrelated subject - Pille õhutusel sai astutud Skype'i klubi liikmeks. Soovitan kõigile. Hetkel ei oska hinnata, kas lihtsalt niisama vestlemine saab veel lahedam olla kui kaks tundi kuulamine kuidas Pille oma kodus sööb, Eda-Inesele kaasa ümiseb, hingeldab, asju pakib ja itsitab, siinkirjutaja samal ajal arvuti settinguid muutes iga minuti tagant omaette halloo?! pomisedes, aga kindlasti kui mikrofoniaugu üles leian ja sealt ilmselt tehasesinstallitud nätsu ära võtan (sest kõik need asjad mis tarkvaraga teha sai, said küll klaviatuurikulumiseni läbi proovitud), oskan veel asjakohasemat preisimist teha. Niisiis soovitan kõigile, kuigi - nagu isegi aru saate - kirjeldatud otsesaateid jätkub muidugi ainult valitud klientidele :) Ahjaa, ning kõik juba kasutajad on oodatud tanel_mallo nimelist kasutajat oma kontaktide hulka lisama. Kunagi hiljem tahaksin arutada teemal, mille Kaimar tõstatas, alustades aspektist, miks ma endale näiteks mingit seksikamat skaibinime ei valinud (vanematele olijatele meenub kindlasti kellegi allik1 nimelise persooniga seotud aastatepikkune episood siinkirjutaja elust.
Ning lõpetuseks - kuna seda teemat juba otsapidi käsitletud sai, siis loetud minutid tagasi saabus teateid teiseltpoolt, ehk siis täna Gröönimaale jõudnud Pillelt (kõlab nagu olnuks tegemist koerarakendireisiga:)) - reis olnud norm ja üldmulje on ilus. Aga reedeks lubatavat tormi (meenutan, naasmine on planeeritud laupäevahommikuks). Niiet pöidlahoidjad - näpud pihku! Sestet it would be a great loss for our country to lose one of our top people :)

kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii

Hihii, kõigile neile kes kunagi muretsesid kui kurtsin et kuulan päevast-päeva ainult Urmas Alendrit ja ei snäpi sellest enam kuidagi autti, siis rõõmusõnumid rõõmusõnumid - eile õhtul avastasin et olen rohkesti kuulanud ka selliseid reipatujulisi esinejaid nagu Sade ja onu Cohen. Viimast viimastel nädalatel peamiselt. Jamuidugi ei saa Didot kaa unustada (meenus, sest just tema hakkas just laboris kellelegi lõugavast - ning mida mina iga natsa aja tagant vaiksemaks käin panemas kui see minu äraolekul taas valjuks on keeratud - raadiost välja ronima:)). Niipalju siis neile kes ei saa üle sellest et ma püüan jätta muljet nagu kuulaksin ainult venku gängstasid omal kodus ja peasees päevastpäeva. Sisimas olen õrn ja tundeline nooruk.