Ma magan kogu aeg. See tähendab öösiti. Väga pikalt. Millest see tuleb, ei tea. Mõtlesin et äkki voodi on vale koha peal (noh, selline esoteeriline värk, tead), aga siis taipasin et tegelt mul lihtsalt tuleb juba kell 11 tohutu unehäire, ükskõik kuskohas ma korteris olen. Mida teha?
Nagu vahepeal selgus, ei ole selle puhul, millega ma niikuinii ei kahtlusta et tegemist on, tegemist mitte esoteerika vaid feng shuiiga.
Ma ei usu et need kaks teemat seotud on, aga Kerstit ja Kajat - kui nad teaksid käesolevat lehte luugeda - kindlasti rõõmustaks teadmine, et Kaimari pühapäevase teatrissekaasavõtuga suutsin ka oma kallis emas homofoobilise alge äratada. Õigemini tema sõbrannas. Kuna aga sõbranna kiiresti matsu ära jagas, et nääe, ta ise oli ju kaa teise tüdrukuga - st minu emaga - teatrisse tulnud, ei ole ta sel õhtul see, kes homodele näpuga näidata ja esimesi kive visata saaks :). Anyway, esmaspäeva õhtul demonstrerisin emale oma homo-oskusi Kerstlt omandatud "meeletu, mee-lee-tuu!!" homoväljendiga ning juba ammu mu zestikuloogias kasutusel oleva õrna randmehoiaku demonstreerimisega olulistest asjadest kõnelemisel. Aga ta ikka vist veel ei usu :)
Kindlasti Kersti ja Kaja saavad nüüd varsti sellele lehele jälile, kui nad Guuglis rutiinset oma nimega otsingut teevad. Noh, nagu kõik meist aegajalt teevad, näiteks nagu Kadri, kes avastas et vähemalt interneti andmetel tegeleb ta peale avatud ülikooli töö ja muude toredat asjade kahjuks mitte erootikalehtedel esinemise, küll aga igati tasemel luuletamise, fantoomnäo abil Äripäeva käsiraamatute kirjastamise ning geriaatriaprojektide juhtide seminaridel osalemisega. Kajale ja Kerstile aga selline näpunäide, et seekord nad peaksid otsingusõnaks siis ilmselt panema "Kaja ja Kersti". Aga ma usun et selle peale peaksid nad ise kaa tulema.
Sellised lood siis. Ma loodan et kui nüüd "post and publish" nuppu vajutan, loeb ka Aet, millega aega veetma pean, ning tuleb ilusti KELLA ÜHEKSAKS laborisse, et süütute issanda loomakeste peal süütuid katseid tegema saaksime hakata.

Ma olen ammu mõelnud, et peaks koju mõne SOODA plaadiriiuli muretsema :)

Viimaks ometi on selgunud tõde kõigile lapsesaamishuvilistele: portugaalia teadlased on leidnud, miks meie titad nii pekised on.

Kuuulge, palun minge nüüd kõik United Motorsisse ja vaadake järele selle popupi suhtes, mis ilmselt teile kaa lahti kargab. Seal on kirjas et a la "peale aastakümnetepikkust tegevust kolmese seeria arendamisel lõpetab BMW esimesena sedaanide tootmise." Misseeee täheendaaabb??? Uut
mudelit ju tehakse, ma olen iseg kole-koledaid pilte näinud, missiis tähendab et ära lõpeb? Appiikene? Selles valguses tundub ühese seeria peaetung küll hirmutavana. Et ei saagi enam olema kolmest, vaid see golfimoodi ühene ja siis juba viiene. Kui nad tolle asemel mõnda passatit välja ei mõtle. Appiikene.

Lisaksin veel mälestuse seekordsest esmaspäevast, mis mind juba pikemat aega jälitab. Nimelt oli kuri käsi Riia mäel automaattanklas eemaldanud 95 EURO sildilt E-tähe. Aga auto sõitis pärast ikka samamoodi nagu bensiiniga.

Misiganes motiividel Kalevi kodulehte vaadates tekkis südames tohutu härdustunne kogu kommiideoloogia suhtes. Selle tekitas suure tõenäosusega sellel lehel asunud elviimane pilt. Täpsemalt see tüüp, kes on draakonist paremal - see sinise jope ja kõrvuni suuga.
Ja järgmisel hetkel saabub pettumus valitud eriala suhtes, sest mis manab ükskõik kellele suurema tõenäosusega nihukese näo pähe, kas mõni uus ja mõnus antidepressant, või sokolaadikomm? Ah? AH??
I rest my case.

Tere hommikust. Kusjuures ongi nii nagu Kaimar avastas - järgneb teade kõigile mällo nägemisaparaadi fondi annetajatele - minu jaoks on 498 krooni suurem raha kui 500.
Sest 500 on see maagiline piir, mille puhul mu telefon mind rõõmustavast kontomuutuest teavitab, seda hinnaga 3 krooni. 498 krooni üle kandes on mu üllatus seda juhuslikult oma kontolt leides ootamatum, mis ei ole halb. Ja ma ei hakka teile seletamagi, kui kasulik on 499 kroonine ülekanne.

Nagu varemgi öeldud, olen olude sunnil sunnitud kasutama tööposti arvutit ja ftpeed TÖÖKS VAJALIKE videofailide allalaadimiseks. Lähtudes MINU arusaamast :) et enda tarbeks ja hobikorras selliste asjadega tegelemine ei ole nii suur kriminaalkuritegu kui kasumi teenimise eesmärgil. Nüüd tundub, et peaksin ikkagi selle sajase plaadirulli ära ostma, sest täna hommikul liigub datanet kiirusega 3 Mbps mis tagab - jällegi - tööks vajaliku faili kohalejõudmise ftp-kella järgi 35-40 minutiga, aga loogiliselt võttes veel kiiremini. What to duu, what to duu - one $300 hookerbot or three hundred $1 hookerbots?" nagu arutas Bender maksutagastuse peale.

Kallid lugejad! Me ei kohtunud esmaspäeval, nagu viimases kirjes lubasin. Sest mul lihtsalt ei olnud midagi öelda. Tänaseks aga jõudis minuni järgmine pressiteade, mille suurima südamekurbuse ja kaastunde vaimus edastan:

Alates aprilli algusest toimub mällo toetusfondi kampaania “Aita mällo jalule”, millega kogutakse raha mällole nägemisaparaadi ostmiseks. Mällo toetusfondi projektijuhi Mällo sõnul aitab nägemisaparaat jälgida kõiki eesti telekanaleid ning lisaseadmete olemasolul ka eemaldatavatel infokandjatel salvestatut. “Üle mitme tuhande krooni maksev aparaat on asendamatu igapäevaste noorteseriaalide, õhtuste mängufilmide ning politseisaadete jälgimisel,” kinnitas Mällo.
Praegu Eestis mällol ühtegi nägemisaparaati ei ole, seni on Mällo sõnul aparaadi töö ära teinud lahked inimesed, kes võimaldavad nimetatud saateid enda juures jälgida või annavad neist kokkuvõtlikke ülevaateid. “Kaasinimeste tundlikud kommentaarid on nägemisaparaadiks,” ütles Mällo. “Tulevikus tahame hakata jälgima ka hilisõhtuseid erootikasaateid. Seni oleme erootiliste linateoste puhul ise fantaseerida püüdnud, uue aparaadi puhul ei ole fantaasiate abi enam nii palju tarvis,” lisas ta.
Mällo toetusfond on heategevusfond, mille eesmärgiks on aidata kaasa inimsõbraliku mällo kujundamisele ja parima võimaliku mällo toomisele ühiskonda. Eelmise kampaania “Koos on kergem” käigus koguti telefoniannetustena ligi 25 000 krooni.
“Aita mällo jalule” kampaania konto asub Hansapangas numbril 1104901949. Ülekande seletuseks panna "nägemisaparaat". Samas on annetusi võimalik teha ka lähinädalatel toimuma hakkaval ürituste seerial mällo taastusravikeskuses Narva maanteel.

Hüvasti Biomeedikum! Raske südamega lähen pikale teele - emmega reedeõhtu puhul välja sööma. Või siis et - for crying out loud! - las ma juba lähen!!!
Taaskohtumiseni esmaspäeval, kallid lugejad.

Selline lugu ajakirjast "Brain Injury", mis avaldab meile esmapilgul uskumatuna näiva tõe - harrastussportlased, kes on saanud rohkem kui ühe peatrauma, on mingitel üleloomulikel põhjustel topskimad kui nende more fortunate sõbrad. Kuidas see küll niimoodi olla võib? Misssugused keerukad neuropsühholoogilised juhteteed selle fenomeni taga peituda võivad? No kohe kuidagi ei mahu pähe! Või kui, siis ehk telliskivi abiga.

Elektrokeemilise detektoriga vedelikkromatograafi tööpõhimõte on imelihtne: ühest otsast lähevad sisse vesi ja roti aju, teisest otsast elekter - then a miracle happens - ning monitorile ilmub info selle kohta, mida õnnetu issanda loomake oma viimastel hetkedel tundis. Niiet ei midagi ebamaist. Niisamuti kehtivad nimetatud aparaadi kohta kõige banaalsemad Mööfi seadused - jamad hakkavad toimuma just siis kui katsest on õnnelikult tehtud 9/10 ja peas õhtuti enne uinumist juba mõnusaid uusi eksperimentaalseid kujutelmi lood. Täna selgub siis tõde - kas lugupeetud high-tech aparatuuri töökvaliteet paraneb kui pool selle mehhanismist lihtsalt tagurpidi pöörata? Stay tuned for more news on this and other thrilling subjects on Geek Channel 1! Brought to you by Õli änd Sokid ja Pojad Inc.

Tahtsin juba lõuna ajal edasi anda ühe huvitava mõttekäigu bioeetika teemadel. Õigemini mitte bioeetika teemadel, vaid tänu ühes eutanaasiaseminariks loetud artiklis mainitule. Nimelt lugesin sealt, et keegi, kelle nimi oli ingliskeeli vist Lucratis (ma ei suuda ilmselt seda Ludacrissiga segi ajamata jätta :)) on kunagi surmast ja surmahirmust kunagi mõelnud umbes nii: kui meil ei tule pähegi karta seda mittemidagi ja teadmatust, mis oli meie teadvuse asemel enne meie sündi, siis ei tohiks me midagi erilist tunda ka selle suhtes, mis saabub peale meie surma. See on huvitav mõte, tahaksin sellesse veidi süüvida. Sest mina küll kardan natuke, kui selle peale mõtlen, kuidas ma aru ei saa, kuidas ühel hetkel rahulikult olen ja mõtlen et nääee - olen ja mõtlen siin praegu - ja siis järgmisel hetkel ei ole enam midagi. Õudselt kahju hakkab neil puhkudel. Et kõik see, mis mulle kallis on - ja vähemal määral see, millest mul reeglina suhteliselt ükskõik on, aga mis siiski moodustab mu päevade lahutamatu osa (pilved taevas, sualumi, esimesed kuivad asfaldilaigud jms) - mingil hetkel minu jaoks lihtsalt kaob. Pluss ma ise ja minu fantastilised mõtted kaa muidugi. Et kuidas niimoodi ometi olla saab ja kuidas ma ise siis niimoodi olla saan kui midagi ei ole kuigi mina samal ajal olen nii harjunud et igasugu asju ikka on kogu aeg, sealhulgas mina ise ja minu mõtted sellest et ma olen olemas ja kõik see muu. Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis ei olnudki NII TOHUTULT jube see aeg, mis enne seda oli kui ma sündisin. Nooh - midagi õudsat ei tule nagu meelde sellest kuidas ma mõtte- ja olemisepuuduses vaevelnud oleksin. Niiet - elame veel! :) (oleksin seda öelda tahtnud kolaabrenjoonilikult ja võõrkeelselt, aga ei meenu üldse präegu. Hea et allikas ise üldse meelde tuligi :))

N:\dwbin\socbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\ dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\dwbin\netbin
- selline on tee, mille arvutis võrgukettal läbi saan käia. Kuhu see viib? Eikuhugi tõtt-öelda - mingisse järgmisesse samasugusesse folderisse, kust enamik edasisi teid on keelatud. Igal järgnevad dwbinnil klikkides süvenes mus lootus saada viimaks ometi empiirilist tõestust oma teooriale et kui universumis järjekindlalt ning sirge seljaga ühes suunas minna, jõuab lõpuks samasse kohta tagasi. Aga seekord pettusin. Kahjuks pole võrguadminn veel siia arvutisse suutnud minu arusaamisele vastavat universumi mudelit luua.

Kui praegu bioeetika seminarist tagasi Biomeedikumi tulin, loojus päike parajasti kuhugi Eerika metsa taha. Eriti suur punane poolkera oli seekord, misiganes loodusnähud ja optilised tingimused seda ka tingiksid. Ilus oli. Nagu maailmas valitseks rahu ja kord. See on nüüd mõtlmiseks kõigile neile, kes arvavad et ma maailma asjadest midagi ei jaga :)

Hakkan jõudma seisukohale, et see eelmise mudeli viiene ei ole enam mingi staatuseasi, vaid lihtsalt hea suur bemm. Niisugune tagasihoidlik, mitte hõbedane ja läikiv nagu Tony Podre oma muidugi. Selles mõttes on vana ja mingit tumedamat värvi viiene hea, et see on niisugune rahvaauto meil siin praegu, mis kuskilt silma ei paista. Mida ongi vaja.
Ja misiganes kummalisel põhjusel tunnen täna hommikul et se ei ole must üldse enam kaugel. Võibolla mingil määral põhjustab sellist tunnet asjaolu, et sain oma sissetulekud vist niikaugele, et peaksin edaspidi oma praeguse laenukoormaga ilma tühja kõhtu kannatamata hakkama saama. Mis võiks tähendada seda, et kunagi aasta aja pärast võiksin endale mõne uue koormise võtta. Näiteks siis bemmiliisingu :) Aga enda labiilsust ja hetkeemotsioonidest mõjutatust teades ma usun et see tunne läheb varsti üle :)
See Merlele kirjutatud jutt tundus nüüd selline, mida blogisse kaa kopida :)

Subject: Re: :)
Date: Thu, 4 Mar 2004 11:48:52 -0800 (PST)
From: "Denis Matrov" godz@ut.ee
To: tmallo@psych.ut.ee
"Sain vahepeal teada, et sul on oma blog olemas, tsekkasin seda ja minu kurvastuseks polnud see pooltki nii tore kui sa 'laivina' oled, nii et minu meelest võiksid sa seda kah kuidagi unarusse jätta. Või äkki on viga selles, et sa ei tee seal neegrite kohta nalju?"

Selline väljavõte siis minu ameerika sõbra Denisi kirjast. Sellised sõnavõtud kutsuvad esile kolm tüüpilist mõttekäiku:
1) kuidas kurat ikkagi minu blogi levib? Kesse denissile ütles?
2) mida tähendab Denissi keeles "minu meelest võiksid sa seda kah kuidagi unarusse jätta"??
3) kas see rahuldab Denissi nõudlikku maitset???

Selline rõõmustav sõnum kõigile mõttehiiglastele.
:)
Arvasin siin, et kui ma seal konkursitingimustest tulenevalt niikuinii iga päev käima peaks, siis mitte mingil tingimusel ei pakuks ma nimeks midagi muud kui "Mällo muuseum"
Ja - pagan - nüüd ma hakkan mõtlema, et selline ülbe pakkumine on ju iseenesest juba ju kunstiteos. Noh, nagu minu elu ikka, teate ise kaa ju :)

Täna peetud loeng sai tore. Mulle jumalast meeldivad noored, saab suhelda ja nalja visata. Laborisse tagasi tulles mõtlesin veidi selle fenomeni üle järele ja ma kardan et see on lihtsalt minu tähelepanuvajadus, mida seal välja elan. Noh, et 50 tsikki ja kutti mind tähelepanelikult jälgivad oma ümmarguste silmadega ja reageerivad kui ma räägin kuidas antidiureetilise hormooni pärssimine alkoholiga on teaduslik fakt, mille praktilisus igapäevaelus on käegakatsutav:)
Mainisin loengus ka Grete hommikust soovitust seksist rääkida, et asju noorte jaoks põnevamaks tha. Tegelt juba kirja saabumise hetkel olingi juba ühte mingi itaalia pässi kirjutatud artiklit lugemas mis mul kuhugi teiste alla peidetud oli, mis rääkis neuropeptiidide rollist seksuaalkäitumises (loengu tema oli "aminohapped ja neuropeptiidid käitumise regulatsioonis". Noored siis itsitasid õhetavi põsi kui pajatasin kuidas jänkudele oksütotsiini süstiti ja kuis nood siis seksisid ja jalamaid peale esimest ejakulatsiooni ikka veel ja veel tahtsid.

Nüüd tuiskab. Minu arust. Mina ei saa täpselt neist loodusnähtustest aru; eile vaatasin nukralt Tervishoiu Heleni maja poolsest aknast kuidas miingisugune vareseparv samasuguses tuisutuules romantiliselt kohapeal hõljus ja mõtlesin a la mis on linnukesel muret, laseb tuulehool end niiviisi mõnusalt õhus hõljutada... Aga kui tuul siis natuke pöördus ja parve põhjalikult segamini lõi, tsekkisin nagu välja, et nad olid ikka tahtnud kuhugi lennata ja olid jumalast rabelenud ja edasi püüelnud seal :) Anyway... see nüüd küll ei ole selline kirje, mida kallid lugejad pikisilmi ootasid :):)

Selline kirje mida oodati, on võib-olla hoopis see: eile kohtuhoones (kirjutasin esimese hooga KOHUThoones ja kohe kohkusin kohutava kohukeseisu peale:)) kui Emelai Maigilt küsiti "citizenship" vastanud ta "nigeria", kui küsiti "nationality" vastas ta "nigerian" ja kui küsiti "education" vastas ta "YES!". Allikas: anonüümseks jääda sooviv õigusinstitutsioon (nimi moondatud, autorile teada).

Pluss veel üks asi, mis nüüdseks on vaikselt ilmselt siiski kurvaks ajalooks muutumas: nimelt ületasin ettevaatusbarjäärid ja tungisin Biomedsa arvutist pumba ftpeesse ja leidsin sealt ammuigatsetud filmi "Navigaatori lend". Lihtsalt ma mäletan kuidas ma seda kinos vaatamas käisin. See on 86 tehtud, niiet mina käisin äkki kunagi 88-89? Lihtsalt nii avaldas muljet see tilgakujuline ufo.
Teine samasugune film on "Enemy Mine" mida käisin umbes samal ajal vaatamas isaga kahekesi. Ja pärast ta seletas. See mul juba on. Nagu ka Kingkong. Kui nüüd navigaator kaa ära oleks tulnud, võinuksin filmikogumise lõpetatuks lugeda. Aga ei tulnud. Sest ühends oli mitu päeva järjest kohutavalt aeglane ja katkes alati kuskil 100-200MB vahel. PHHH

Lihtsalt veel mõned lingid eelmisest nädalast:
http://www.forbes.com/maserati/billionaires2004/bill04land.html
http://moneycentral.msn.com/content/invest/forbes/P76035.asp
Siin on ka veel vabade miljardäride (kõlab nagu vabade kunstide valitud professori :)) loetelud ILMA meiliaadressideta. Anyway, ma juba endale leidsin bacheloriide alt ühe itaalia tsiki, 51-aastase. Nime ei mäleta. Muidu mulle meeldis kõige rohkem see, et suur hulk ameerika kõige kallimaid maju kuuluvad mingite mogulite LESKEDELE :)

Ikka on kombeks uut töönädalat lubadustega alustada. Kui selgeid sihte silme ette seada, jõuab ikka kiiremini ja kaugemale. Mistõttu ei saa ka mina sellest hoiduda - kuidagi tuleb ju motiveerida! Ja kui seda teha avalikkuse ees, siis on motivatsioon lubadustest kinni pidada tõenäoliselt suurem. Seega - väljalõige eileõhtusest Merle smssist: "Käsolevaga, Mällo, annan lubaduse, et ei söö enam kunagi enne magama minekut (lootuses, et hirm sõnamudjaks ja valevorstiks osutuda distsiplineerib mind)."
I think that should do :)