teisipäev, 1. veebruar 2005

kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii

Hihii, kõigile neile kes kunagi muretsesid kui kurtsin et kuulan päevast-päeva ainult Urmas Alendrit ja ei snäpi sellest enam kuidagi autti, siis rõõmusõnumid rõõmusõnumid - eile õhtul avastasin et olen rohkesti kuulanud ka selliseid reipatujulisi esinejaid nagu Sade ja onu Cohen. Viimast viimastel nädalatel peamiselt. Jamuidugi ei saa Didot kaa unustada (meenus, sest just tema hakkas just laboris kellelegi lõugavast - ning mida mina iga natsa aja tagant vaiksemaks käin panemas kui see minu äraolekul taas valjuks on keeratud - raadiost välja ronima:)). Niipalju siis neile kes ei saa üle sellest et ma püüan jätta muljet nagu kuulaksin ainult venku gängstasid omal kodus ja peasees päevastpäeva. Sisimas olen õrn ja tundeline nooruk.

Kommentaare ei ole: