Tere, kõiksee pede!

Tagantjärele laupäevast autohõõrumist meenutades hakkan mõtlema, et oleks pidanud talle Tibu II asemel hoopis Pedro nimeks panema. Iseloomustamaks ka omanikku...

that don't make it junk

Taas kord - kallid lugejad - olen sunnitud oma sõnaahtruse pärast vabandama. Ikka on vahest nii et kergem on ütlemata jätta.

olle koht

straight from da horse

pust vsjegda budjet solntse, please

pustnõje ljudii

TR-TRR! (heliseb Denissi telefon)
Deniss: Aljoo!?
mällo: Zdrastje. Vot tšeres pol tšassaa tõõ moozess pridtii... ALLA! Siin saab siis katse läbi.
Deniss: Aa, aitähh! Ma tulen siis.
Tuut-tuut-tuut...

TR-TRR! (heliseb Denissi telefon)
mällo: Aga kas ma ütlesin õigesti, said ikka aru et poole tunni pärast?
Deniss: #¤%!"#&%=?=/%¤¤!!!

kami katse

Suurde tuppa tulles, mällo kamikazelikult jalus tolknemas, torkas kohe silma diivani tagant väljaulatuv tumedakarvaline objekt. Naks! ja mu fantastilises peas valmis vandenõuteooria ning paanikahoog seoses sellega, et jalustolknev mällo VÕIB OLLA hoopis keegi salavandenõulane, kes on päris mällo ära kõrvaldanud ning laiba kogemata (või mitte?) oskamatult diivani taha peitnud (või siis et plaan on teostunud ning see oli lihtsalt viimane märk mulle sellest, mis kohe ka minuga toimuma hakkab). Anyway.. on asju, mida ta (ning nüüd ma räägin taas PÄRIS, võibolla nüüdseks varalahkunud mällost) teeb kindlasti selleks, et mind häirida, nagu näiteks paberpõrandalambi kraapimine ning juhtmete närimine nii teleka taha kättesaamatutesse kaugustesse hüpates kui ka keset tuba - sest nendega ta minu kodusmitteviibimiste ajal ei tegele; ning samas on asju, mis väljendavad tema loomulikku seiklusjanu ning tõsiteaduslikku pühendumust nagu pesukorvi algosakesteks lahtiharutamine ning sellel üürikesel ajahetkel kui ma olen juba potilt tõusnud kuid mitte sellele veel kaant peale pannud, veesilma tabamine..

laulupeole!

i have to believe in a world that's out of my mind..

ca la plaan

mällol on meie ühise kempsuga üks kuri salaplaan. Minu meelest ei ole normaalne, kui ta minu saabumisel nimetatud eluruumi potipealt pikade hüpetega põgeneb. Sealjuures MINU poti pealt, mitte enda omalt. Enda omaga tal on muud projektid, mis on tõenäoliselt seotud salaettevõtmistega mujal korteris, mille teostamiseks annab sobivaima võimaluse liivakastist kogu liiva välja kühveldamine, millise looduskatastroofi kõrvaldamiseks õnnetult peremehelt röövitud tähelepanuta viisminut segamatult ilmselt millegi suurema kallal töötada võimaldab.
Hetkel kahtlustan, et temapoolse minu potil viibimisega võib olla seotud viimasel ajal sagedamini esinev potivee jooksmajäämine. Nimelt käitus lugupeetud kassisik minu viimasel ootamatul kempsusisenemisel, nagu ta EI OLEKS käpaga veepealelasunuppu tsurkinud.
Fotosüüdistusi kahjuks lisada ei saa, sest selleks kasutatud server on maas ja ei taha tõusta. Nii võite vaid ise ette kujutada ka seda kaunist juulikuuülesvõtet koduaknalaualt, mille täna arvutist avastasin. Kujutate te ette - rohelised puud ja muru, ilmselgelt ülekahekümnekraadine õhk, sinine taevas ja kollased majaseinad? Ilmselt mitte? I must me tripping.

in my secret life

what if..

we all long to blow up, and leave the past behind us; along with the small fries, and having our past find us

mure mure pärast

Kulla lugejad, kas kellelgi on aimu, kuhu on saanud minu masendavad Alenderi plaadid, millest masendushetkel masenduda?

up to the lighthouse

vanasti, kodumaal

siento

präeili mällo's sense of snõw

Mul on hommikuti niigi halb tuju, ja siis korraga vaatan aknast välja ja - AAARRGHHH!! see fakin lumi! Kuna see ometi lõpeb?!?

off mice, and men

Deniss: ..ja nii sa lähed sinna, taskulambi väel!
mina: Ei, taskulambi valgel! Aluspesu väel, näiteks..
Deniss: Mis vägi sel aluspesul on?

Nagu taibukamad lugejad kindlasti juba taipasid, oli tegemist üliteadusliku diskussiooni ning olulise probleemipüstitusega tõstatunud kirgliku vaidlusega põneva käitumiskatse kõrvale hiljuti, nagu ikka juhtub kui Denissiga tähtsaid asju ette võtame. Millega jõuan tegelikult ammu Maali, aga osaliselt ka Siimu soovitud teema juurde. Maali tahtis rohkem rottidest kuulda, aga Siim nukrutses veidi aega tagasi selle üle, et eestikeelsest blogosfäärist ei olevat otsingumootorisse kohvikuettekandja sisse toksides võimalik saada teise lingina kellegi blogi, kes kirjeldaks mida niisuguse eksootilise (ja mõtteline osa mu peast proovis mind praegu veenda eksistentsiaalne, eksponentsiaalne, titspervert, TITSPERVERT!!..??) elukutse esindaja päevastpäeva mõtleb. Leidsin seepeale, et minu püha kohus on olevastele põlvedele (ning viite Siimu põlvedele leiate siit (ning see on vist MILLEGIPÄRAST kõige popim link mu blogikogus:))) üles tähendada, mida teevad igapäevaselt oma magnetturvalukkude ja essimeeste, saladuseloori ja küprokimüüri taga käitumis- ja terviseteadlased. Et kui Siim teinepäev mõtleb et kuramus küll, mida küll neuropsühhofarmakoloogid ometi igapäevaselt teevad, ma üldse ei tea, kuigi tegelt peaks teadma!??, ning oma küsimuse sel kujul ka guuglisse toksib (miks mitte, inimesed jõuavad siia näiteks otsinguga milleks mulle psühholoogia?), et ta siis sellele müsteeriumile kiire ning elegantse lahenduse leiaks. Ning kui keegi lingvistilistikakalduvustega lugeja oskab soovitada, milline näeks välja eelmise kiillause grammatiliselt kobedam eestikeelne kirjapilt, olge teretulnud.
Kui aga päris aus olla, siis hakkan sellest põhjalikust sissejuhatusest väsima, ning callin iti a dayks. Nüüd sai rohkem küll Siimust kirjutatud kui asjast, aga seda popim kirje tõenäoliselt tuli kui siis kui oleksin tõsimeeli rääkinud, mis ma ise päeval tegin:) Küsimus laiemale lugejate ringile oleks - kas te oskate praegu pilku viimaselt realt tõstmata öelda, millest ma tegelikult praegu rääkisin?

kuidas loomad endale sabad said. ja miks

Vaatan mina ja vaatan mällot ja ei suuda ära imestada: milleks sulle saba? Minul ei ole saba janäed kui kenasti hakkama saan. Mis sa teed sellega? Kallid lugejad, kelle on kogemusi 24h mingi endapikkuse karvase saba kandmisega, palun jagage oma tundeid ja kogemusi!
Niisugune vaikne õhtupoolik kodus siis.

farmakoloogia instituudi kempsumonolooge Voll 3 (kõrvale)

Tartu Ülikooli Farmakoloogia instituut on grupp inimesi, kes defineerib end ja loob oma ühtsustunnet selle alusel, et nad ütlevad mulle hommikul instituudi koridori peal tere. Hommik hommiku järel niisugune seniilne äratundmisrõõm, oooii, teeree! ja siis - ei midagi, kuni järgmise hommikuni. Ma ei kaeba, ma ei oota ega eelda midagi, enamgi veel - jumal hoidku, ei ole mul vaja nendega vestelda, ma kuulen niigi liiga palju! Aga ikkagi, imelik. Mina olen imelik. Kindlasti nad mõtlevad nii. Mis IMELIK noormees, kõnnib siia sisse ja ütleb tere, ja siis õhtul läheb koju. Väääga vääga imelik!! Panevad pead kokku ja sositavad niimoodi, ja kui ma lähedusse satun, siis jäävad vait ja jõllitavad mind nagu ilmutist. Kuna mingist hetkest praegu seda kaunist mõtet kirja pannes reaalsustaju niikuinii kadus, siis lisaksin juurde et jah, muidugi mulle lastakse stepslist gaasi kaa!

lp train phk!

Täna, mu kallid sõbrad, on meie kalli sõbra Triinu sünnipäev. Jaijaa -

Update: Triin pakkus muuhulgas ka süüa. Mina kartsin süüa. Ma olen üldse väga tagasihoidlik noor mees.

kaja ja ivar, kõpros ja maroko, minu kallid sõbrad

slightly junior

- Aga milline sinu auto on?
- Niisugune häästi tillukene.
- Aga kus ta siin on? (vaatab majaesises parklas langevas lumes ringi)
- Ta ei olegi siin, ta on praegu kodus garaazis.
- Kas see on klotsidest garaaz?

õhtud kasla lähistel

Õhtu on nii pikk, muuhulgas postituste poolest, mida viimaste tundide jooksul viimaste päevade peale laiali olen jaotanud :) Ja selle poolest kuipalju uusi mällopoolseid kraapejälgi mu kätel taas ravi vajavad. Võibolla minust saab kunagi hea isa, mõtlen ma, nähes rahuldustundega, kuidas mina ise ta VIIMAKS OMETI nii kaugele suutsin viia, et ta minupoolse hammustamis- ja kraapimisväljakutsete lakkamisel väsinult aknalaual silmi pööritades magama suigub :)
Õhtu on pikk, kui tunnen, kui vähe täna Sinuga rääkida ja see-eest kui palju mõelda sain. Bonsoir

seiklusjuutte maaalt ja meerelt

Siimu toodud linki järgides jõudsin nisukesse kohta nigu raamatukoi pood ja sealt selleni. Minu lemmikud ajast ja arust, maalt ja merelt. Nagu selgub, on mul puudu vaid kolm. Nii kallid vanad ajad kui neid vanaema juures tagatoas kušetil lugesin, minutid tunnid päevad.
Ning jätkuvast huvist sarja vastu jõudsin otsinguga niisugusesse imelikku kohta, kus - nagu näha - ei lubata ei tissi ega tussi.

don't luk don't luk

Kes mõtles täna hommikul maailma kõige kaunima jõulumeeleoluse poolemeetripaksuse lumesajuga: sellise kauni kevadise ilmaga on maailma kõige libedama tallaga kõpskingad lihtsalt a must? Ilmselt mingi loll tsikk. Jah, see ma olin.

parasites lost ?

Bussis sunniti Wedding plannerit vaatama. Mis oli nõme ja mõttetu. Mis muud see olla saab, kui vahepeal nagu on lootust et on realistlik (no okei, tegelt ei olnud lootust niikuinii sest koguaeg oli teada kustkohast film pärit on :)), aga siis ikkagi ei olnud (nägite - mis ma ütlesin!:)). Ebamugav tunne jäi kokkuvõttes, nagu oleks petta saanud. Igatahes, makes you think, kui kõik inimesed saaksid armastusest abielluda, nii nagu mina seda ette kujutan, oleks maailmas nii palju armastust, et.. nagu.. nagu ma ei usu et on.
Palun vabandust.

Aga see pilt on Sinu tehtud, Helen. Ja ma natukene ikka usun vastupidist kaa, näiteks :) Lihtsalt meenus..

valmistudes loenguks legaalsetest sõltuvusainetest

British American Tobacco Company is the second largest private cigarette manufacturer in the world, and the third largest in the United States.

miss 2

miss

Viimastel päevadel tahaksin ennast ja oma maailma väikeseks karvaseks palliks kokku tõmmata ja mõned kuud kusagil kuivanud lehtede all hiberneerida. Et kõik settiks, paraneks ja lihtsalt mööda läheks.
Või siis teine variant, tahaksin suveõhtul Kreutzwaldisse Tinni juurde aeda kamina ümber, või Kersti vanasse aeda lõkkeplatsi äärde, ning neid kohti on veel. Ma ei saa peast mõtet siia kirjutada kõik need nimed kes mulle kallid on, aga tunnen et pean selle tegemata jätma, sest mõni ununeks niikuinii. Kartes muutuda imalaks, lisan siia juurde veel, et AUSALT, selle karvapalli-tunde ja selle tunde vahel, kuidas mu süda on tuhandeks säravaks killuks mis on kõigi teie südametes, on tegelikult ainult väga väike vahe.

Siirad vabandused kõigi nende lugejate ees, kes mind isiklikult ei tunne :)

to kill a mockingbird

Lakkamatust peksust kohutatud mällo ei tihka juhtmeid enam närida ning püüab piirduda nende hoolika LAKKUMISEGA.