esmaspäev, 28. veebruar 2005

mäks @ amet

# * Olete Maksu- ja Tolliametile kontrollimiseks esitanud järgmised dokumendid:
# * muud laenulep.lisa nr.1 (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud laenuleping (23.02.2005)HANSAPANK, AS MÄLLO TANEL
# * muud ostu-müügi leping (23.02.2005) MÄLLO TANEL
# Ülaltoodud põhjustel ei ole võimalik Teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada. Tulumaks tagastatakse pärast deklaratsiooni kontrollimist tuludeklaratsioonil märgitud pangakontole hiljemalt 01.07.2005


Miks nad üldse muudavad seda juttu oma infolehel, palun? Piisaks, kui see ütleks meie hinnangul te just nagu tegite midagi enne, just siis kui meie nagu tahtsime anda tagasi teie raha, noh, nagu, millisel põhjusel ei ole võimalik teile enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada.
Ma loodan et ma nüüd siin kogematta mingit konfidentsiaalne info ei avaldanud, millepärast minu enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul tagastada ei saaks, oh ei, kuissiissellega!

home @ sikk

Ma ei ole end kunagi raudse tervise.. terviseks? tervisegaks (?? OLEN raudse tervisega -> PEAN END raudse terviseGAKS?? pidanud, aga kui järele mõelda, siis peale esimese kursuse külmas ja kõledas telefoni ning arvutita kööktoas toimund linumärjutavat neljakümnekraadi (ma tahan väga mõelda et seda tõesti oli nii lahedalt palju) palavikustumist ei olegi nagu midagi väja tuua. Ning tegelikult ma olen seda varemgi märganud. Mistõttu sain nädalavahetusel nördimuse osaliseks, kui tavaliselt järgmiseks hommikuks haledaks nohuks taanduv kurguvalu seekordsel JÄRGMISEL hommikul kaa pead sassi ajas. Ja ülejärgmisel. Ja palavikku venitasin peale pühapäevast laboriskäiku kaa peaaeguet 38 välja. Misjärel veendusin, et once sa juba haige oled, ei tundugi unistus niisugusest vanaaegsest haigeolemisest, kus külmavärinad käivad ning voodis peaksid lebama samal ajal kui ema mandariini toob, absoluutselt atraktiivsed. Sest olgem ausad - sitt on olla.
Põnevaks aspektiks jeesti tervishoiusüsteemi juures on see, et kui ma kell 10 hommikul helistan pereartististaapi - kell kümme siinkohal märkimas nimetatud telefonikõne jaoks suhteliselt hilist kellaaega, tavaliselt on selleks ajaks kõik sama päeva ajad juba võetud (kindlasti küsite, kuidas ma oma raudse tervise juures sihukest asjaolu teadma peaksin, millisele küsimusele jätan siinkohal vastamata) - vastas registratuuritädi et minu perearstitädi on kolmepäevasel koolitusel ning et oi, aga mida siis teha? Üks kahest, kas tegemist oli erilise haugimälu-teenidajaga, kes ei suutnud taibata, et ta juba paarkend samasugust problemi on ära lahendand möödunud paari tunni jooksul, või siis.. või siis.. nooh, näiteks, ee.. minaeitea, näiteks et ta lootis et ma tunnen et teen talle liiga suurt tüli ja panen toru vaikselt ära. Igatahes kas te ikka liigutada saate? ei ole küsimus, mida PEREARSTILE registreerumisel oleks oodanud et kuuled.
Okei, okei, ma sain mingi teise artisti vastuvõtule poole üheks aja. Vanad head ajad tulid meelde uksetaga. Vanad head OOTEajad, kui kella ühe ajal õde uksetagaviibijad üle luges ning otsustas, et okei, jääbsiisniiet esmalt tuleb sisse kell kaheteistkümnene külastaja, siis kaksteistviisteistkümnene (uuhh, proovige kibekiiresti kaksteistviisteist kirjutada! kaksteistviisteist kaksteistviisteist kaksteistviisteist) ja siis mina, näiteks. Koos minuga ootasid ukse taga mingid haiged, üks selline idioot, kes lõua vastu rindu surub ja silmi punnitab iga kord kui ta midagi ütleb (kui käesolevat juttu loeb mõni PSÜHHOLOOG, siis vabandust kui antud juhul on tegemist kliinilise nähtusega), mööda läks üks teine idioot ja laps avastas ja rõõmustas: emme on inimene!
Ning kõige tipuks (või õigemini madalpunktiks) - pange nüüd tähele - selgus koju jõudes, et just siis kui mina olen haige, ei näidata enam simpsoneid kell kolm päeval nagu ma eri allikatest kuulnud olin!
Issand missa mind nuhtled nivisi! Kamm oon..

laupäev, 26. veebruar 2005

raskest elust voll 1

Lugejate soovil - Iti, see on Sulle - raskest elust. Sest pea valutab. Öösel paaritunnise tukastuse (kas võib öelda sukastuse?) järel voodipeal raamatusse lömastatud nägu tõstes vapustasid mu habrast poeedikeha meeletud külmavärinad ja üldse oli ebameeldiv. Kõige ebameeldivam oli asja juures fakt, et nagu alati viimase viie-kuue aasta jooksul keeldus kraadiklaas näitamast midagi muud kui 36.6. Ja hommikul oli halb. Ja lõuna ajal oli halb. Praegu, õhtul - te ei arva äraa! - HALB ON OLLA! Ning kõigile tulevastele proovijatele võin kinnitada et minu komplitseeritud ja irratsionaalsete eluliselt oluliste suhete ja assotsiatsioonide koordineerimist, mis iseenesest juba segased, ei tee muudetud teadvuseseisund sugugi tervemõistuslikumaks.
Kuna olen vaikimisi otsustanud hoiduda liigsest personaliseeritud halast ning panna rohkem rõhku üldharivatele teemadele, lisaksin siia juurde põneva tähelepaneku meie igapäevaelust: mulle ei meeldi nõusid pesema või kodus koristama hakata. Aga samas mõjub lögane solgihunnik kraanikausis ja selle lähiraadiuses ning magamistoapõrandal liivateradel libisemine meeletult häirivalt. Märkimisväärne on asja juures see, kui meeldiv on puhastusprotsess tegelikult, once sa selle kallale oled asunud. Nõudepesu on imelihtne asi su päevas, millega endale oma elutahet ja edasipüüdlikkust tõstada suudad. Tulemus on alati fantastiline. Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada et mina istusin selle üliinimliku enesetõestusavalduse läbiviimise järel mõttetult diivaniserval enda ette vahtides edasi.

reede, 25. veebruar 2005

Kes Kea K. Riis

Kallid, lugejad, nagu teravsilmsemad ning nürimeelsemadki teist on märganud, on mul tõenäoliselt loominguline kriis. Millest teile kirjutada? Olen proovinud hea ja kurjaga, paksu ja vedelaga, tahke ja tihedaga, aga ei midagi. Öelge, mida üks average paadunud-andunud fänn mällo blogist lugeda tahaks? Iga nädal täidetakse ühe lugeja soov! Lisaks võimalus võita meeletu õhtusöök seksikas resotraanis! Või midagi. Kuskil. Halloo?!?

teisipäev, 22. veebruar 2005

pühapäev, 20. veebruar 2005

makes you think

Kui kolmeliitrisel x3 gaasi vajutada, tuleb päris põhjas gaasipedaali all vastu vääikene nagu takistus, noh, nihukene lisanupp. Ja kui selliseid issandast ja inimestest hüljatud inimesi veel on maailmas, kes ei tea, mis siis juhtub kui sellest nupust kaa läbi vajutada jalg, siis palun väga minge proovige järele. Mina kaa ei jõua kõigile seletada. Nagu mul millestki muust ei oleks enam rääkida kui bemmidest, tohoh! Nagu näiteks, nagu näiteks... ee.. kasvõi, nooh, näiteks... hmm..

reede, 18. veebruar 2005

jiis öss fak in qruaist

Läbi udu nagu meenub et hoolimata eilsest rõõmsast ja uudisterohkest närvesöövast vastikust paugust päevast mõtlesin õhtul tekiall et peaks midagi nukrameelset kirjutama bloogi. Kus see mõte nüüd, on, ah? AH?? Läind kõigi mu various witty remarkside teed. Ja anyway, uus päev, uud värdjad paugud. Tänane preemia läheb Maksuametile, kes ei usu et ma kodulaenu kodu jaoks olen võtnud (Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareerite selliste andmetega eluasemelaenu intresse esmakordselt) ning kirjutab, et võtab minuga ühendust KUNAGI ettenähtud korras ja siis räägime. Ning hea tahte näitamiseks parandab deklaratsioonis makstud intressisumma igaks juhuks kaks korda väiksemaks - noh, lihtsalt niisama! Oi raip..
Täna Tallinn, mu arm, ning great expectations, samalajal kui Grete - tänanväga - kodus kiisumiisumällot hoiab. Ning üleskutse kõigile loodusesõpradele - kesküll kesküll hoiaks miisumiisut järgmisest kolmapäevast laupäeva-pühapäevani? Võib ka vahetustega. Võib ka korteri saada pealekauba, kuijustet maksuamet usuks et seda ikka elamiseks kasutatakse, mitte tulunduseesmärkidelkassihoidlana. Oi bljääd.. raip, noh, aaargghh..
Ei lisakski ühtegi mõtet siia juure.

kolmapäev, 16. veebruar 2005

uujee peipi!

Vahelduseks natukene filmijuttu. Kes arvab ära, mille world premiere on 29. aprill 2005, saab pika pai. Ja kes mind sinna kutsub, saab suure musi. Kuigi millegipärast tuli mul isu siia lisada lause kuigi siinfilmis pole küll vist ühtegi bemmi. Aga sellegipoolest, või just sellest hoolimata - märkimisväärne kinokunstisaavutus sellegipoolest.
Ning mis ehk olulisim - kui pealkirjastatust uskuda, siis tuleb viis osa veel :) So long, star wars!
Täitsa uskumatu tundub, et veel paar kuud tagasi olin linateose aluseks oleva raamatu suhtes VÄGA jahedalt meelestatud. Aga nüüd soovitan igaühele. Nüüd, kus loetud:)
Ning lisada tahaks veel - Die Hard on maailma üks parimaid äctionfilme :)

esmaspäev, 14. veebruar 2005

pühapäev, 13. veebruar 2005

fool if you think it's omen

Mulle ei meeldi Aavo Kokki juhtimise ja inimsuhete teemalised sõnavõtud Päevalehes. Need põhinevad reeglina minu jaoks triviaalsetel juhtimis- ja inimsuhete-alastel teadmistel, ning on parimal juhul lihtsalt igavad. Noh, seega, nagu arvata võib, jättis ka sellenädalane sõnavõtt mind külmaks. Hetkel on oluline vaid nimetatud pastakaharjutuses toodud sildade põletamise näide, kus äsjaloodud transpordifirma rajab raudtee, kuigi maanteetranspordi puhul oleks sisenemiskulud samaväärsed. Sädelev juhtimis- ja inimsuhete alane idee seisneb selles, et raudtee rajamise kulud on suhteliselt pöördumatud, tekkiv vara vähelikviidne, mis peaks teoorias konkurentidele saatma sõnumi, et ollakse tulnud et jääda. Et raskuste ees ei ole kuhugi taganeda.
Sest there's another side to it. Kui investeering on aastate jooksul muutnud nii suureks, et sa ei suuda seda enam ükskõik kui atraktiivse alternatiivi hinnaga enda jaoks ebaõnnestunuks tunnistada.
See ei olnud juhtimisalane probleem.

reede, 11. veebruar 2005

mul lihtsalt ei ole sõnu

mällo sõi hommikul LIIMI.

neljapäev, 10. veebruar 2005

kodused kempsumõtisklused vol 1?

Istusime hommikul mälloga koos kempsus - mina oma poti peal, tema oma liivarannal (sest kuigi me ei ole suured sõbrad, on prakselt võimatu siin korteris midagi mitte koos temaga teha nagu teisedki inimesed kes on seda üritanud, väidavad) - ning mõtlesin õnnelikult, kui meeldiv on asjaolu, et ta ei ole matsu ära jaganud, millised võimalused minu karistamiseks nende karistuste eest, mis ta seinte kraapimise ja lillede tagumise ja minu jala otsastärahammustamispüüete eest saab tema pissimisoskus tegelikult avaks. Aga näe, there you have it - ei tule loomakesel see pähe kuidagi ja käibki ilusti kastipeal edasi ning kannatab julma ja sihitut peksu.
Aga potil, kallid lugejad, istusin sellepärast et mul on kõhu asemel rannapall. Juba pikemat aega. Aga üleeile läks eriti raskeks seisund. Ilmselt hakkab hooaeg kätte jõudma.

kolmapäev, 9. veebruar 2005

mul on see rõõm

Kuida suhtuda niisugusesse uudisesse:
Edastan rõõmuga info esmaspäeval 14.02.2005 TÜ psühholoogia osakonnas Tiigi 78 r 332 kell 16 toimuvast EKTTK järjakordsest seminarist. Seekord esinevad uurijad suitsidoloogia rühmast.
/.../
Kõik huvilised on teretulnud!

teisipäev, 8. veebruar 2005

koobasteel

Ei raatsi magama minna. Ei taha. Tuttav tunne? Ei usu hästi. Mis Sind tagasi hoiab, kallis lugeja? Või - mis Sind magama sunnib?

pühapäev, 6. veebruar 2005

kogu gäng on koos

Kallid lugejad! Kuidas resümeerida lõppenud nädalat, mil minust nii napilt kuulsite? Eks kuidagi ikka. Millegipärast tunnen täna õhtul, et olen vanem ja targem, et elus on asju ja lootust veel on. Aga päris kindlasti see ei ole ju selline jutt, mida te siia lugema oleksite tulnud.
Mis aga ehk oluline inimestele, kes selle heaks juba pikki aastaid panustanud - meie peres on nüüd uus kauaoodatud liige. Leia ta pildilt!
Ning - enamvähem samal teemal jätkates - olete teretulnud meile paljuõnne soovima meie uue rootsi kodu üheaastasünnipäeva puhul (ja nüüd hakkavad siia lehele loodetavasti jõudma ka need filoloogiatargad pornosõbrad, kes otsingumootoreis tavapäraste porno ja seks asemel niisugust kaunist eestikeelset sõna nagu ühe kasutavad). Anyways, minul saab 7. veebruaril aasta täis. Mällol palju vähem, jne.

nõu tatsi-tatsi

reede, 4. veebruar 2005

teisipäev, 1. veebruar 2005

milk, mään!

Asjatundliku nõuandepalve meie meditsiinitaustaga lugejatele (maeipea praegu neid silmas, kes ravil on) - on see normaalne kui mu viimaste päevade piimaannus on 1,5-2 liitrit napi õhtusöögi kõrvale? Kusjuures täitsa niisama, lambist, ilma januta (meenutades kuidas aastaid tagasi olen kesetpäevamittejanutamise eesmärkidel tarvitanud liitrite kaupa nii teed, piima kui ka näiteks kohvikoort), lihtsalt kulub. Oma roll on siin mängida ka muidugi ühel konkreetsel lehmapildiga piimakannul.
Ning - on an unrelated subject - Pille õhutusel sai astutud Skype'i klubi liikmeks. Soovitan kõigile. Hetkel ei oska hinnata, kas lihtsalt niisama vestlemine saab veel lahedam olla kui kaks tundi kuulamine kuidas Pille oma kodus sööb, Eda-Inesele kaasa ümiseb, hingeldab, asju pakib ja itsitab, siinkirjutaja samal ajal arvuti settinguid muutes iga minuti tagant omaette halloo?! pomisedes, aga kindlasti kui mikrofoniaugu üles leian ja sealt ilmselt tehasesinstallitud nätsu ära võtan (sest kõik need asjad mis tarkvaraga teha sai, said küll klaviatuurikulumiseni läbi proovitud), oskan veel asjakohasemat preisimist teha. Niisiis soovitan kõigile, kuigi - nagu isegi aru saate - kirjeldatud otsesaateid jätkub muidugi ainult valitud klientidele :) Ahjaa, ning kõik juba kasutajad on oodatud tanel_mallo nimelist kasutajat oma kontaktide hulka lisama. Kunagi hiljem tahaksin arutada teemal, mille Kaimar tõstatas, alustades aspektist, miks ma endale näiteks mingit seksikamat skaibinime ei valinud (vanematele olijatele meenub kindlasti kellegi allik1 nimelise persooniga seotud aastatepikkune episood siinkirjutaja elust.
Ning lõpetuseks - kuna seda teemat juba otsapidi käsitletud sai, siis loetud minutid tagasi saabus teateid teiseltpoolt, ehk siis täna Gröönimaale jõudnud Pillelt (kõlab nagu olnuks tegemist koerarakendireisiga:)) - reis olnud norm ja üldmulje on ilus. Aga reedeks lubatavat tormi (meenutan, naasmine on planeeritud laupäevahommikuks). Niiet pöidlahoidjad - näpud pihku! Sestet it would be a great loss for our country to lose one of our top people :)

kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii

Hihii, kõigile neile kes kunagi muretsesid kui kurtsin et kuulan päevast-päeva ainult Urmas Alendrit ja ei snäpi sellest enam kuidagi autti, siis rõõmusõnumid rõõmusõnumid - eile õhtul avastasin et olen rohkesti kuulanud ka selliseid reipatujulisi esinejaid nagu Sade ja onu Cohen. Viimast viimastel nädalatel peamiselt. Jamuidugi ei saa Didot kaa unustada (meenus, sest just tema hakkas just laboris kellelegi lõugavast - ning mida mina iga natsa aja tagant vaiksemaks käin panemas kui see minu äraolekul taas valjuks on keeratud - raadiost välja ronima:)). Niipalju siis neile kes ei saa üle sellest et ma püüan jätta muljet nagu kuulaksin ainult venku gängstasid omal kodus ja peasees päevastpäeva. Sisimas olen õrn ja tundeline nooruk.