laupäev, 10. mai 2008

and now for something COMPLETELY different - the idiot

See võib tunduda kummaline, aga kui ma asja nüüd ootamatult selle nurga alt vaatasin, siis märkasin suureks üllatuseks, et nende inimeste hulgas, keda ma tean, ei olegi vist peaaegu ühtegi täielikku idiooti. Vähemalt mulle tundub nii - mõeldes nende idiootsuste peale, mida iga päev näen või millest kuulen, ei oskagi kedagi mulle teadaolevatest inimestest nendega seostada, sest - nagu ütlesin - mul on tunne, et nende hulgas ei ole niisuguseid idioote. Ja see ei ole ju väike hulk inimesi. Kas siis tõesti on kõik idioodid kogunenud teise hulka, keda mina ei tunne, või võib hoopis olla nii, et paljud neist keda mina (ning võibolla nemad isegi) täielikuks idioodiks ei pea, teevad oma idiootsusi nii, et mina (ning võibolla nemad isegi) seda ei märka? Kas võib olla? Ma soovin et see küsimus kõlaks kas naiivselt või retooriliselt vastavalt iga lugeja tüübile, aga et see mõjuks. Sest regulaarselt tehakse midagi VÄGA idiootset ilma seda ise märkamata, kuigi see on nii triviaalne, et kui lõpuks enda jaoks midagi väga persse saab keeratud, hoitakse kahe käega peast kinni. Idioodid. Ja ma ei räägi ainult liiklusest, sest ilma teistes teemades lahustamata ajab see lihtsalt oksele. Kas ma pean nimekirja tegema kõigist asjadest, mida te ise ei märka tegemata jätta või teisiti teha?

Kommentaare ei ole: