renew your active love life

Kell pool üheksa õhtul veel kuus autot Biomeedikumi ees peale minitibu.. ma ei ole ikka nii kõva, kui lootsin..

poppy ja uhhuu

muscle relaxants actually cost less than you think

Eksivad need kallid lugejad, kes arvavad, et kui ma blogisse midagi ei kirjuta, eks siis mu elus midagi ei toimu, nagu ka need, kes küüsi närides mu põnevat elu kadestavad. Kõige rohkem on mul muidugi kahju neist kallitest inimestest, kelle jaoks blogi on ainukene märk minu elusolekust ning kes riideid kiskudes ning ennast süüdistades juba pikemat aega leinas taeva poole kisendavad.
Ärge muretsega, minu elu on täitsa huvitav. Suvepäevad on nii pikad, täitsa uskumatu kuidas jõuab veel peale pikka tööpäeva lapsega rattaga sõitmas ja laululaval trepist minemas käia. Ja need on juba väga vanad asjad mis tehtud. Ja ükspäev sadas vihma, mäletate? Hästi kõvasti. Oi-jaah, elukest.
Eelmisel nädalal hakkasin juba peaaegu et arvama et kallid lugejad on mind maha jätnud, kui külastatavus kolmekümne hiti juure maabus. Aga eile-täna, näe - jälle 90 ja 76 huvilist. Kindlasti on osa neist inimesed, kes on harjunud et neile pettumust valmistan ning oma veendumustele siit kinnitust otsimas käivad. Seekord valmistaksin neile pettumust ning luban teistele, kallitele lugejatele edaspidi teenekam postipapa olla. Eksju, lapsed? Aga nüüd ruttu-ruttu tuttu, homme ootavad jälle uued põnevad on müllo jutud.

vunts

tnokktnokktnokktnokktnokktnokk

idee fiks!

Kolm põhjapanevat eileõhtust tähelepanekut minu kodusest elust: esiteks, üks põhjus miks ma end kodus ilusti ja turvaliselt tunnen, on see, et aknad on nii mustad et keegi ei näe sisse. Teiseks, ma magan juba mitmendat päeva suures toas diivanil; see on kodusem kui magamistoa voodi. Kolmandaks, märkasin et kodus ma enamustel juhtudel ISTUN mõnusasti potile, ükskõik kas number one või number two puhuks. Kuskil mujal ma seda eriti ei tee, vähemalt mitte kompulsiivse algelise desinfitseerimisveerandtunnita. Kodukemps on mõnus, sinna võtan kaasa autoajakirja, soojendan põrandal jalgu ja sügan kiisumiisut. Tegelikult ainult sellest kempsutähelepanekust tahtsingi kirjutada, esimesed kaks tähelepanekut lisasin lihtsalt tähelepanu hajutamiseks, et tõrjuda sisukaid süüdistusi kempsufiksatsioonis.

vabamüürlaslik kits (tähelepanu, tegemist on peitepildiga!)

!

on all fours

Whattoduu whattoduu, eile õhtul oli telekajuhe kellegi poolt läbi näritud ilmselt, mis absaluutselt välistas igasuguse jalkpallivaatamise. Ja mida tegi lugupeetud kunstimetseen, hobikassikasvataja ning spordihuviline niimoodi maastleitud vaba ajaga? Kas ma käsisin rattasporti harrastamas? Kas ma lugesin põnevat juturaamatut? Või kirjutasin hoopis mõne meeleoluka toktoritöö? Oo ei, eksivad need kes arvavad et OMETI karaazi juures autot ma ikka ju ei putitand! Sest seda ma just tegin. Ning nuga haavas pöörates - telekajuhtme tüsfunktsionaalsuse avastasin tegelikult alles vahepeal toast lisamutrivõtmetekomplekti võtmas käies. Kindlasti on kõigi kallite lugejate jaoks erutavaks uudiseks, et sain uksekatted niimoodi kinnitatud, et nad enam ei logise ega seakõrvadena loperda. Samuti on innovaatiline taas veidi roostevabam salongipõhi.
Pakilisematest asjadest meenub veel, et üleeile parklast autot võtma minnes olid sipelgad parklaäärekivialt auto alla oma jooksuraja teind - noh, sihukese, teate küll, nagu metsaall on, eiteamis nad sealt leidsid, ning et täna koguneme Tartu minilistega kesklinna kandis kella seitsme kandis, millest tingitult ka minu eilne pedesessioon - niiet kõrvad kikki (ning et kiillauset veidi veel pikendada, lisaksin tähelepaneku, et selle oleks saanud emotsionaalselt kõrgele viia ka sel juhul kui ma ei oleks "kõrvad"esse kogemata õ asemele kirjutatud ü-d ära parandanud)!

veel kljenditeenindajate teemadel

Lõunakeskuse gansabangatädil oli vormijakk pallja ihu peale tõmmatud ja too punnitsas nööbivahelistest aukudest välja nagu hästikerkind pärmitaignas. Kuni tädi mu kontot uuris, sõin igaksjuhuks tal letipealt taldrekust kommid ära. Muidu lendab nööp eest!

hiired tuules

Hoolimata sellest, mis lapilise peaga juuksuripliks minu organitega viimane kord tegi, mõtlesin praegu ootamatult - ja veelgi ootamatumalt mõtlesin et kirjutaks blogisse - et minu respekt inimeste suhtes, kes niisuguse käsitöötöö valivad. Juuksur, kokatädi, bussijuht, lukksepp jne. Nagu, lihtsalt tavanägemuses tagab see reeglina niisukese madala ühiskonnastaatuse (mul kangastub silme ette see juuskuriÄRI mis oli Vanemuise ja Kastani nurga peal ning koolisööklatädi). Samas, mõnedel päevadel kui elust on villand, mõtlen et tahaksin küll tore kokapoiss olla. Nagu, ilusate ja rikaste inimeste maailmas muidugi. Eksju. Eriti kui ma vaatan oma söögipildiraamatuid. Aga, tabasin end kohe mõttelt, kas niisuguse ameti jaoks peab omasooihalema või saab seda ka heterost-peast? Hästi ei viitsiks niipalju pingutada.
Lihtsalt, praegu altlaborist üleslaborisse tulles ja peagi ilmselt alla tagasi minnes - milleks punnitada ja teha kuskil kaugel tööd, kui see sind kusagilt mujalt ja kellestki kallist lahus hoiab?
Ma tõesti ei tea. Kallid lugejad.

juhhuuhtmevaba!

Tegelikult on minu juhtmevabaduse üle rõõmustamise akt juba mitu päeva vana. Kuid millegipärast ma ei deitinud seda kirjet tollesse päeva präegu, kirjutamisel, vaid jätsin siia. Ega tost midagi erilist enam ei olegi, kui, siis täna õhtust ehk mainiks turvaseadmemäsu, mis päädis arvatavasti sellega, et saan käesoleva kirje peale poolteisstunnist ühendusepuudumist täpselt endiste seadistuste taastamise tõttu ära saata. Kindlasti on kallite lugejate hulgas tarkpäid, kes ütlevad mulle et näh, kui sa kogemata WEP-võtme muutuse ruuteris enne ära salvestad kui selle võrgukaardile sisestad, siis sulle aint tundub, et ei saagi enam sellesse arvutisse ühendust, sest nagu selleks et seda muudatust maha võtta, peaks nagu ruuterile ligi pääsema, milleks on vaja võrguühendust, mida aga ei ole, sest võrgukaardil on kood vaetamata, ja sulle võib tunduda et eileia seda kohta, kus saaks sellel võrgukaardil selle ära muuta, aga eeii, see koht on olemas küll ja oioi kui lihtsas kohas, pluss, meilonveelsadavõimalustnäitamakskuitopskisaoled oioi oioioi! aga mina ei kavatse seda enam näppida.
Muudest elusündmustest.. ah.. kõik on hästi, mis sest ikka pajatada :) Küsige teie ise parem midagi!