Seoses plaaniliste kirjatööde valmimisega kaasnenud vabade õhtutega palun ma teid - sättige julgelt oma õhtused käigud läbima Narva mnt 108-11! Any time. Samas valmistan ka kaasatoodud toiduainetest maitsvaid põhjamaiseid roogi (selle sõna imelikkuse tõttu loobusin kirjutamast "loodemaiseid", kuigi mälu järgi tundub nimetatud aadress asuvat just kodulinna looderegioonides).

Imelistest elusündmustest mainiks vast eilset Gretega Itaalia köögis käiku, mis päädis (õigemini küll algas, aga "päädis" on lihtsalt niivõrd kaunis sõna:)) aknalaualt viiese bemmi brosüüri (bmw ametliku ajakirja sellekohane väljalase, kujutate ette! (peale Merle muidugi, kelle kontoris diivanilauad niisuguste all muudkui koolduvad ja praksudes murduvad:) ning kes seetõttu ei pea KUJUTLEMA)), mistõttu lõunakohvi lõppes diplomaatilise pöördumisega ettekandja poole, sõnastuses "kas on mingi võimalus, et ma saaksin siit lahkuda koos SELLEGA???" millele järgnes tütarlapse käik tagaruumidesse, sealt väljumine muheleva blondi tsikiga, kes - ja pange nüüd tähele - kritseldas midagi ajakirja kaanele ning selle mulle lauda saatis. Minu inimsuhetevõõras mõistus murrab siiani pähkli kallal, mida tähendas kaanel asuva tsikinime ja telefoninumbri kohta ettekandja edastatud "kui te seda autot ostma hakkate, helistage sellel numbril..." Parim pakkumine on, et suutsin oma pooleaastase juuksuris mittekäinud oleku ja nädalase habemega tõesti potentsiaalse kliendi mulje jätta. Või siis et - what? Minu tavaarusaamad on siiani ikka olnud niisugused, et tsikid ujuvad nendele kuttidele külje alla, kellel bemm juba käes on, mitte et bemmiga tsikid ujuvad nendele kuttidele külje alla, kes bemmi tahavad :) Seoses Grete pideva tiheda kohalviibimisega kirjeldatud kontekstis kaldun siiski esimest versiooni kahtlustama - et pool teed on käidud ning ma juba NÄEN VÄLJA nagu uue viiese potentsiaalne omanik, niiet nüüd on siis ainult veel see teine asi teha :)