ja nüüd väike nõuanne postitöötajatele

Hommikul kiirestikiiresti postkontorijuure joostes ja autot maksmatajättes parkides et korrespondentsi rutturuttu postkasti saada (ooissand, kunagi kaugel iimeilieelsel ajal olid ajad kui ma vist teadsin peast mis kell kaste tühjendatakse!?), peatas mind poolel teel kandekastiga postitöötaja, öeldes et võin oma kirjapaki kohe talle kasti pista. Südame tegi kohe nii soojaks, et märkasin alles poole liigutuse pealt, et oleksin teda tänutäheks peaaegu sõbramehelikult õlale patsutanud. OI!