joulujanku

Paljud teist, nende hulgas kindlasti Iti ja Andres on muidugi mures miks ma nii ammu kirjutanud ei ole. Mis juhtus minu väikses maailmas sel saatuslikul õhtul, mil seisis ees Pet cemetery laadis küülikurappimine? Kas headus siiski võitis? Kas võitis tühi kõht? Kas võitis kuri saatus? Miks mällo selle kohta küll vihjeid ei anna?
Õigus on neil, kes mind juba aastaid külmavereliseks loomatapjaks pidanud on. Laste sõbrast armsast jänkust - as shown on left sai meeldiv vormiroog teie paremal käel, kena kõhutäis ning üldse a night to remember. Tagakiusamise vältimiseks ma kaassüüdlaste nägusid siia ei lisa, aga jaah, Iti, Kaimar OLI nende seas:) Niiet sõim palun jätkuvalt suunata tema koju. Siinkirjutaja on vaid süütu kannataja; parim mis ma teha sain, oli leida võimalikult humaanne ning hea retsept.