kolmapäev, 1. detsember 2004

blaad spläderin

Kõigile teile, kes te kunagi valetamisega alustanud või ennast kellegina näidata olete püüdnud, kes te päriselt ei ole, palun väga, lugemislauale Emmanuel Carrère jutt "Vaenlane" (L'Adversaire, noh, tarkpead). Siis te enam ei tee. Üht asja tahaks sealjuures teile siiski südame peale panna: kui ennemloetud Chris Niles'i Hell's Kitchen'i kaane peal oli kirjas "black comedy", samas kui mina ei leidnud sealt midagi naljakat, siis selle raamatu kaanel ei olnud naljavõimalusele isegi vihjamisi vihjatud. Sõnaga - VÄGA masendav teos. Ängistav, rusuv, lootusetu, mõistmatu, tulemusetu, rahutukstegev vale. Ma usun et igaüks tunneb sealt midagi ära. Võib-olla see mõjubki kõige ängistavamalt - rahutu hirm, et miski on vale. Valem kui sa eales ette oskad kujutada. Nii vale, et midagi peale vale ei olegi. Brr..

Ma ei leidnud ühtegi hirmuäratavat verepritsimise pilti googlist niiviisi käppelt, niiet peate sellega leppima. rotten.commi ei julgenud vaadata präegast.

Kommentaare ei ole: