laupäev, 26. veebruar 2005

raskest elust voll 1

Lugejate soovil - Iti, see on Sulle - raskest elust. Sest pea valutab. Öösel paaritunnise tukastuse (kas võib öelda sukastuse?) järel voodipeal raamatusse lömastatud nägu tõstes vapustasid mu habrast poeedikeha meeletud külmavärinad ja üldse oli ebameeldiv. Kõige ebameeldivam oli asja juures fakt, et nagu alati viimase viie-kuue aasta jooksul keeldus kraadiklaas näitamast midagi muud kui 36.6. Ja hommikul oli halb. Ja lõuna ajal oli halb. Praegu, õhtul - te ei arva äraa! - HALB ON OLLA! Ning kõigile tulevastele proovijatele võin kinnitada et minu komplitseeritud ja irratsionaalsete eluliselt oluliste suhete ja assotsiatsioonide koordineerimist, mis iseenesest juba segased, ei tee muudetud teadvuseseisund sugugi tervemõistuslikumaks.
Kuna olen vaikimisi otsustanud hoiduda liigsest personaliseeritud halast ning panna rohkem rõhku üldharivatele teemadele, lisaksin siia juurde põneva tähelepaneku meie igapäevaelust: mulle ei meeldi nõusid pesema või kodus koristama hakata. Aga samas mõjub lögane solgihunnik kraanikausis ja selle lähiraadiuses ning magamistoapõrandal liivateradel libisemine meeletult häirivalt. Märkimisväärne on asja juures see, kui meeldiv on puhastusprotsess tegelikult, once sa selle kallale oled asunud. Nõudepesu on imelihtne asi su päevas, millega endale oma elutahet ja edasipüüdlikkust tõstada suudad. Tulemus on alati fantastiline. Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada et mina istusin selle üliinimliku enesetõestusavalduse läbiviimise järel mõttetult diivaniserval enda ette vahtides edasi.

Kommentaare ei ole: