vai kelu

sattusime amsterdammi, muide, täpselt kuninganna peatriksi 25. kloonimisjuubeliks

ründeahv

Et ei pühiks ära aeg mind nagu lehte/ sinu naeru hoian alles nagu ehte

Kui kõik on halb, mul on nohu, viimasel hetkel selguvad edasilükkamatud kohustused mis nõuavad kallist päevast kuus tilkuva ninaga tundi ja muuhulgas ka kõik muud maailma asjad närvi ajavad, siis - oi! - ma üllatun et on üks abstraktne asi mis ikkagi ei aja, ja üks konkreetne inimene sealtaga. Niisugune äratundmine veenab mind kõige rohkem. Ainet poleks uskunud et see nii ruttu juhtub.
Käes on Jääääre rõõmsate lugude aeg :)

ruumitäiteks

Linnu-Lennu

Uuh! Palun minge sellele lehele, valige sealt choose map->Europe. Ja siis otsige mõni endale sobiv kohake (miksmitte näiteks Tartus Narva ja Peetri tänava nurk, ja zuumige sellele võimalikult lähedale sisse. See vajab veidi sättimist. Ja siis ja siis ja siis zuumige ühe jutiga nii kaugele välja kui saate! Ja siis jälle sisse! Nihukene kosmosest allakukkumistunne tuleb (seda siis sissezuumimise puhul muidugi), ainult silmade eest vihisevad pilevräbalad on puudu.

üürile anda kassipoeg, kesklinna piirkond, ussitõrje tehtud, pensionär võib elama jääda

Seoses minu järgmisenädalavahetusejaülejärgmisenädalaalgusese äraviibimisega küsimus, mida kõik kassimittevõttasoovitajad juba ammu käsi hõõrudes oodanud on: kesküll oh kess hoiaks mällot ajavahelikul 29. märts kuni 2. või 3. mai? Pakkumine võib, aga ei pruugi sisaldada ka kahetoalist korterit, kui endal pole, kus kasse hoida. Samas, suvalisele paadialusele ei tahaks kõike oma maist vara - st siis mällokiisumiisut - kaa usaldada, küll aga mõnele mitteniisuvalisele. Niiet andke märku! Toidud olemas (peamiselt kassile, aga külmkappi jäävad praeguse seisuga ka kuus muna, poolik purk kondenspiima ja poolik purk Tinni Ungarist toodud ülikange Erös Pista pöslamöslat, keda niisugused asjad huvitavad). Ja muidugi kui ma äkki peaksin bisnesmän Andrese abiga mitsijooriigihanke sooritama selleks ajaks, siis ka need. Pii mai kest!

dabl trabl

rekonstrueeritud vestluseid

Tinn (näpuga mällole näidates): Kas ta on sul midagi ära kaa lõhkunud, mingeid nõusid või midagi..?
mina: Kusjuures ei ole, üllataval kombel!
Tinn: Aa, nojah. Kuule, aa, näe, mul on sulle sünnipäevakingituseks niisugune londoni suveniir, kus mini katusele on ättätsitud veiniklaas!
mina: Oi kui nunnu!
EESRIIE
mällo (järgmisel hommikul, kraanikausikõrval): kurnäu, kraaps, kraaps, kraaps, viuh! KLIRR!

feeruell to aarms

Ma usun et olen juba maininud niisugust teadusabinõu nagu kõrgefektiivne vedelikkkromatograafia (ingl. k. high effective liquid chromatography, HPLC). To cut a long story short, on tegemist aparaadiga, mis võimaldab määrata erinevate ainete hulkasid mingis materjalis. Meie puhul on selleks reeglina mingi neurotransmitteri hulga määramine kas ex vivo ajukoes või siis in vivo ekstratsellulaarsest ruumist kogutud proovidest. Kes ei tea, mida tähendavad neurotransmitter, ex vivo, in vivo ja ekstratsellulaarne, vaadake siia.
Eelmise aasta lõpust oleme õnnelikud online HPLC aparatuuri omanikud, mis tähendab, et in vivo kogutud proovid (okei, rotil on torud peas, ta jalutab reipalt ringi ja meie kogume samal ajal tema aju biokeemiat kirjeldavaid proove, torusid füsioloogilise lahusega läbi voolutades) ei jää mitte aastateks külmkappi seisma, vaid lähevad otse mööda toru roti peast aparaati, mis seal vajalikud analüüsid kohe ära teeb. Aparaadi enda jaoks käib protsess põhimõtteliselt niimoodi, et tal on ette antud 7,5-minutiline tsükkel, mille jooksul ta kogub proovi kokku (füsioloogiline lahus pumbatakse läbi torude - ja seega ka pea - kiirusel 1,5 mikroliitrit sekundis, seega 7,5 minuti jooksul koguneb seda 11,25 mikroliitrit) ning mõõdab selle järgmise proovi kogumise jooksul ära. Lihtne ja - nüüdseks juba - kerge käsitleda. Täpset hinda ei ta, aga projekti sai nelja niisuguse komplekti maksumuseks kunagi kirjutatud poolteist milli. Praegu on meil kolm komplekti.
Milleni ma tahan oma jutuga jõuda on see, et ühel aparaadil kell lihtsalt käib aeglasemalt. Otsustas niimoodi, et parem oleks, kui 7,5 minutit kestaks umbes kaheksa minutit. Ju see siis on õige.

gurmeenurgast

Niisugune meelierutav poll päevaloojakuks: mis oleks need õhtusöögid, mida enamvähem üksikud poisterahvad küll igapäiselt tarvitada võiksid? Pähe tuleb kolm erinevaid kultuure ning maailmajagusid katvat keerukat menüüd:
1) friikartulad ja vinkud/pihvid;
2) pelmeenid (praetud, keedetud);
3) kartulakrõpsud ja õll.
Maailm on nii väike. Vä?

frontiiers öv saijenss

Estonian scientists have recently found that the rats may have escaped from the experimental apparatus. Further studies are needed, but precaution may already be suggested in similar cases in other laboratories, pointing out that the experimental results are to be interpreted with extreme caution in cases like these.

2002

kaks sirget joont
ent endi vahel elu-
bilanssi need ei tasakaalusta
veel eile erakorralised tulud
on kantud lootusetuiks võlgadeks
mu akna all ei kasva
sirged nulud
mis joonistuvad Sinu õlgadeks

emssii sõrg

a pikk pai kaimar

frontieers of saiönss

Estonian scientists have found that an ordinary laboratory rat has paws and claws. The fact, although already previously speculated, caught the attention during regular laboratory tests studying the neurobiological basis of psychiatric disorders. While it remains controversial, whether rat has four claws in front and five in rear or the other way around, a multi-centered debate is already being formed to assess the applicability of the finding in developing treatments for human maladies.

cogu cäng on coos, jälleki

limps!

i've done a lot worse

Esimene kingitus, mille üleeile KÄTTE sain, oli minil hommikusel Narva maanteel altärakukkunud sumpa:) Endalegi üllatuseks (st minule, mitte minile või sumpale) tegi see mulle nalja. Kaotus iseenesest ei olnud suur kahh, aken oli alla lastud ning seega peatusin kohe peale kolinatämbri muutusest tingitud kiiret pilguheitu tahavaatepeeglisse (uuh, millised kaunid koha- ja asjaoludemäärused, kuidas nende kohta võõrsõna käib?) ja korjasin kingi üles. Ning kindlasti uus keevitus saab kindlasti parem kui vana.
Mis ma aga rääkida tahtsin, on see, et sellest asjaolust tingitult läksin eile kella kaheksa ajal Biomeedikumist jala koju ning vanaaegne suvetunne tuli meelde, kui linn (Ravila, noh) oli juba õhtuselt vaikne, aga väljas oli veel nii valge ja soe. Väga õdus.
Sünnipäev möödus talutavalt, tänanküsimast, aga uus trend on see et õnnesoovid saabuvad mingil kummalisel vabandaval tooni. Või see on ainult minu peas? Ega ei tule tuttav ette?

how am i supposed to live

kui kaua veel

Ikka veel ei ole naasnud minu Alenderi-plaadid. Minoorsete tonaalsuste püsimisega ma küsin seekord: egas ma neid - legaalsetel alustel muidugi - ehk kellelegi ei paljundanud, et need nüüd taas ka endale - legaalsetel alustel muidugi - taaskopeerida saaksin?
Ning täna õhtul algas juuda rahva tuhandeaastane vangipõll egiptimaal. Sest mällo sai kätte (kaela, õigemini) oma kauaaoodatud jalutusahelad. Veidi vajab harjutamist, eriti see osa, kus ta kõigi nelja küünega sellest kohast kinni hoiab, kus mina viimast klõpsu ümber ta kere sulgeda soovin. Prometheus on ta second name, või, noh, neljas, kohe peale Fukuyamat.

eesti teadlased on leidnud et

Kui eelmist kirjet lõpetasin, meenus mulle mõeldes et oh, küsiks, mida kallid lugejad kuulda tahaks? et ma olen seda juba korra teinud. Ning Maali tahtis rohkem rottidest kuulda. Ja siis ma olen pikemat aega töömälu 7±3 (või oli see 5±3? või ±2? :)) asja hulgas hoidnud neid episoode mis leidsid aset neil kauneil kevadpäevil kui Denissiga rotte kõditamas käisime.
Rotikõditamine põhineb kõigile tuntud eestimeelse neeroteadlase Jaak Panksepa uskumusel, et need 55 kHz häälitsused, mida rott turjapealt ja kõhualt väntsutamisel esile kutsub, on evolutsiooniliselt sarnased inimnaerule. Igatahes sihukene tegevus meeldib loomadele väga, niiet kui natukene harjutada, jooksevad nad juba siis kohale kui käsi puuri pista jne.
Meie siis Denissiga võtsime ette ja hakkasime oma äsjasündinud rotilapsi hoolikalt kõdistama. Ideeks midagi sellist, et kui nad ka meie käes rõõmsalt puksuma hakkavad, on meil üks meetod juures, mille alusel oma ärevus- ja depressiooniuuringutele läheneda. Teadupoolest kui inimesed on depressioonis, ei tunne nad sageli kõditamise vastu erilist huvi. Nii. Katse kestis kokku peaaegu kaks kuud, mille kestel iga jumala päev käis kindlasti üks meist, aga reeglina seltsis ja segasemalt, tunnikese loomaruumides ja kõditas ükshaaval läbi 19 loomakest, igaühele 2 minutit pühendades. Seda et see hea oli, näitab niisugune joonis (y-teljel siis häälitsuste arv):

Ma poleks kunagi arvanud, et niisugustest asjadest rääkima hakkan, aga mingi kiiks peab ju igal blogil olema (järgmises teadusblogikirjes - eesti blogimaasiku kiiksuanalüüs!). Anyway, me näeme, et päevade möödudes hakkasid loomad järjest rohkem piuksuma me töökates kõdikätes. Järelikult meeldis. Ja siis tüdinesid ära. Ikka juhtub. Hiljem tegime samade loomadega veel igasugu katseid ja vaatasime kuidas rotinaer teiste parameetritega seondub. Üht-teist saime teada küll, ehk nagu öeldakse, further studies are needed. :)
Aga nagu te aru saate, see ei ole just kõige normaalsem tunne, kui sada aastat järjest iga päev konkreetsel kellaajal tund aega rotti kõditad. Või nagu ma seda Maretile iseloomustasin: nagu onaneerimine, ainult et seda ma ei tee nii sageli.

elagu prudo!

Vihma sadas öösel. Jälle, lõpuks ometi. Mitte mingit haiget lund ei lange tasatasa, vaid päris vihma, soojas ööõhus. Oioioi. Ja hommikul paistis aknast et väljas on märg ja kõle, aga tegelikult oli soe ja niiske. Nagu suvel peale vihma.
Ning üleeile mõistsin NATUKENE kuidas inimesed kasiinoaparaati koine sisse topivad, kindlas usus et nüüd tuleb, NÜÜD tuleb! Sest peahoonetagune parkimisaparaat võttis minu viiekümnekopikalisi sisse küll, aga seda ei näidanud et need talle kohale kaa jõudsid. Lihtsalt neelas. Ja kuna parkimishimu oli nii suur, siis lootsin kuni pool rahapauna (noh, mis mul selle sellise vanaaegse peenrahakoti nimi on, mis klõpsuga pealt kinni käib, noh?) tühi oli. Seaduskuuleka kodanikuna helistasin näidatud probleemtelefoninumbril, kus lahke tädi ütles et lahke falgionu tulebkohale, kontrollib üle ning paneb mul kojamehe vahele makstud rahaga tšeki, kui ma oma autonumbri ütlen. Noh, ütlesingi, ja siis hiljem piilusin personaliosakonna aknast kuidas falgionu kõndis, pilet näppus, mööda autorivi ja kiikas kõiki numbreid, aga minitibust läks lambist mööda, sest see oli kahe suure auto vahel, tolvan :)
Ma ei kirjuta just eriti sügavatest asjadest, veel vähem isiklikul tasandil tõstatunud probleemidest millel võiks laiem kõlapind olla. On see okei?

farmakoloogia liftivestlusi

Tõenäoliselt arutatakse nendel neljapäevastel farmakoloogia instituudi koosolekutel, mis koridori teises otsas poolsuletud uste taga peetakse, ka minu personaalküsimust. Ma kujutan ette kuidas sellele iga kord eelneb blogi meeletu kontentanalüüs ning kuidas see päädib umbes niisuguste otsustega minu tegevust tunnustada, mis panevad seni mind harva isegi teretanud tädi liftis silmi pööritama ja mind nähes oigama OI milline uhke kolb! Sest kaheliitrine kolb mul tõesti käes oli, mis ei ole ilmselt tema umbes viiekümneaastases laborandielus siis tavaline nähtus, noh, tavaliselt saavad kõik liitristega hakkama ju!

out of the blue!

Hommikul niikaua kui minimootor soojenes, tegi üks tädi oma siiamikiisuga hoovis ja seejärel ümber naabermaja väikse hommikutiiru. Kass oli süles. Piip oli suus ja kepp oli käes. Noh, kass oli süles põhimõtteliselt. Niisugune loomatervise eest hoolitsemine. Ma ise mõtlesin et paneks mällo päevaks kilekotiga akna taha, et ta kaa värsket õhku saaks. Nagu selle hrustsovka küljes mis Lastekodu tänaval vahetult enne Keskturgu teisel pool teed, on alati kõikide akende külge toidukotikesed riputatud; üks kahest, kas seal elavad hästi linnutoidusõbralikud inimesed või siis on mingitel keskkonnasäästlikel põhjustel tegemist mingi eksperimentaalmajaga, kus külmkappide kasutamine keelatud.

uppickikene küll!

Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car
Helen: ta ütleb et "ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car"
mällo: Er.. em.. I can't say, I'm a gentleman
Helen: He says he can't say because he's a gentleman
Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Really, that much?

invaliidist sugulane

Ma kahtlustan et mul on amneesia, kuna ma ei mäleta et oleksin väikesel pudrukastrulil sangakruvi kinni keeranud, ning samuti tundub mulle et mingi niisugune episood on juba enne olnud, kus ma ei mäletanud et mingit asja teinud oleksin, mis ometi tehtud on, lihtsaltet ma ei mäleta seda episoodi! Mis on mis, nüüd?

ispessialli for juu! (keit mossitab)

püha õhtusöömaaeg invaliidistunud Anna-Liisaga sil vous plait