Et ei pühiks ära aeg mind nagu lehte/ sinu naeru hoian alles nagu ehte

Kui kõik on halb, mul on nohu, viimasel hetkel selguvad edasilükkamatud kohustused mis nõuavad kallist päevast kuus tilkuva ninaga tundi ja muuhulgas ka kõik muud maailma asjad närvi ajavad, siis - oi! - ma üllatun et on üks abstraktne asi mis ikkagi ei aja, ja üks konkreetne inimene sealtaga. Niisugune äratundmine veenab mind kõige rohkem. Ainet poleks uskunud et see nii ruttu juhtub.
Käes on Jääääre rõõmsate lugude aeg :)