teisipäev, 16. august 2005

can't Dutch this

Nii. Europealinnas on käidud. Araabia linnaosas elatud. Kallasesiimu mittenähtud. Muidu oli okeika. Järgmine kord selgitame välja, kas pelgja keel on flaami või miski, mille koodnimetus kõlab nagu Dutch.
Uus asi on igatsus kellegi järele, kes eesti keelt hääldada oskaks. Noh, nagu, asju niimoodi loeks nagu kirjas on. Välkamaalastele pakub erilist pinget arusaam, et eestikeeles sisaldavad kõik sõnad R-tähte. Paha öeldagi aga üks populaarsemaid eileõhtuseid lausungeid oli kürb.
Tänane (aga miks mitte SELLENÄDALANE??) pildiseeria sisaldab ülevaadet meie reipa rühma tegemistest, tüüpilistest prüsseli pedelektoritest ning eurokommisjooni värskeimatest äässmässääzipkkumistest. Arvakes ise kes on miss.

riläksment

edev europede

ja see tundub praegu sobiv koht, kuhu lisada me töörühma miteametlik hüüdlause: dude, its two to two, it's due to do some tutoring!

teisipäev, 9. august 2005

esmaspäev, 8. august 2005

niivara läheb juba pimedaks

welche nationality bin ja?

Ja tegelikult ma tahtsin oma esimese saksamaakirjena kirjeldada hoopis seda kuidas Frankfurdis sakslased küsisid mu käest saksa keeles teed ja venelased vene keeles suitsu. Eestlasi õnneks otseselt ei kohanud, aga midagi sellesarnast küll, kui raudteejaama juures aegajalt mingid tüübid maaalt päevavalguse kätte ronisid, ja hommikuses pargis valgete koibadega tüüp süstlaga veeni taga ajas. Nisugune esmamulje siis sellelt maalt. Tegelt tesmamulje, sest kui lennujaamarongipealt maha astusin, taipasin et see ikkagi on seesama koht, kus kunagi sada aastat tagasi Lyoni bussi ootasin. Kõik on väga samamoodi.

start up or shut up?

pühapäev, 7. august 2005

olles kodust kaugel unistasin kinust

Nii. Kui jalutad Tartus ringi ja korraga avastad, et kella 19:40 lennukini on ainult veidi üle kahe tunni ja suudad hetke veel rahulik olla, et siis taibata, et peale kahetunnise tallinnasõidu oleks vaja veel varuaega et check-in kaa ikka korralikult ära teha, ise end samas kogu aeg veenda püüdes et PÄRISELT ei ole asi üldse nii hull, sest tegelikult on tegemist hoopis 17:40 lennukiga Frankfurdist Tallinnasse, milleni on veel kaks nädalat aega, ja siis õhtuleiteamillepärastkellaseitsmekspandudäratuse peale üles ärkad ning end pabistades veenda püüad et viimatinimetatu on tõenäoliseim stsenaarium et siis taas rahumeeli uinuda ning end uuesti samast olukorrast leida, ning niimoodi kokku kolm korda (välja arvatud et iga järgmine ärkamine on spontaansem ning väliste stiimuliteta), siis taipad, et mõnikord toob pühaäevahommikul kellaseitsmene äratus rohkem kasu kui kahju. Ja mällo mõtlemise meta-metatasand tahaks selle kauni eestikeelse ning eesti keele grammatikat sisaldanud lause lõppu riimida midagi ahju, või siis vähemalt öelda et see sobiks siia kauniks lõpuvärsiks, aga vasttärganud metropoliit minus keelab seda tegemast.

laupäev, 6. august 2005

sprehhen viir toits

Just siis kui Sulle tundub et saksa keele tunnis iga viie minuti tagant aknast välja vaadates arukalt öeldud es regnet nicht ning sellele kõrvalistuvalt poolakalt vastuseks kuuldud ich habe kein Kopfschmerzen mõistmine on su võrkeeleoskusi piisavalt arendanud et lokaalsete indidzinös piipölitega vabalt lobiseda, ütled hommikuses kohvikus müüjatädile suures ärevuses ich möchte eine kasse Taffe ja enesekindlus jälle kahaneb natukene. Aga ainult natukene. Vist.

teisipäev, 2. august 2005

tervisi lähimailt

Nagu näitab blogistatitika, on suvevaheaeg lõppend ning inimesed jälle tööl ja päevi internetiavarustes mööda saatmas. Paras aeg midagi teile - kallid lugejad - hambusse visata, enne kui mus taas petute (viimase aja sõnavõtud ongi mul nagu pettumuse valmistamise teemal, niiet ei tahaks teile ka seekord pettumust valmistada ja teemavahetusega ebameeldivat üllatust kaa, VALMISTADA).
Jään siiski napisõnaliseks, sest saksa keel on kole raske. Pluss veel mingid 15 muud keelt, sest meid on suvelaagris VIST 25, ja eri rahvuseid 17. Osasid neist ma tean, teised, näiteks nagu Austraalia ja Austria on raskemad.
Niisugused lood siis.