Aga üleeile hommikul nägin Biomeedikumi lähedal siili. Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas nad tekivad. Millegipärast seostub siil mulle sõnadega "nohistamine" ja "turtsumine", sest vanarahva lugudes need on need hääled, mida siil teeb. Ja vist teeb kaa. Ja siis sellest kohe mõtlen, et kui ta niigi turtsub, siis ta ei tohiks ju niisugusel vihmasel hommikul väljas käia, jalad märjad. Aga käis küll. Minaeitea, kus tal minna. Ja tegelikult tundus väga südamelähedane loom - palt okkaline aga kõhu alt pehme ja soe (tol hetkel see konkreetne specimen ilmselt siiski märg ja külmetavate varvastega).
Peale seda, kui Iti esmaspäeval minupoolsele sisalikupildile viitamisega mu külastuste arvu taas peale laupäevast kümmet ja pühapäevast 21 82 peale ajas, ei julgenudki nagu midagi enam kirjutada niisuurele publikumile. Ootasin hoopis kuni päevade möödudes huvi kahaneb, ning siin ma taas oma tavapärase lugejaskonna ees olen - end te ees alasti kiskudes nagu ikka. Seekord võiks seda isegi literally võtta, sest peale pikki aju- ja muude elundite ponnistusi on meie armsasse koju taas (st uude koju esimest korda) saabunud internett. Lehitsen seda siin siis ja mõtlen elu üle järele. Pool aastat pole siit arvutist võrku saanud ning kõik feivoritsid ja muud asjakesed tunduvad nagu mingid kauged sugulased - nagu oleks tuttavad ja emotsionaalselt lähedased, aga samas pole kaua näole andnud nigu maeiteamis. Ja ma ei räägi ainult pornolehtedest :) Anyway - nüüdsest siis taas vähem tööajal MSNnisolekut ning rohkem õhtuseid mõtestatud ning filosoofilisi vestlusi, palun, on igatahes üks endpoint.
Ahjaa, ja mu ema on kodus sageli särgiga, kus on väike tüdruk ja korduvalt kirjutatud "little spender" ja kuhugi ka "shop". Ning mina loen alati ladusalt kokku "little shop-lifter". Niisugused argielu psühhopatoloogiad siis vms iganes muu sõna, mida mul hetkel pähe ei tulnud siinkohal kasutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar