kolmapäev, 23. märts 2005

kami katse

Suurde tuppa tulles, mällo kamikazelikult jalus tolknemas, torkas kohe silma diivani tagant väljaulatuv tumedakarvaline objekt. Naks! ja mu fantastilises peas valmis vandenõuteooria ning paanikahoog seoses sellega, et jalustolknev mällo VÕIB OLLA hoopis keegi salavandenõulane, kes on päris mällo ära kõrvaldanud ning laiba kogemata (või mitte?) oskamatult diivani taha peitnud (või siis et plaan on teostunud ning see oli lihtsalt viimane märk mulle sellest, mis kohe ka minuga toimuma hakkab). Anyway.. on asju, mida ta (ning nüüd ma räägin taas PÄRIS, võibolla nüüdseks varalahkunud mällost) teeb kindlasti selleks, et mind häirida, nagu näiteks paberpõrandalambi kraapimine ning juhtmete närimine nii teleka taha kättesaamatutesse kaugustesse hüpates kui ka keset tuba - sest nendega ta minu kodusmitteviibimiste ajal ei tegele; ning samas on asju, mis väljendavad tema loomulikku seiklusjanu ning tõsiteaduslikku pühendumust nagu pesukorvi algosakesteks lahtiharutamine ning sellel üürikesel ajahetkel kui ma olen juba potilt tõusnud kuid mitte sellele veel kaant peale pannud, veesilma tabamine..

teisipäev, 22. märts 2005

pühapäev, 20. märts 2005

ca la plaan

mällol on meie ühise kempsuga üks kuri salaplaan. Minu meelest ei ole normaalne, kui ta minu saabumisel nimetatud eluruumi potipealt pikade hüpetega põgeneb. Sealjuures MINU poti pealt, mitte enda omalt. Enda omaga tal on muud projektid, mis on tõenäoliselt seotud salaettevõtmistega mujal korteris, mille teostamiseks annab sobivaima võimaluse liivakastist kogu liiva välja kühveldamine, millise looduskatastroofi kõrvaldamiseks õnnetult peremehelt röövitud tähelepanuta viisminut segamatult ilmselt millegi suurema kallal töötada võimaldab.
Hetkel kahtlustan, et temapoolse minu potil viibimisega võib olla seotud viimasel ajal sagedamini esinev potivee jooksmajäämine. Nimelt käitus lugupeetud kassisik minu viimasel ootamatul kempsusisenemisel, nagu ta EI OLEKS käpaga veepealelasunuppu tsurkinud.
Fotosüüdistusi kahjuks lisada ei saa, sest selleks kasutatud server on maas ja ei taha tõusta. Nii võite vaid ise ette kujutada ka seda kaunist juulikuuülesvõtet koduaknalaualt, mille täna arvutist avastasin. Kujutate te ette - rohelised puud ja muru, ilmselgelt ülekahekümnekraadine õhk, sinine taevas ja kollased majaseinad? Ilmselt mitte? I must me tripping.

laupäev, 19. märts 2005

kolmapäev, 16. märts 2005

teisipäev, 15. märts 2005

reede, 11. märts 2005

präeili mällo's sense of snõw

Mul on hommikuti niigi halb tuju, ja siis korraga vaatan aknast välja ja - AAARRGHHH!! see fakin lumi! Kuna see ometi lõpeb?!?

off mice, and men

Deniss: ..ja nii sa lähed sinna, taskulambi väel!
mina: Ei, taskulambi valgel! Aluspesu väel, näiteks..
Deniss: Mis vägi sel aluspesul on?

Nagu taibukamad lugejad kindlasti juba taipasid, oli tegemist üliteadusliku diskussiooni ning olulise probleemipüstitusega tõstatunud kirgliku vaidlusega põneva käitumiskatse kõrvale hiljuti, nagu ikka juhtub kui Denissiga tähtsaid asju ette võtame. Millega jõuan tegelikult ammu Maali, aga osaliselt ka Siimu soovitud teema juurde. Maali tahtis rohkem rottidest kuulda, aga Siim nukrutses veidi aega tagasi selle üle, et eestikeelsest blogosfäärist ei olevat otsingumootorisse kohvikuettekandja sisse toksides võimalik saada teise lingina kellegi blogi, kes kirjeldaks mida niisuguse eksootilise (ja mõtteline osa mu peast proovis mind praegu veenda eksistentsiaalne, eksponentsiaalne, titspervert, TITSPERVERT!!..??) elukutse esindaja päevastpäeva mõtleb. Leidsin seepeale, et minu püha kohus on olevastele põlvedele (ning viite Siimu põlvedele leiate siit (ning see on vist MILLEGIPÄRAST kõige popim link mu blogikogus:))) üles tähendada, mida teevad igapäevaselt oma magnetturvalukkude ja essimeeste, saladuseloori ja küprokimüüri taga käitumis- ja terviseteadlased. Et kui Siim teinepäev mõtleb et kuramus küll, mida küll neuropsühhofarmakoloogid ometi igapäevaselt teevad, ma üldse ei tea, kuigi tegelt peaks teadma!??, ning oma küsimuse sel kujul ka guuglisse toksib (miks mitte, inimesed jõuavad siia näiteks otsinguga milleks mulle psühholoogia?), et ta siis sellele müsteeriumile kiire ning elegantse lahenduse leiaks. Ning kui keegi lingvistilistikakalduvustega lugeja oskab soovitada, milline näeks välja eelmise kiillause grammatiliselt kobedam eestikeelne kirjapilt, olge teretulnud.
Kui aga päris aus olla, siis hakkan sellest põhjalikust sissejuhatusest väsima, ning callin iti a dayks. Nüüd sai rohkem küll Siimust kirjutatud kui asjast, aga seda popim kirje tõenäoliselt tuli kui siis kui oleksin tõsimeeli rääkinud, mis ma ise päeval tegin:) Küsimus laiemale lugejate ringile oleks - kas te oskate praegu pilku viimaselt realt tõstmata öelda, millest ma tegelikult praegu rääkisin?

neljapäev, 10. märts 2005

kuidas loomad endale sabad said. ja miks

Vaatan mina ja vaatan mällot ja ei suuda ära imestada: milleks sulle saba? Minul ei ole saba janäed kui kenasti hakkama saan. Mis sa teed sellega? Kallid lugejad, kelle on kogemusi 24h mingi endapikkuse karvase saba kandmisega, palun jagage oma tundeid ja kogemusi!
Niisugune vaikne õhtupoolik kodus siis.

farmakoloogia instituudi kempsumonolooge Voll 3 (kõrvale)

Tartu Ülikooli Farmakoloogia instituut on grupp inimesi, kes defineerib end ja loob oma ühtsustunnet selle alusel, et nad ütlevad mulle hommikul instituudi koridori peal tere. Hommik hommiku järel niisugune seniilne äratundmisrõõm, oooii, teeree! ja siis - ei midagi, kuni järgmise hommikuni. Ma ei kaeba, ma ei oota ega eelda midagi, enamgi veel - jumal hoidku, ei ole mul vaja nendega vestelda, ma kuulen niigi liiga palju! Aga ikkagi, imelik. Mina olen imelik. Kindlasti nad mõtlevad nii. Mis IMELIK noormees, kõnnib siia sisse ja ütleb tere, ja siis õhtul läheb koju. Väääga vääga imelik!! Panevad pead kokku ja sositavad niimoodi, ja kui ma lähedusse satun, siis jäävad vait ja jõllitavad mind nagu ilmutist. Kuna mingist hetkest praegu seda kaunist mõtet kirja pannes reaalsustaju niikuinii kadus, siis lisaksin juurde et jah, muidugi mulle lastakse stepslist gaasi kaa!

kolmapäev, 9. märts 2005

lp train phk!

Täna, mu kallid sõbrad, on meie kalli sõbra Triinu sünnipäev. Jaijaa -

Update: Triin pakkus muuhulgas ka süüa. Mina kartsin süüa. Ma olen üldse väga tagasihoidlik noor mees.

teisipäev, 8. märts 2005

kaja ja ivar, kõpros ja maroko, minu kallid sõbrad

slightly junior

- Aga milline sinu auto on?
- Niisugune häästi tillukene.
- Aga kus ta siin on?
(vaatab majaesises parklas langevas lumes ringi)
- Ta ei olegi siin, ta on praegu kodus garaazis.
- Kas see on klotsidest garaaz?

õhtud kasla lähistel

Õhtu on nii pikk, muuhulgas postituste poolest, mida viimaste tundide jooksul viimaste päevade peale laiali olen jaotanud :) Ja selle poolest kuipalju uusi mällopoolseid kraapejälgi mu kätel taas ravi vajavad. Võibolla minust saab kunagi hea isa, mõtlen ma, nähes rahuldustundega, kuidas mina ise ta VIIMAKS OMETI nii kaugele suutsin viia, et ta minupoolse hammustamis- ja kraapimisväljakutsete lakkamisel väsinult aknalaual silmi pööritades magama suigub :)
Õhtu on pikk, kui tunnen, kui vähe täna Sinuga rääkida ja see-eest kui palju mõelda sain. Bonsoir

esmaspäev, 7. märts 2005

seiklusjuutte maaalt ja meerelt

Siimu toodud linki järgides jõudsin nisukesse kohta nigu raamatukoi pood ja sealt selleni. Minu lemmikud ajast ja arust, maalt ja merelt. Nagu selgub, on mul puudu vaid kolm. Nii kallid vanad ajad kui neid vanaema juures tagatoas kušetil lugesin, minutid tunnid päevad.
Ning jätkuvast huvist sarja vastu jõudsin otsinguga niisugusesse imelikku kohta, kus - nagu näha - ei lubata ei tissi ega tussi.

don't luk don't luk

Kes mõtles täna hommikul maailma kõige kaunima jõulumeeleoluse poolemeetripaksuse lumesajuga: sellise kauni kevadise ilmaga on maailma kõige libedama tallaga kõpskingad lihtsalt a must? Ilmselt mingi loll tsikk. Jah, see ma olin.

pühapäev, 6. märts 2005

parasites lost ?

Bussis sunniti Wedding plannerit vaatama. Mis oli nõme ja mõttetu. Mis muud see olla saab, kui vahepeal nagu on lootust et on realistlik (no okei, tegelt ei olnud lootust niikuinii sest koguaeg oli teada kustkohast film pärit on :)), aga siis ikkagi ei olnud (nägite - mis ma ütlesin!:)). Ebamugav tunne jäi kokkuvõttes, nagu oleks petta saanud. Igatahes, makes you think, kui kõik inimesed saaksid armastusest abielluda, nii nagu mina seda ette kujutan, oleks maailmas nii palju armastust, et.. nagu.. nagu ma ei usu et on.
Palun vabandust.

Aga see pilt on Sinu tehtud, Helen. Ja ma natukene ikka usun vastupidist kaa, näiteks :) Lihtsalt meenus..

neljapäev, 3. märts 2005

valmistudes loenguks legaalsetest sõltuvusainetest

British American Tobacco Company is the second largest private cigarette manufacturer in the world, and the third largest in the United States.

kolmapäev, 2. märts 2005

teisipäev, 1. märts 2005

miss

Viimastel päevadel tahaksin ennast ja oma maailma väikeseks karvaseks palliks kokku tõmmata ja mõned kuud kusagil kuivanud lehtede all hiberneerida. Et kõik settiks, paraneks ja lihtsalt mööda läheks.
Või siis teine variant, tahaksin suveõhtul Kreutzwaldisse Tinni juurde aeda kamina ümber, või Kersti vanasse aeda lõkkeplatsi äärde, ning neid kohti on veel. Ma ei saa peast mõtet siia kirjutada kõik need nimed kes mulle kallid on, aga tunnen et pean selle tegemata jätma, sest mõni ununeks niikuinii. Kartes muutuda imalaks, lisan siia juurde veel, et AUSALT, selle karvapalli-tunde ja selle tunde vahel, kuidas mu süda on tuhandeks säravaks killuks mis on kõigi teie südametes, on tegelikult ainult väga väike vahe.

Siirad vabandused kõigi nende lugejate ees, kes mind isiklikult ei tunne :)

to kill a mockingbird

Lakkamatust peksust kohutatud mällo ei tihka juhtmeid enam närida ning püüab piirduda nende hoolika LAKKUMISEGA.

esmaspäev, 28. veebruar 2005

mäks @ amet

# * Olete Maksu- ja Tolliametile kontrollimiseks esitanud järgmised dokumendid:
# * muud laenulep.lisa nr.1 (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud laenuleping (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud ostu-müügi leping (23.02.2005) MÄLLO TANEL
# Ülaltoodud põhjustel ei ole võimalik Teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada. Tulumaks tagastatakse pärast deklaratsiooni kontrollimist tuludeklaratsioonil märgitud pangakontole hiljemalt 01.07.2005


Miks nad üldse muudavad seda juttu oma infolehel, palun? Piisaks, kui see ütleks meie hinnangul te just nagu tegite midagi enne, just siis kui meie nagu tahtsime anda tagasi teie raha, noh, nagu, millisel põhjusel ei ole võimalik teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada.
Ma loodan et ma nüüd siin kogematta mingit konfidentsiaalne info ei avaldanud, millepärast minu enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada ei saaks, oh ei, kuissiissellega!

home @ sikk

Ma ei ole end kunagi raudse tervise.. terviseks? tervisegaks (?? OLEN raudse tervisega -> PEAN END raudse terviseGAKS?? pidanud, aga kui järele mõelda, siis peale esimese kursuse külmas ja kõledas telefoni ning arvutita kööktoas toimund linumärjutavat neljakümnekraadi (ma tahan väga mõelda et seda tõesti oli nii lahedalt palju) palavikustumist ei olegi nagu midagi väja tuua. Ning tegelikult ma olen seda varemgi märganud. Mistõttu sain nädalavahetusel nördimuse osaliseks, kui tavaliselt järgmiseks hommikuks haledaks nohuks taanduv kurguvalu seekordsel JÄRGMISEL hommikul kaa pead sassi ajas. Ja ülejärgmisel. Ja palavikku venitasin peale pühapäevast laboriskäiku kaa peaaeguet 38 välja. Misjärel veendusin, et once sa juba haige oled, ei tundugi unistus niisugusest vanaaegsest haigeolemisest, kus külmavärinad käivad ning voodis peaksid lebama samal ajal kui ema mandariini toob, absoluutselt atraktiivsed. Sest olgem ausad - sitt on olla.
Põnevaks aspektiks jeesti tervishoiusüsteemi juures on see, et kui ma kell 10 hommikul helistan pereartististaapi - kell kümme siinkohal märkimas nimetatud telefonikõne jaoks suhteliselt hilist kellaaega, tavaliselt on selleks ajaks kõik sama päeva ajad juba võetud (kindlasti küsite, kuidas ma oma raudse tervise juures sihukest asjaolu teadma peaksin, millisele küsimusele jätan siinkohal vastamata) - vastas registratuuritädi et minu perearstitädi on kolmepäevasel koolitusel ning et oi, aga mida siis teha? Üks kahest, kas tegemist oli erilise haugimälu-teenidajaga, kes ei suutnud taibata, et ta juba paarkend samasugust problemi on ära lahendand möödunud paari tunni jooksul, või siis.. või siis.. nooh, näiteks, ee.. minaeitea, näiteks et ta lootis et ma tunnen et teen talle liiga suurt tüli ja panen toru vaikselt ära. Igatahes kas te ikka liigutada saate? ei ole küsimus, mida PEREARSTILE registreerumisel oleks oodanud et kuuled.
Okei, okei, ma sain mingi teise artisti vastuvõtule poole üheks aja. Vanad head ajad tulid meelde uksetaga. Vanad head OOTEajad, kui kella ühe ajal õde uksetagaviibijad üle luges ning otsustas, et okei, jääbsiisniiet esmalt tuleb sisse kell kaheteistkümnene külastaja, siis kaksteistviisteistkümnene (uuhh, proovige kibekiiresti kaksteistviisteist kirjutada! kaksteistviisteist kaksteistviisteist kaksteistviisteist) ja siis mina, näiteks. Koos minuga ootasid ukse taga mingid haiged, üks selline idioot, kes lõua vastu rindu surub ja silmi punnitab iga kord kui ta midagi ütleb (kui käesolevat juttu loeb mõni PSÜHHOLOOG, siis vabandust kui antud juhul on tegemist kliinilise nähtusega), mööda läks üks teine idioot ja laps avastas ja rõõmustas: emme on inimene!
Ning kõige tipuks (või õigemini madalpunktiks) - pange nüüd tähele - selgus koju jõudes, et just siis kui mina olen haige, ei näidata enam simpsoneid kell kolm päeval nagu ma eri allikatest kuulnud olin!
Issand missa mind nuhtled nivisi! Kamm oon..

laupäev, 26. veebruar 2005

raskest elust voll 1

Lugejate soovil - Iti, see on Sulle - raskest elust. Sest pea valutab. Öösel paaritunnise tukastuse (kas võib öelda sukastuse?) järel voodipeal raamatusse lömastatud nägu tõstes vapustasid mu habrast poeedikeha meeletud külmavärinad ja üldse oli ebameeldiv. Kõige ebameeldivam oli asja juures fakt, et nagu alati viimase viie-kuue aasta jooksul keeldus kraadiklaas näitamast midagi muud kui 36.6. Ja hommikul oli halb. Ja lõuna ajal oli halb. Praegu, õhtul - te ei arva äraa! - HALB ON OLLA! Ning kõigile tulevastele proovijatele võin kinnitada et minu komplitseeritud ja irratsionaalsete eluliselt oluliste suhete ja assotsiatsioonide koordineerimist, mis iseenesest juba segased, ei tee muudetud teadvuseseisund sugugi tervemõistuslikumaks.
Kuna olen vaikimisi otsustanud hoiduda liigsest personaliseeritud halast ning panna rohkem rõhku üldharivatele teemadele, lisaksin siia juurde põneva tähelepaneku meie igapäevaelust: mulle ei meeldi nõusid pesema või kodus koristama hakata. Aga samas mõjub lögane solgihunnik kraanikausis ja selle lähiraadiuses ning magamistoapõrandal liivateradel libisemine meeletult häirivalt. Märkimisväärne on asja juures see, kui meeldiv on puhastusprotsess tegelikult, once sa selle kallale oled asunud. Nõudepesu on imelihtne asi su päevas, millega endale oma elutahet ja edasipüüdlikkust tõstada suudad. Tulemus on alati fantastiline. Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada et mina istusin selle üliinimliku enesetõestusavalduse läbiviimise järel mõttetult diivaniserval enda ette vahtides edasi.

reede, 25. veebruar 2005

Kes Kea K. Riis

Kallid, lugejad, nagu teravsilmsemad ning nürimeelsemadki teist on märganud, on mul tõenäoliselt loominguline kriis. Millest teile kirjutada? Olen proovinud hea ja kurjaga, paksu ja vedelaga, tahke ja tihedaga, aga ei midagi. Öelge, mida üks average paadunud-andunud fänn mällo blogist lugeda tahaks? Iga nädal täidetakse ühe lugeja soov! Lisaks võimalus võita meeletu õhtusöök seksikas resotraanis! Või midagi. Kuskil. Halloo?!?

teisipäev, 22. veebruar 2005

pühapäev, 20. veebruar 2005

makes you think

Kui kolmeliitrisel x3 gaasi vajutada, tuleb päris põhjas gaasipedaali all vastu vääikene nagu takistus, noh, nihukene lisanupp. Ja kui selliseid issandast ja inimestest hüljatud inimesi veel on maailmas, kes ei tea, mis siis juhtub kui sellest nupust kaa läbi vajutada jalg, siis palun väga minge proovige järele. Mina kaa ei jõua kõigile seletada. Nagu mul millestki muust ei oleks enam rääkida kui bemmidest, tohoh! Nagu näiteks, nagu näiteks... ee.. kasvõi, nooh, näiteks... hmm..

reede, 18. veebruar 2005

jiis öss fak in qruaist

Läbi udu nagu meenub et hoolimata eilsest rõõmsast ja uudisterohkest närvesöövast vastikust paugust päevast mõtlesin õhtul tekiall et peaks midagi nukrameelset kirjutama bloogi. Kus see mõte nüüd, on, ah? AH?? Läind kõigi mu various witty remarkside teed. Ja anyway, uus päev, uud värdjad paugud. Tänane preemia läheb Maksuametile, kes ei usu et ma kodulaenu kodu jaoks olen võtnud (Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareerite selliste andmetega eluasemelaenu intresse esmakordselt) ning kirjutab, et võtab minuga ühendust KUNAGI ettenähtud korras ja siis räägime. Ning hea tahte näitamiseks parandab deklaratsioonis makstud intressisumma igaks juhuks kaks korda väiksemaks - noh, lihtsalt niisama! Oi raip..
Täna Tallinn, mu arm, ning great expectations, samalajal kui Grete - tänanväga - kodus kiisumiisumällot hoiab. Ning üleskutse kõigile loodusesõpradele - kesküll kesküll hoiaks miisumiisut järgmisest kolmapäevast laupäeva-pühapäevani? Võib ka vahetustega. Võib ka korteri saada pealekauba, kuijustet maksuamet usuks et seda ikka elamiseks kasutatakse, mitte tulunduseesmärkidelkassihoidlana. Oi bljääd.. raip, noh, aaargghh..
Ei lisakski ühtegi mõtet siia juure.

kolmapäev, 16. veebruar 2005

uujee peipi!

Vahelduseks natukene filmijuttu. Kes arvab ära, mille world premiere on 29. aprill 2005, saab pika pai. Ja kes mind sinna kutsub, saab suure musi. Kuigi millegipärast tuli mul isu siia lisada lause kuigi siinfilmis pole küll vist ühtegi bemmi. Aga sellegipoolest, või just sellest hoolimata - märkimisväärne kinokunstisaavutus sellegipoolest.
Ning mis ehk olulisim - kui pealkirjastatust uskuda, siis tuleb viis osa veel :) So long, star wars!
Täitsa uskumatu tundub, et veel paar kuud tagasi olin linateose aluseks oleva raamatu suhtes VÄGA jahedalt meelestatud. Aga nüüd soovitan igaühele. Nüüd, kus loetud:)
Ning lisada tahaks veel - Die Hard on maailma üks parimaid äctionfilme :)

esmaspäev, 14. veebruar 2005

pühapäev, 13. veebruar 2005

fool if you think it's omen

Mulle ei meeldi Aavo Kokki juhtimise ja inimsuhete teemalised sõnavõtud Päevalehes. Need põhinevad reeglina minu jaoks triviaalsetel juhtimis- ja inimsuhete-alastel teadmistel, ning on parimal juhul lihtsalt igavad. Noh, seega, nagu arvata võib, jättis ka sellenädalane sõnavõtt mind külmaks. Hetkel on oluline vaid nimetatud pastakaharjutuses toodud sildade põletamise näide, kus äsjaloodud transpordifirma rajab raudtee, kuigi maanteetranspordi puhul oleks sisenemiskulud samaväärsed. Sädelev juhtimis- ja inimsuhete alane idee seisneb selles, et raudtee rajamise kulud on suhteliselt pöördumatud, tekkiv vara vähelikviidne, mis peaks teoorias konkurentidele saatma sõnumi, et ollakse tulnud et jääda. Et raskuste ees ei ole kuhugi taganeda.
Sest there's another side to it. Kui investeering on aastate jooksul muutnud nii suureks, et sa ei suuda seda enam ükskõik kui atraktiivse alternatiivi hinnaga enda jaoks ebaõnnestunuks tunnistada.
See ei olnud juhtimisalane probleem.

reede, 11. veebruar 2005

mul lihtsalt ei ole sõnu

mällo sõi hommikul LIIMI.

neljapäev, 10. veebruar 2005

kodused kempsumõtisklused vol 1?

Istusime hommikul mälloga koos kempsus - mina oma poti peal, tema oma liivarannal (sest kuigi me ei ole suured sõbrad, on prakselt võimatu siin korteris midagi mitte koos temaga teha nagu teisedki inimesed kes on seda üritanud, väidavad) - ning mõtlesin õnnelikult, kui meeldiv on asjaolu, et ta ei ole matsu ära jaganud, millised võimalused minu karistamiseks nende karistuste eest, mis ta seinte kraapimise ja lillede tagumise ja minu jala otsastärahammustamispüüete eest saab tema pissimisoskus tegelikult avaks. Aga näe, there you have it - ei tule loomakesel see pähe kuidagi ja käibki ilusti kastipeal edasi ning kannatab julma ja sihitut peksu.
Aga potil, kallid lugejad, istusin sellepärast et mul on kõhu asemel rannapall. Juba pikemat aega. Aga üleeile läks eriti raskeks seisund. Ilmselt hakkab hooaeg kätte jõudma.

kolmapäev, 9. veebruar 2005

mul on see rõõm

Kuida suhtuda niisugusesse uudisesse:
Edastan rõõmuga info esmaspäeval 14.02.2005 TÜ psühholoogia osakonnas Tiigi 78 r 332 kell 16 toimuvast EKTTK järjakordsest seminarist. Seekord esinevad uurijad suitsidoloogia rühmast.
/.../
Kõik huvilised on teretulnud!

teisipäev, 8. veebruar 2005

koobasteel

Ei raatsi magama minna. Ei taha. Tuttav tunne? Ei usu hästi. Mis Sind tagasi hoiab, kallis lugeja? Või - mis Sind magama sunnib?

pühapäev, 6. veebruar 2005

kogu gäng on koos

Kallid lugejad! Kuidas resümeerida lõppenud nädalat, mil minust nii napilt kuulsite? Eks kuidagi ikka. Millegipärast tunnen täna õhtul, et olen vanem ja targem, et elus on asju ja lootust veel on. Aga päris kindlasti see ei ole ju selline jutt, mida te siia lugema oleksite tulnud.
Mis aga ehk oluline inimestele, kes selle heaks juba pikki aastaid panustanud - meie peres on nüüd uus kauaoodatud liige. Leia ta pildilt!
Ning - enamvähem samal teemal jätkates - olete teretulnud meile paljuõnne soovima meie uue rootsi kodu üheaastasünnipäeva puhul (ja nüüd hakkavad siia lehele loodetavasti jõudma ka need filoloogiatargad pornosõbrad, kes otsingumootoreis tavapäraste porno ja seks asemel niisugust kaunist eestikeelset sõna nagu ühe kasutavad). Anyways, minul saab 7. veebruaril aasta täis. Mällol palju vähem, jne.

nõu tatsi-tatsi

reede, 4. veebruar 2005

teisipäev, 1. veebruar 2005

milk, mään!

Asjatundliku nõuandepalve meie meditsiinitaustaga lugejatele (maeipea praegu neid silmas, kes ravil on) - on see normaalne kui mu viimaste päevade piimaannus on 1,5-2 liitrit napi õhtusöögi kõrvale? Kusjuures täitsa niisama, lambist, ilma januta (meenutades kuidas aastaid tagasi olen kesetpäevamittejanutamise eesmärkidel tarvitanud liitrite kaupa nii teed, piima kui ka näiteks kohvikoort), lihtsalt kulub. Oma roll on siin mängida ka muidugi ühel konkreetsel lehmapildiga piimakannul.
Ning - on an unrelated subject - Pille õhutusel sai astutud Skype'i klubi liikmeks. Soovitan kõigile. Hetkel ei oska hinnata, kas lihtsalt niisama vestlemine saab veel lahedam olla kui kaks tundi kuulamine kuidas Pille oma kodus sööb, Eda-Inesele kaasa ümiseb, hingeldab, asju pakib ja itsitab, siinkirjutaja samal ajal arvuti settinguid muutes iga minuti tagant omaette halloo?! pomisedes, aga kindlasti kui mikrofoniaugu üles leian ja sealt ilmselt tehasesinstallitud nätsu ära võtan (sest kõik need asjad mis tarkvaraga teha sai, said küll klaviatuurikulumiseni läbi proovitud), oskan veel asjakohasemat preisimist teha. Niisiis soovitan kõigile, kuigi - nagu isegi aru saate - kirjeldatud otsesaateid jätkub muidugi ainult valitud klientidele :) Ahjaa, ning kõik juba kasutajad on oodatud tanel_mallo nimelist kasutajat oma kontaktide hulka lisama. Kunagi hiljem tahaksin arutada teemal, mille Kaimar tõstatas, alustades aspektist, miks ma endale näiteks mingit seksikamat skaibinime ei valinud (vanematele olijatele meenub kindlasti kellegi allik1 nimelise persooniga seotud aastatepikkune episood siinkirjutaja elust.
Ning lõpetuseks - kuna seda teemat juba otsapidi käsitletud sai, siis loetud minutid tagasi saabus teateid teiseltpoolt, ehk siis täna Gröönimaale jõudnud Pillelt (kõlab nagu olnuks tegemist koerarakendireisiga:)) - reis olnud norm ja üldmulje on ilus. Aga reedeks lubatavat tormi (meenutan, naasmine on planeeritud laupäevahommikuks). Niiet pöidlahoidjad - näpud pihku! Sestet it would be a great loss for our country to lose one of our top people :)

kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii

Hihii, kõigile neile kes kunagi muretsesid kui kurtsin et kuulan päevast-päeva ainult Urmas Alendrit ja ei snäpi sellest enam kuidagi autti, siis rõõmusõnumid rõõmusõnumid - eile õhtul avastasin et olen rohkesti kuulanud ka selliseid reipatujulisi esinejaid nagu Sade ja onu Cohen. Viimast viimastel nädalatel peamiselt. Jamuidugi ei saa Didot kaa unustada (meenus, sest just tema hakkas just laboris kellelegi lõugavast - ning mida mina iga natsa aja tagant vaiksemaks käin panemas kui see minu äraolekul taas valjuks on keeratud - raadiost välja ronima:)). Niipalju siis neile kes ei saa üle sellest et ma püüan jätta muljet nagu kuulaksin ainult venku gängstasid omal kodus ja peasees päevastpäeva. Sisimas olen õrn ja tundeline nooruk.

pühapäev, 30. jaanuar 2005

häpi mällo-dei

Kõik märgid viitavad, et kas täna või homme on meie armastatud või austatud ühiskonnaliikme mällo poolsünnipäev. Sel puhul kaeti hommikusöögilaud parimate shiiba hõrgutiste ning leekivate hambaorkidest ning tikkudest koostatud tordiküünaldega ning põhimõtteliselt soovitati kõnealusel persoonil end taas käepäraseid vahendeid kasutades end seega taas põlema panna. Õnneks läks siiski kõik õnneks ning forellihõrgutis konsumeeriti püstjalgsete kestvate ovatsioonide saatel põhjalikult. Näpunäiteks loomasõpradele, kes oma lemmikuga samasugust antropomorfset pidusööki komplikatsioonideta läbi soovivad viia - eelneval päeval keerake oma kallimale toidumolli just see kolm nädalat külmkapis seisnud konserv, millest te teate et ta seda näljasurma hinnagagi puuttuda ei kavatse.

reede, 28. jaanuar 2005

uudiseid ambulatoorselt rindelt

Mul on hea meel nende krapside arstitudengite üle, kes kümme aastat õpivad ja elust loobuvad, et saada toredaks nokuarstitädiks kes tohib mind vatitupsuga torkida ja küsida: Kas tütarlaps on kindel?
Milles ta kindel on?

neljapäev, 27. jaanuar 2005

uudiseid auditoorse töö rindelt vol 2

Geneetiline variatsioon võib teie eksperimendi täiesti pekki keerata.

kolmapäev, 26. jaanuar 2005

uudiseid auditoorse töö rindelt

Sa tead et midagi on valesti kui rida eespool istuva inimese käes "Valgamaalase" internetiväljaande väljatrüki päisest ladusalt "vaginaalne" välja loed.

pühapäev, 23. jaanuar 2005

hanni pall

Eelmisenädalase Ekspressi lahutustest rääkiva artikli alapealkiri oli laadis "naine saab iga kuu eksmehelt 25000 krooni, ent ainult tingimusel et ta ei abiellu uuesti". Ja mina mõtlesin automaatselt halvasti sihukesest anaalse faasi mehest. Võttis aega enne kui taipasin et tegelikult see on lihtsalt sõnastuse viga. Sest kui naine leiab endale uue elukaaslase ja lastele võõrasisa siis tal peakski iseenesestmõistetavalt vähem majanduslikku tuge vaja olema. Mitte nii et elavad uue mehega vana mehe rahast. Aga sõnastustega peab ettevaatlik olema.
Mulle meeldib kui mulle tulevad vastu üks tädi ja onu oma bolonkanässiga ja too uriseb mu peale juba kaugelt ja mina vaatan möödudes tädile naerdes otsa ja ütlen nii kuri, ja tädi naerab vastu ja ütleb eijole. Lihtsalt et ma ei ole tühi koht, vaid elus inimene.

minu infeimoousseid külalisi: snuup togi toog

reidz agenst te mäššiin

Kui mul on mingi asi, mida mõni inimene ei tea, kas ma siis saan öelda et mul on tema ees saladus - kui mind ikka tõesti ei koti, kas ta teab või ei tea: selles mõttes et kas ma võin nüüd öelda et ühe inimese ees kes mind kotib on mul nüüd veel ainult üks saladus järel, ja seda umbe espetsiaalseks pidada, kui tegelt on kuskil terve aafrikatäis inimesi, kelle ees mul ei ole ühtegi saladust sest mulle lihtsalt ei lähe absoluutselt korda, kas ja mida nad teavad ja mida sellest järeldavad?

reede, 21. jaanuar 2005

mu nandikott

Eile võttis üks onu - arvake kus, issand, ega mitte ometi EPAs?? - meie rõõmuks ühel kiisul munad maha. Ta pidi niikuinii võtmata, see oli ta oma kass ja ega töökal veterinaaril käed rahulikult paigal ei püsi ometigi, ja siis oli lubanud meile anesteesiat kaa näidata. Ja siis ühel hetkel pistis onu pea klassiuksest sisse ja ütles et tohoh, kiisu magab juba ammu, nüüd pole aega enam jokutada. Ja siis ühes HOBUSTE opereerimisruumis (ausalt, lae all oli suur konstruktsioon kirjadega "EESTI KRAANATEHAS") paistis valgete linade vahelt triibuline kiisupea ja siis kuskil eemal ta oli lina sisse väikse augu uuristanud ja munad sealt läbi pistnud. Ja siis ise üldanesteesiasse läinud. Ja onu siis lobises veidi ja võttis noa ja kooris muna ära ja võttis välja, sidus juhtmed kinni ja pani järgijäänud naha tagasi nagu naba. Pani naha nagu naba. Ja nii kaks korda. Ja meie kõik seisime oma kohvitopsidega seal ringi ümber. Hea et kellelgi õlut ja vorstileiba käes ei olnud. Niisugused kehavälised elamused ikka panevad mõtlema, eksju, noh, et kui mina kunagi oma munadega üldanesteesias olen, siis ma äkki ei tahakski kolmekend pässi seisma enda ümber ja muud sellised eksistentsiaalsed asjad.
Ja kui onu ütles et tavaliselt seda nii kalli anesteesiaga ei teha, siis üks tütarlaps suutis pika puterdamise peale küsida aga kuipalju see inimesel maksaks? Mida iganes ta sellega siis silmas pidas.

neljapäev, 20. jaanuar 2005

polebmaa

Täna jällegi EPA (tahtsin seda kirjutada SUURTE tähtedega, visualiseerimaks mu meelestatust, niiet näh, miks see niikuinii suurematega on?) kõrval põletasid onud ilmselt tollemaja jõulukuuske ja veel lähiümbruskonna hagu. Tuul oli kõva niiet hullult leegitses. Igaüks kes on püüdnud metsas lõket põlema saada käepärastest materjalidest peaks teadma kui keerukas see on - ja siis korraga, kui see läheb, siis läheb niiet jube, isegi nihukese tänase tuulise ja pudisajuse ilmaga. Jiaijaa, võiks kohe mingi luulelise paralleeli tõmmata meie inimeludega selles valguses nigu Armas Jumal ja Kuri Saatus on lasnud meie pääle jne jne jne... ma harrastan viimasel ajal nisukest lausete äravajumist, paistab. Ja paralleeli kaa ei hakka tõmbama, muidu mõned arvavad et äkkiminu elus toimub midagi erikorralist. Phh.
Aga kõige selle tulejutu juure tahaksin panna ühe kauni suveõhtuse fotoülesvõtte kunagi aastatetagusest ajast poolelt teelt Ahjale, kus Triin väidetavalt nägi kuidas kõik põllud põlesid, aga meie ülejäänud väidetavalt ei näinud midagi. Aga seda pilti ei ole lisada. Ja eks igaüks arvab, kas sellepärast et ma ei ole seda sisse skänninud (Triin, arva, miks?) või sellepärast et sellist pilti pole kunagi tehtud (Triin, mis Sa arvad?)

kolmapäev, 19. jaanuar 2005

malviibiv.ee

Dziisös, tulin täna Tähtvere kaudu koju (EPAst tulin, või maaülikoolist või puuülikoolist, kujutadette, kuuspoolaastat pidin ootama ja punnitama et viimaks epasse sisse lastaks!) ja lihtsalt kjuriossitist käisin käppelt korra ümbernurga vaatamas - see viimase nädala kurioossumiks tõusnud hoone oligi päriselt olemas. Üle Lauluväljaku sinnapoole jalutades taipasin, mis mind Kaimari fotoülesvõtte juures kõige enam häiris - see oli nagu halb uni; pilgutad silmi aga ära ei lähe - ja nagu selgus, on see ka päriselt nii. Unest rääkides aga viibisin täna juba neljandat päeva töö asemel sisukal kursusel, mille olemasolu mu elus justkui püüaks mind veenda et kuna TÖÖLE ei pea minema, võin öösiti lobedalt kolme-pooleneljani üleval istuda, et taas taibata, et pean veerand üheksa NÄITEKS maaülikoolis olema. Millest lähtuvalt on ennekellakaheteistkümneste loengute maailm niisugune vatistatud ning eemalolev ja kui mõni heli sellest hetkeks läbi tungib, ma ehmatan nagu maailma viimane inimene kes on end kuskil kauplsuses mõnusasti krõpsupakkide vahele suikuma seadnud.
Ma ei tunne praegu et see oleks üks mu parimaid kirjeid.

teisipäev, 18. jaanuar 2005

piss aut

Tegelikult ikka veel EELMISE nädalavahetuse lainetel, öelge mis tahate:)

pühapäev, 16. jaanuar 2005

the past supper

oh hell no!

Ma ise ei ole ammu enam sinna Tähtvere-Supilinna piirile jalutama sattunud. Kaimarile fotoka laenamine oli viga, nüüd viis mõtterännak mind ikkagi neile teile. Armas jumal ise teab, miks ta mind SELLE eest hoidnud on. Täna öösel me ei maga. Vähemalt see osa minust, mis kunagi oma kodumajast unistanud on. Või siis et vastupidi, magame, sest õudsamaid koletisi uinuv mõistus niikuinii enam luua ei suuda. Ainukene ligilähedane projekt, mis paugust meenub oli aasta tagasi silmatud sportlikuks tuunitud uus seitsmene bemmitank.

supp-ressioon

On saabund aeg teha kokkuvõtteid EELMISEnädalavahetusesest talinaskäigust, mis iganes repressiivmeetodeid ma selle tagasihoidmiseks lõppeva nädala jooksul ka teinud ei ole, anyway, nüüd kus veelüks käik tehtud, on kuidagi vabanemistunne valland mu meeli ja pla pla plaa, anyways, nägin taas nii mõndagi oma lemmikinimest, sooritasin eduka Siimurattaküljestkroomküljepeeglihanke (näee, nüüd on see siis öeldud:)), sooritasin oma elu KOLMANDA lasnamäekülastuse Iti ja Andrese apartementi, kus, nagu selgus, osutusin esimeseks PÄRIS külaliseks, kuid et mitte teiste jaoks sündmuse uudisväärtust rikkuda, illustreerin seda tegu vaid väljavaateülesvõttega, jättes sissevaated hilisemaks võibolla siinkohal seekord; ning kõige krooniks karistas hea issand alpe talinlasi minu külaskäigu eest tormi ja pasaga, niiet järgmisel hommikul õhu- ja helikindlate koduakende taga maailma süütuimast unest ärgates ning aegamööda lõppenud öö õudustest teada saades oli mul jumalastheameel et talinast juba eelmisel õhtul ära tulin, sest pühapäevahommikul maeiusu et ükski puss peale surm-tuleb-niikuinii-taisto sõita julges. Aga selle nädala sündmustest jälle järgminekord.

reede, 14. jaanuar 2005

watch the colour of love

Kunagi enne jõule käisime Kajaga linnast väljas tema asju ajamas ja tagasiteel hiljaõhtul keerasime auto kõrvalisele põlluvaheteele ja vaatasime tähti. Ja see on mul juba igivana tõdemus, kui kummaline see ikkagi on et üleval ja igal pool ümberringi kosmoses on nii palju on tühja maad ja ainult vaakum, mitte ühtegi aatomikkugi miljardite kilomeetrite kaupa (käesolevat blogi lugevad astrofüüsikud, on mu umbkaudne hinnang õige?) ja siis siin minu ümber korraga on nii palju molekule üheskohas koos ja neist moodustuvad nii kallid asjad ja inimesed. Meil on hullult vedanud. Minu aatomitel, elektronidel jamuulsellisel, näiteks, et nad siia on sattunud teiste hulka. Lucky strike.
Lõppev nädal on olnud ilus ja hea. Näiteks eile õhtul käisin elus esimest korda kasiinos, noh, niisuguste mänguautomaatide juures, ja nagu ma Gretele hiljem - nagu lubatud - aru andsin - kolm krooni jäi järele :)
Täna on Merle sünnipäev. Paljuõnne kõigi lugejate poolt (nüüd Merle kui Sa seda loed, siis võta seda niimoodi, et iga teine lugeja, kes kaa selle lause läbi loeb täna päeva jooksul, kaa tahtmatult nagu soovib Sulle õnne :)) Haledalt tõmbasime tillist neid :)

teisipäev, 11. jaanuar 2005

seven years and counting in tibet and other places

Kui täna oleks 11. jaanuar 1998, mida ma järgneva seitsme aasta jooksul teisiti teeksin? Mida teie teeks? Armas taevas, seitse aastat.. Ja tegelikult isegi veel kauem.
Ma arvan et mitte palju. Või siis et vahet ei ole, mida muud ma teeks. Phh..

esmaspäev, 10. jaanuar 2005

eravestlustest vol 1

Mul on kodus refudzii kämp, sest eileõhtul ei olnud vennal tulnud tagasi juba öölvastueilset äraläind elektrik (noh, üks elektrik läks neil ära öösel ja eijtulnudgki tagasi) ja siis ta helistas kellkümmeõhtul ja küsis, kas ma olen üksi kodus ja kas nad võiks tulla ööseks minupoole, sest öösiti teadupoolest ilma elektrita ei saa, magada, noh, näiteks, ja kui on vaja öösel panna tööle mõni asi, telekas või midagi, ja siis nad tulid ja siis ma ütlesin Sikile, kellega ma tsättisin samal ajal et näe, vend helistas ja küsis, ja siis ta küsis kas nad juba tulid ja siis ütles kuidas ta oli ette kujutanud et vennapere seisis pikkade nägudega uksetaga, nööriga kokkutõmmatud kohvrid käes ja lapsed nutavad, ja siis mina kujutasin seda ette ja naersin ja siis nad tulid ja siis there vos much ritsoijssing ja itsetera itsetera häpili ever ääfter, kuijaijnult üks laps küll eijoleks ööotsa nutnud aegajalt sest ta ärkas võõraskohas ülesse ja karjus emmeemme kuigi emme magas tal kõrval kohe, noh, kõik neljakesi magasid suurestoas diivanil, niimoodi ristipidi, nooh, ja ma pidin kassi panema kinni tahatuppa sest neil on oma kahe kassi lõhn nii rämedalt küljes et kass hakkas neid kraapima ja susisema nagu torgatud õhupall. ja ajas end rõngasse nigu õhupall. ja kurgus oli tal karvapall. ja ta eelistas olla tooli all. sest seal tundus okei tall. ja ta oleks nad ära tapnud aga tal puudus kindzall. sest ta on eravestluses mainind et sellega tapmine on viimane mall. kui kannatad koduvägivalla all. seal kus kõrgub koduvägi vall.

Lugupidamisega,
Tral-Lal Lall

pühapäev, 9. jaanuar 2005

toktor Jekmäll ja mister Hydanel

Suursuur äitähh Kätlinile - kellel oli ka sünnipäev vahepeal, mistõttu peale aitähh ka suured tervitused - menuka lingi eest. Nagu paistab, kui ma ei oleks see koll, kes ma praegu olen, siis sobiks mulle pigem olla afrikakariiblane või idaasiaat, aga mitte mingil juhul vana või lihtsalt ahv.

vestlusi minu vennaga vol 1

jobu says: tead ka kes maolev vä
mällo says: aa, ei
jobu says: no vot, autoomanik olen
mällo says: aa
mällo says: aga pange omale kaa kasvõi kahepeale üks msnn kojuarvutisse
jobu says: maei oska seda kasutada
mällo says: aa, no siis ei saa jaah
jobu says: vot nii
jobu says: pealegi pole meil elektrit
mällo says: no see ei ole nii suur probleem
jobu says: kuidas kellelegi
mällo says: jajahh, mul on täitsa okei
jobu says: mari räägib, et kohe kui me elektri saame siis me paneme selle msn asja
jobu says: talle väga meeldib
mällo says: see oleks nagu jah esmajärjekorras
mällo says: siis hakake oma suland külmkappi vaatama mis ära visata ja edasi

neljapäev, 6. jaanuar 2005

ultra hell

Kõht natuke valutab, juba mitmendat nädalat. Hääästi natukene. Noh, ja siis üleeile käisin sellega arstitädi juures. Kõhuga. Tädi ütles ooi, teere, härra tanel, sest ta on mu perearst kes kui kunagi päris alguses Võru tänaval raskelt haigestusin kõrgesse palavikku ja ta kohale kutsusin, ilma koputamata uksest sisse astus ja roomikutes otse voodi juurde tormas, kus kahvatu näoga vaalgete-vaalgete linade vahel lebasin, ja siis (st üleeile jälle) võttis rõõmuga vastu minu emapoolsed tervitused. Mulle meeldib nihukene isiklik suhtumine arstitädi juures. Et ta ikkagi on MINU pere arst. Nojah, ja siis ta katsus kõhtu käpaga ja kuulas ja arvas et võib küll olla mingi sapiprobleem, eksole (ja õrnemad lugejad, nüüd võite ära lõpetada, keegi EI KÄSE teil mu füsioloogiast osa saada!), mis pani mind kui siiani ainult nohuga arstijuures käinud inimese vaimustusest ohkama, et ta niiviisi pealtvaadates kohe arvata oskas niisukese sisemise probleemi kohta, noh, ja siis uuris et misvärvi kaka on, ja mina just olin hommikupoole vaadanud et selline helepruun, ja siis - picture this - lasime mõlemad hetke silmadel kabinetis ringi käia, otsides esemeid, mille tonaalsus kirjeldusele vastaks. Ja ma EI TAHA teada, kuipalju kallitest lugejatest järgminekord kempsus vaatavad, ega neil sapiprobleeme ei ole. Sest that's the way it is with helepruun.
Noh ja siis ma lähen kahe nädala pärast ultrahelisse. Nagu rase ikka. Ja arstitädi keelas puuviljade ja musta leiva sööömise vahepeal, sest need tekitavad gaase, ja käskis juua hoopis seedimist soodustavaid teesid. Noh, ja siis ma läksin apteegist läbi ja leidsin sealt väga kummalisi teid. Ürditeid. Ja kui ma kodus oma vastomandatud raudrohuürditeed tegin, siis ujus seal sees väike tigu :) Ja kogu selle loo kirjutasingi praegu selleks, et te oskaks vaadata ja näha, kes on tassi vasakus ülanurgas.

kolmapäev, 5. jaanuar 2005

Märk Mikk

KUHU ma endale üles märgin, et ma ei unustaks omale uueks aastaks uut märkmikku hankida? Okei okei okei, ma tean et telefoni saan panna meeldetuletuse, lihtsalt retooriline olen. Ja muidugi pateetiline. Iroonilist kaa ei tasuks unustada.
Aga CIA andmetel on meil maapiiri 633 kilomeetrit ja rannajoont 3794 kilomeetrit. Kas tõesti rand on nii sinkavonkaline? Oleks arvanud et samapalju (kahest küljest maa, kahest vesi), pluss saarte rannajoon muidugi.

anna mulle Uma' telefoninummer

Ma tunnen ärevat kohustust siia midagi kirjutada, sest muidu kardan aasta alguses põhjendamata põhjustel taassuurenenud lugejaskonda kaotada. Küüneviha tikub sisse ilusate meeste klubi toimetusi lugedes, mille edu aluseks on tubli tandem ja koostöövaim, pluss kes koledal kombel joovad kaa. Mõni ime siis et info- ja ideede tulv ei lakka.
Kuna mina palju ei joo, siis pean kirjutama maisematest asjadest. Minu fantaasiarikkust kirjeldab teile - ning annab ühtlasi lootust värvikate tulevikujuhtumiste (jällegi minu fantaasiarikkusest tulenevalt) lugemiseks - vanaaastalõpueelne juhtum, kui ostsin konsumist paki pannkoogijahu, purgi pannkoogimoosi ja paki piima. Kassiir naeris omaette sellist ebatavalist kombinatsiooni nähes, ma kujutan ette et ta mõtles midagi laadis huvitav, ega see tüüp täna äkki pannkooke ei mõtle teha?
Üleeile otstsin koti friikartuleid, pudeli ketšupit ja pool kilo viinereid. Olen meisterkokk.
Praegu kaalun, kas kirjutada teile ka solgetest, kes vennanaise väitel lasteaia linnalegendide kohaselt osadele lastele nigu angerjad pekust püksi pudenevad, aga ei, jätan selle episoodi igaksjuhuks kunagi hilisemaks.

esmaspäev, 3. jaanuar 2005

punks not dead - kurvad uudised õdedele pehkidele

Õpetussõna nr üks - ärge jätke mõnusasti vahustatud vanni ja kassi obviously to be killed by curiosity ilma vanemliku järelvalveta. Vähemalt mitte siis, kui teil vahetult pärast fotoaparaati käepärast ei ole. Üldiselt võib neile, kes kardavad, et ma mällo juba paksuks söötnud olen, kinnitada, et tegelikult on tal lihtsalt paks karv. TEATUD TINGIMUSTEL paistab tema habras naisterahva keha selle alt väljajoonistatumalt välja.
Õpetussõna nr kaks - kui teie kass peaks huvitatult vuntside võdinal nuuskima reipal leegil lõkendavat küünalt, siis ei ole soovitatav tema peale sellisel moel susistada, et see teda leegile solvunult selga pöörama paneks. Nad ise ei pruugi seda kogu aeg teadvustada, aga kassidel on kohev ja karvane saba. Kellel kohevam, kellel VÄHEM kohev. Vuntsid või saba, vannivahul libisedes seda kustutama tormata tuleb niikuinii.
Ehk siis et ma olen viimase nädala jooksul kaks korda vannis käinud. Seiklus missugune.

laupäev, 1. jaanuar 2005

don't piss on my parade

issakene, mul on juba poolteist tundi tunne, et sellest tuleb hea aasta. Kõik see, ja need head ended, you know :) - finally!!!
thank you
thank you
thank you
thank you
thank you
thank you