Olles nüüdseks peaaegu kuu aega igapäevaselt lammutus- ja ülesehitustöödega tegelenud, olen omandanud ühe olulise zen-õpetuse. Nagu ilmneb, ei ole võimatuid asju olemas. Kuidagi ei ole sel objektil ühelgi hetkel tekkinud tunnet et mingi asi ei õnnestuGI. Mõni asi võtab kauem aega kui arvad, näiteks läbi raudbetooni augu puurimine puuriga mis otse läbi ei ulatu nii et pead teiselt poolt vastu puurima, ilma et enne kaks korda hea usu peale möödapanemist õiget kohta välja mõõdaksid. Ma usun et see laieneb tegelikult ka väljapoole ehitustegevust. Kui tunne on nii õige kui olla saab, siis ei ole ebaõnnestumisi, vaid kõik sujub - kas siis pikemalt pingutades või mingi teistsuguse lahendusega, kuid absoluutselt just nii nagu plaaninud oled.
Ning jah, mu päevi täidab ehitus ja pead kaa, ning ma olen sellega rahul, ja teiste asjade peale kavatsen põhjalikumalt mõelda hiljem. Hetkel siis vaid see mõte, ja siis veel see, et mul on maailma kõige parem naine ja kõige kõige armsamad lapsed, ja ma hakkan iga kord nutma kui meenutan kuidas Annabel sündis. Ning ma ei häbene oma tundeid väljendada, sest hetkel on blogi külastajate arv jätkuvalt vaid 5 tükki päevas :)!!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
aga varsti asenduvad need kes otsisid "kuidas end rahuldada" sellistega kest tahavad "panna". olgu siis tapeeti või midagi muud. aga neid saab olema tuhandeid.
aga me tuleme teile enelyga varsti külla, kui mitte varem, siis see pühapäeva, mis tulemas on:) enely on tegelt juba reede tartus ööbimas... nii et võta aga ühendust ja aitama remonti teha... kui tarvis, sest plaani järgi peaks ju päris valmis olema kõik:))))
Postita kommentaar