häpi mällo-dei

Kõik märgid viitavad, et kas täna või homme on meie armastatud või austatud ühiskonnaliikme mällo poolsünnipäev. Sel puhul kaeti hommikusöögilaud parimate shiiba hõrgutiste ning leekivate hambaorkidest ning tikkudest koostatud tordiküünaldega ning põhimõtteliselt soovitati kõnealusel persoonil end taas käepäraseid vahendeid kasutades end seega taas põlema panna. Õnneks läks siiski kõik õnneks ning forellihõrgutis konsumeeriti püstjalgsete kestvate ovatsioonide saatel põhjalikult. Näpunäiteks loomasõpradele, kes oma lemmikuga samasugust antropomorfset pidusööki komplikatsioonideta läbi soovivad viia - eelneval päeval keerake oma kallimale toidumolli just see kolm nädalat külmkapis seisnud konserv, millest te teate et ta seda näljasurma hinnagagi puuttuda ei kavatse.

uudiseid ambulatoorselt rindelt

Mul on hea meel nende krapside arstitudengite üle, kes kümme aastat õpivad ja elust loobuvad, et saada toredaks nokuarstitädiks kes tohib mind vatitupsuga torkida ja küsida: Kas tütarlaps on kindel?
Milles ta kindel on?

uudiseid auditoorse töö rindelt vol 2

Geneetiline variatsioon võib teie eksperimendi täiesti pekki keerata.

uudiseid auditoorse töö rindelt

Sa tead et midagi on valesti kui rida eespool istuva inimese käes "Valgamaalase" internetiväljaande väljatrüki päisest ladusalt "vaginaalne" välja loed.

hanni pall

Eelmisenädalase Ekspressi lahutustest rääkiva artikli alapealkiri oli laadis "naine saab iga kuu eksmehelt 25000 krooni, ent ainult tingimusel et ta ei abiellu uuesti". Ja mina mõtlesin automaatselt halvasti sihukesest anaalse faasi mehest. Võttis aega enne kui taipasin et tegelikult see on lihtsalt sõnastuse viga. Sest kui naine leiab endale uue elukaaslase ja lastele võõrasisa siis tal peakski iseenesestmõistetavalt vähem majanduslikku tuge vaja olema. Mitte nii et elavad uue mehega vana mehe rahast. Aga sõnastustega peab ettevaatlik olema.
Mulle meeldib kui mulle tulevad vastu üks tädi ja onu oma bolonkanässiga ja too uriseb mu peale juba kaugelt ja mina vaatan möödudes tädile naerdes otsa ja ütlen nii kuri, ja tädi naerab vastu ja ütleb eijole. Lihtsalt et ma ei ole tühi koht, vaid elus inimene.

minu infeimoousseid külalisi: snuup togi toog

reidz agenst te mäššiin

Kui mul on mingi asi, mida mõni inimene ei tea, kas ma siis saan öelda et mul on tema ees saladus - kui mind ikka tõesti ei koti, kas ta teab või ei tea: selles mõttes et kas ma võin nüüd öelda et ühe inimese ees kes mind kotib on mul nüüd veel ainult üks saladus järel, ja seda umbe espetsiaalseks pidada, kui tegelt on kuskil terve aafrikatäis inimesi, kelle ees mul ei ole ühtegi saladust sest mulle lihtsalt ei lähe absoluutselt korda, kas ja mida nad teavad ja mida sellest järeldavad?

mu nandikott

Eile võttis üks onu - arvake kus, issand, ega mitte ometi EPAs?? - meie rõõmuks ühel kiisul munad maha. Ta pidi niikuinii võtmata, see oli ta oma kass ja ega töökal veterinaaril käed rahulikult paigal ei püsi ometigi, ja siis oli lubanud meile anesteesiat kaa näidata. Ja siis ühel hetkel pistis onu pea klassiuksest sisse ja ütles et tohoh, kiisu magab juba ammu, nüüd pole aega enam jokutada. Ja siis ühes HOBUSTE opereerimisruumis (ausalt, lae all oli suur konstruktsioon kirjadega "EESTI KRAANATEHAS") paistis valgete linade vahelt triibuline kiisupea ja siis kuskil eemal ta oli lina sisse väikse augu uuristanud ja munad sealt läbi pistnud. Ja siis ise üldanesteesiasse läinud. Ja onu siis lobises veidi ja võttis noa ja kooris muna ära ja võttis välja, sidus juhtmed kinni ja pani järgijäänud naha tagasi nagu naba. Pani naha nagu naba. Ja nii kaks korda. Ja meie kõik seisime oma kohvitopsidega seal ringi ümber. Hea et kellelgi õlut ja vorstileiba käes ei olnud. Niisugused kehavälised elamused ikka panevad mõtlema, eksju, noh, et kui mina kunagi oma munadega üldanesteesias olen, siis ma äkki ei tahakski kolmekend pässi seisma enda ümber ja muud sellised eksistentsiaalsed asjad.
Ja kui onu ütles et tavaliselt seda nii kalli anesteesiaga ei teha, siis üks tütarlaps suutis pika puterdamise peale küsida aga kuipalju see inimesel maksaks? Mida iganes ta sellega siis silmas pidas.

polebmaa

Täna jällegi EPA (tahtsin seda kirjutada SUURTE tähtedega, visualiseerimaks mu meelestatust, niiet näh, miks see niikuinii suurematega on?) kõrval põletasid onud ilmselt tollemaja jõulukuuske ja veel lähiümbruskonna hagu. Tuul oli kõva niiet hullult leegitses. Igaüks kes on püüdnud metsas lõket põlema saada käepärastest materjalidest peaks teadma kui keerukas see on - ja siis korraga, kui see läheb, siis läheb niiet jube, isegi nihukese tänase tuulise ja pudisajuse ilmaga. Jiaijaa, võiks kohe mingi luulelise paralleeli tõmmata meie inimeludega selles valguses nigu Armas Jumal ja Kuri Saatus on lasnud meie pääle jne jne jne... ma harrastan viimasel ajal nisukest lausete äravajumist, paistab. Ja paralleeli kaa ei hakka tõmbama, muidu mõned arvavad et äkkiminu elus toimub midagi erikorralist. Phh.
Aga kõige selle tulejutu juure tahaksin panna ühe kauni suveõhtuse fotoülesvõtte kunagi aastatetagusest ajast poolelt teelt Ahjale, kus Triin väidetavalt nägi kuidas kõik põllud põlesid, aga meie ülejäänud väidetavalt ei näinud midagi. Aga seda pilti ei ole lisada. Ja eks igaüks arvab, kas sellepärast et ma ei ole seda sisse skänninud (Triin, arva, miks?) või sellepärast et sellist pilti pole kunagi tehtud (Triin, mis Sa arvad?)

malviibiv.ee

Dziisös, tulin täna Tähtvere kaudu koju (EPAst tulin, või maaülikoolist või puuülikoolist, kujutadette, kuuspoolaastat pidin ootama ja punnitama et viimaks epasse sisse lastaks!) ja lihtsalt kjuriossitist käisin käppelt korra ümbernurga vaatamas - see viimase nädala kurioossumiks tõusnud hoone oligi päriselt olemas. Üle Lauluväljaku sinnapoole jalutades taipasin, mis mind Kaimari fotoülesvõtte juures kõige enam häiris - see oli nagu halb uni; pilgutad silmi aga ära ei lähe - ja nagu selgus, on see ka päriselt nii. Unest rääkides aga viibisin täna juba neljandat päeva töö asemel sisukal kursusel, mille olemasolu mu elus justkui püüaks mind veenda et kuna TÖÖLE ei pea minema, võin öösiti lobedalt kolme-pooleneljani üleval istuda, et taas taibata, et pean veerand üheksa NÄITEKS maaülikoolis olema. Millest lähtuvalt on ennekellakaheteistkümneste loengute maailm niisugune vatistatud ning eemalolev ja kui mõni heli sellest hetkeks läbi tungib, ma ehmatan nagu maailma viimane inimene kes on end kuskil kauplsuses mõnusasti krõpsupakkide vahele suikuma seadnud.
Ma ei tunne praegu et see oleks üks mu parimaid kirjeid.

piss aut

Tegelikult ikka veel EELMISE nädalavahetuse lainetel, öelge mis tahate:)

the past supper

oh hell no!

Ma ise ei ole ammu enam sinna Tähtvere-Supilinna piirile jalutama sattunud. Kaimarile fotoka laenamine oli viga, nüüd viis mõtterännak mind ikkagi neile teile. Armas jumal ise teab, miks ta mind SELLE eest hoidnud on. Täna öösel me ei maga. Vähemalt see osa minust, mis kunagi oma kodumajast unistanud on. Või siis et vastupidi, magame, sest õudsamaid koletisi uinuv mõistus niikuinii enam luua ei suuda. Ainukene ligilähedane projekt, mis paugust meenub oli aasta tagasi silmatud sportlikuks tuunitud uus seitsmene bemmitank.

supp-ressioon

On saabund aeg teha kokkuvõtteid EELMISEnädalavahetusesest talinaskäigust, mis iganes repressiivmeetodeid ma selle tagasihoidmiseks lõppeva nädala jooksul ka teinud ei ole, anyway, nüüd kus veelüks käik tehtud, on kuidagi vabanemistunne valland mu meeli ja pla pla plaa, anyways, nägin taas nii mõndagi oma lemmikinimest, sooritasin eduka Siimurattaküljestkroomküljepeeglihanke (näee, nüüd on see siis öeldud:)), sooritasin oma elu KOLMANDA lasnamäekülastuse Iti ja Andrese apartementi, kus, nagu selgus, osutusin esimeseks PÄRIS külaliseks, kuid et mitte teiste jaoks sündmuse uudisväärtust rikkuda, illustreerin seda tegu vaid väljavaateülesvõttega, jättes sissevaated hilisemaks võibolla siinkohal seekord; ning kõige krooniks karistas hea issand alpe talinlasi minu külaskäigu eest tormi ja pasaga, niiet järgmisel hommikul õhu- ja helikindlate koduakende taga maailma süütuimast unest ärgates ning aegamööda lõppenud öö õudustest teada saades oli mul jumalastheameel et talinast juba eelmisel õhtul ära tulin, sest pühapäevahommikul maeiusu et ükski puss peale surm-tuleb-niikuinii-taisto sõita julges. Aga selle nädala sündmustest jälle järgminekord.

watch the colour of love

Kunagi enne jõule käisime Kajaga linnast väljas tema asju ajamas ja tagasiteel hiljaõhtul keerasime auto kõrvalisele põlluvaheteele ja vaatasime tähti. Ja see on mul juba igivana tõdemus, kui kummaline see ikkagi on et üleval ja igal pool ümberringi kosmoses on nii palju on tühja maad ja ainult vaakum, mitte ühtegi aatomikkugi miljardite kilomeetrite kaupa (käesolevat blogi lugevad astrofüüsikud, on mu umbkaudne hinnang õige?) ja siis siin minu ümber korraga on nii palju molekule üheskohas koos ja neist moodustuvad nii kallid asjad ja inimesed. Meil on hullult vedanud. Minu aatomitel, elektronidel jamuulsellisel, näiteks, et nad siia on sattunud teiste hulka. Lucky strike.
Lõppev nädal on olnud ilus ja hea. Näiteks eile õhtul käisin elus esimest korda kasiinos, noh, niisuguste mänguautomaatide juures, ja nagu ma Gretele hiljem - nagu lubatud - aru andsin - kolm krooni jäi järele :)
Täna on Merle sünnipäev. Paljuõnne kõigi lugejate poolt (nüüd Merle kui Sa seda loed, siis võta seda niimoodi, et iga teine lugeja, kes kaa selle lause läbi loeb täna päeva jooksul, kaa tahtmatult nagu soovib Sulle õnne :)) Haledalt tõmbasime tillist neid :)

seven years and counting in tibet and other places

Kui täna oleks 11. jaanuar 1998, mida ma järgneva seitsme aasta jooksul teisiti teeksin? Mida teie teeks? Armas taevas, seitse aastat.. Ja tegelikult isegi veel kauem.
Ma arvan et mitte palju. Või siis et vahet ei ole, mida muud ma teeks. Phh..

eravestlustest vol 1

Mul on kodus refudzii kämp, sest eileõhtul ei olnud vennal tulnud tagasi juba öölvastueilset äraläind elektrik (noh, üks elektrik läks neil ära öösel ja eijtulnudgki tagasi) ja siis ta helistas kellkümmeõhtul ja küsis, kas ma olen üksi kodus ja kas nad võiks tulla ööseks minupoole, sest öösiti teadupoolest ilma elektrita ei saa, magada, noh, näiteks, ja kui on vaja öösel panna tööle mõni asi, telekas või midagi, ja siis nad tulid ja siis ma ütlesin Sikile, kellega ma tsättisin samal ajal et näe, vend helistas ja küsis, ja siis ta küsis kas nad juba tulid ja siis ütles kuidas ta oli ette kujutanud et vennapere seisis pikkade nägudega uksetaga, nööriga kokkutõmmatud kohvrid käes ja lapsed nutavad, ja siis mina kujutasin seda ette ja naersin ja siis nad tulid ja siis there vos much ritsoijssing ja itsetera itsetera häpili ever ääfter, kuijaijnult üks laps küll eijoleks ööotsa nutnud aegajalt sest ta ärkas võõraskohas ülesse ja karjus emmeemme kuigi emme magas tal kõrval kohe, noh, kõik neljakesi magasid suurestoas diivanil, niimoodi ristipidi, nooh, ja ma pidin kassi panema kinni tahatuppa sest neil on oma kahe kassi lõhn nii rämedalt küljes et kass hakkas neid kraapima ja susisema nagu torgatud õhupall. ja ajas end rõngasse nigu õhupall. ja kurgus oli tal karvapall. ja ta eelistas olla tooli all. sest seal tundus okei tall. ja ta oleks nad ära tapnud aga tal puudus kindzall. sest ta on eravestluses mainind et sellega tapmine on viimane mall. kui kannatad koduvägivalla all. seal kus kõrgub koduvägi vall.

Lugupidamisega,
Tral-Lal Lall

toktor Jekmäll ja mister Hydanel

Suursuur äitähh Kätlinile - kellel oli ka sünnipäev vahepeal, mistõttu peale aitähh ka suured tervitused - menuka lingi eest. Nagu paistab, kui ma ei oleks see koll, kes ma praegu olen, siis sobiks mulle pigem olla afrikakariiblane või idaasiaat, aga mitte mingil juhul vana või lihtsalt ahv.

vestlusi minu vennaga vol 1

jobu says: tead ka kes maolev vä
mällo says: aa, ei
jobu says: no vot, autoomanik olen
mällo says: aa
mällo says: aga pange omale kaa kasvõi kahepeale üks msnn kojuarvutisse
jobu says: maei oska seda kasutada
mällo says: aa, no siis ei saa jaah
jobu says: vot nii
jobu says: pealegi pole meil elektrit
mällo says: no see ei ole nii suur probleem
jobu says: kuidas kellelegi
mällo says: jajahh, mul on täitsa okei
jobu says: mari räägib, et kohe kui me elektri saame siis me paneme selle msn asja
jobu says: talle väga meeldib
mällo says: see oleks nagu jah esmajärjekorras
mällo says: siis hakake oma suland külmkappi vaatama mis ära visata ja edasi

ultra hell

Kõht natuke valutab, juba mitmendat nädalat. Hääästi natukene. Noh, ja siis üleeile käisin sellega arstitädi juures. Kõhuga. Tädi ütles ooi, teere, härra tanel, sest ta on mu perearst kes kui kunagi päris alguses Võru tänaval raskelt haigestusin kõrgesse palavikku ja ta kohale kutsusin, ilma koputamata uksest sisse astus ja roomikutes otse voodi juurde tormas, kus kahvatu näoga vaalgete-vaalgete linade vahel lebasin, ja siis (st üleeile jälle) võttis rõõmuga vastu minu emapoolsed tervitused. Mulle meeldib nihukene isiklik suhtumine arstitädi juures. Et ta ikkagi on MINU pere arst. Nojah, ja siis ta katsus kõhtu käpaga ja kuulas ja arvas et võib küll olla mingi sapiprobleem, eksole (ja õrnemad lugejad, nüüd võite ära lõpetada, keegi EI KÄSE teil mu füsioloogiast osa saada!), mis pani mind kui siiani ainult nohuga arstijuures käinud inimese vaimustusest ohkama, et ta niiviisi pealtvaadates kohe arvata oskas niisukese sisemise probleemi kohta, noh, ja siis uuris et misvärvi kaka on, ja mina just olin hommikupoole vaadanud et selline helepruun, ja siis - picture this - lasime mõlemad hetke silmadel kabinetis ringi käia, otsides esemeid, mille tonaalsus kirjeldusele vastaks. Ja ma EI TAHA teada, kuipalju kallitest lugejatest järgminekord kempsus vaatavad, ega neil sapiprobleeme ei ole. Sest that's the way it is with helepruun.
Noh ja siis ma lähen kahe nädala pärast ultrahelisse. Nagu rase ikka. Ja arstitädi keelas puuviljade ja musta leiva sööömise vahepeal, sest need tekitavad gaase, ja käskis juua hoopis seedimist soodustavaid teesid. Noh, ja siis ma läksin apteegist läbi ja leidsin sealt väga kummalisi teid. Ürditeid. Ja kui ma kodus oma vastomandatud raudrohuürditeed tegin, siis ujus seal sees väike tigu :) Ja kogu selle loo kirjutasingi praegu selleks, et te oskaks vaadata ja näha, kes on tassi vasakus ülanurgas.

Märk Mikk

KUHU ma endale üles märgin, et ma ei unustaks omale uueks aastaks uut märkmikku hankida? Okei okei okei, ma tean et telefoni saan panna meeldetuletuse, lihtsalt retooriline olen. Ja muidugi pateetiline. Iroonilist kaa ei tasuks unustada.
Aga CIA andmetel on meil maapiiri 633 kilomeetrit ja rannajoont 3794 kilomeetrit. Kas tõesti rand on nii sinkavonkaline? Oleks arvanud et samapalju (kahest küljest maa, kahest vesi), pluss saarte rannajoon muidugi.

anna mulle Uma' telefoninummer

Ma tunnen ärevat kohustust siia midagi kirjutada, sest muidu kardan aasta alguses põhjendamata põhjustel taassuurenenud lugejaskonda kaotada. Küüneviha tikub sisse ilusate meeste klubi toimetusi lugedes, mille edu aluseks on tubli tandem ja koostöövaim, pluss kes koledal kombel joovad kaa. Mõni ime siis et info- ja ideede tulv ei lakka.
Kuna mina palju ei joo, siis pean kirjutama maisematest asjadest. Minu fantaasiarikkust kirjeldab teile - ning annab ühtlasi lootust värvikate tulevikujuhtumiste (jällegi minu fantaasiarikkusest tulenevalt) lugemiseks - vanaaastalõpueelne juhtum, kui ostsin konsumist paki pannkoogijahu, purgi pannkoogimoosi ja paki piima. Kassiir naeris omaette sellist ebatavalist kombinatsiooni nähes, ma kujutan ette et ta mõtles midagi laadis huvitav, ega see tüüp täna äkki pannkooke ei mõtle teha?
Üleeile otstsin koti friikartuleid, pudeli ketšupit ja pool kilo viinereid. Olen meisterkokk.
Praegu kaalun, kas kirjutada teile ka solgetest, kes vennanaise väitel lasteaia linnalegendide kohaselt osadele lastele nigu angerjad pekust püksi pudenevad, aga ei, jätan selle episoodi igaksjuhuks kunagi hilisemaks.

punks not dead - kurvad uudised õdedele pehkidele

Õpetussõna nr üks - ärge jätke mõnusasti vahustatud vanni ja kassi obviously to be killed by curiosity ilma vanemliku järelvalveta. Vähemalt mitte siis, kui teil vahetult pärast fotoaparaati käepärast ei ole. Üldiselt võib neile, kes kardavad, et ma mällo juba paksuks söötnud olen, kinnitada, et tegelikult on tal lihtsalt paks karv. TEATUD TINGIMUSTEL paistab tema habras naisterahva keha selle alt väljajoonistatumalt välja.
Õpetussõna nr kaks - kui teie kass peaks huvitatult vuntside võdinal nuuskima reipal leegil lõkendavat küünalt, siis ei ole soovitatav tema peale sellisel moel susistada, et see teda leegile solvunult selga pöörama paneks. Nad ise ei pruugi seda kogu aeg teadvustada, aga kassidel on kohev ja karvane saba. Kellel kohevam, kellel VÄHEM kohev. Vuntsid või saba, vannivahul libisedes seda kustutama tormata tuleb niikuinii.
Ehk siis et ma olen viimase nädala jooksul kaks korda vannis käinud. Seiklus missugune.

don't piss on my parade

issakene, mul on juba poolteist tundi tunne, et sellest tuleb hea aasta. Kõik see, ja need head ended, you know :) - finally!!!
thank you
thank you
thank you
thank you
thank you
thank you