pikk ap Adriana from her house

Nüüd ma sain siis aru, miks mina oma minit auto24.ee kaudu müüdud ei saanud.

kulinaarialetinaitmeer

Mingis mõttes on hea, kui poes on nii eemaletõukavad müüjad, et ma midagi ostmata jätan. Aga nad võiks siis paigutada kuhugi krõpsupakkide juurde või alkoholiletti, või kuhugi ülikallisse butiiki, mitte sinna, kust ma salatit tahan küsida. No palun vabandust, aga isu LÄKS ära.

turn the klok to zero hani

Oiijjaa, ma olen tagasi kallid lugejad!. Aim pläkk änd aim pljääd. Ei tahagi põhjendada, miks niisugune paus sisse tuli, aga kuna statistika näitab et mingi 30-40 inimest on, kes truult igapäevaselt viimase rohkemkuikolme nädala jooksul viimast sissekannet üle ja üle lugenud on, siis pean ilmselt jätkama. Mis siis uuel aastal ootab ees meid? Kindlasti vägapalju eesti blogosfääri lembeteemat kuidas eile sadas ja natukene pea valutas, aga muidu on kõik hästi, sekka põnevaid mõtteid sellest kuidas eile näiteks mõtlesin kuidas tegelikult võib ju raha jaoks teha mida iganes, kui sellest vaba aega kaa jääb ja see niimoodi ära toidab, et saab põnevaid ja toredaid asju teha, millegaseoses mulle tikub pähe mälestus mingist fiitsör-stoorist nendest kodanikest kes eesti välikäimlamonopoli manageerivad, mida mina küll ei tihkaks oma visiitkaardile panna isenesest, aga näe, head inimesed elavad ära ja ilmselt väga hästigi, lisaks kindlasti aegajalt mõned fläshbäkid sellest kuidas minu uus uspekistaania sõber Ulugpekk lambanägu Abdurakaanov kirjutab kaks nädalat peale suvekursuse lõppu minu salastatud ülikooliaadressile kirja stiilis Hey Tanel, how's life and your camera? (mis omakorda toob fläshbäki nendest inimestest kes kursuse lõpus leidsid et nad PEAVAD omale kõik 6GB kõikide tehtud 13000 pilti kopeerima kuhugi) When does your school start? Write me back ASAP!, pluss sellest kuidas indiaanlane (kelle kõikide nimed teadupoolest algavad P-tähega, niiet see võis olla Priyank, aga ma ei vastuta ka kui see oli Pushpendra) paar päeva hiljem kirjutab kursuse listi thanks ulugbek for the call u made yesterday to me although i hardly understood u becos ur voice was not clear; kindlasti tahaks pikemalt puudutada teemat kuidas ikka veel on inimesi ka siinsamas meie vahel ja ümber Biomeedikumis kes oma saienssimasinate jooksutamise ajal samast arvutist iga viie mintsa tagant oma rate kontot käivad tsekkimas, ning õdede Pehkide ja Kersti lemmikut Teisit puudutame kaa, ning võibolla lisame ka mõne pildi, sest tunnen see viimase natukeülekuu jooksul oma esimest sünnipäeva MITTE tähistanud kodupudulojus on paljudele võõraks jäänd, noh, ja üldse, kasvand, ja õppind ära näiteks kuidas ukse peale hüpata ja sellega kiikuda ja täiesti uuel tasemel (2,5 meetrit) riiulilt asju maha ajada. Oo jaa, elu on põnev. Ja laste ja naiste pilte tuleb kaa!

ohkoo lijaeg

Milles saab aru, et ülikool on alanud?
Õhtul koju tulles on Konsumist pelmeenid otsas.

can't Dutch this

Nii. Europealinnas on käidud. Araabia linnaosas elatud. Kallasesiimu mittenähtud. Muidu oli okeika. Järgmine kord selgitame välja, kas pelgja keel on flaami või miski, mille koodnimetus kõlab nagu Dutch.
Uus asi on igatsus kellegi järele, kes eesti keelt hääldada oskaks. Noh, nagu, asju niimoodi loeks nagu kirjas on. Välkamaalastele pakub erilist pinget arusaam, et eestikeeles sisaldavad kõik sõnad R-tähte. Paha öeldagi aga üks populaarsemaid eileõhtuseid lausungeid oli kürb.
Tänane (aga miks mitte SELLENÄDALANE??) pildiseeria sisaldab ülevaadet meie reipa rühma tegemistest, tüüpilistest prüsseli pedelektoritest ning eurokommisjooni värskeimatest äässmässääzipkkumistest. Arvakes ise kes on miss.

riläksment

edev europede

ja see tundub praegu sobiv koht, kuhu lisada me töörühma miteametlik hüüdlause: dude, its two to two, it's due to do some tutoring!

sügis on juba käes

niivara läheb juba pimedaks

welche nationality bin ja?

Ja tegelikult ma tahtsin oma esimese saksamaakirjena kirjeldada hoopis seda kuidas Frankfurdis sakslased küsisid mu käest saksa keeles teed ja venelased vene keeles suitsu. Eestlasi õnneks otseselt ei kohanud, aga midagi sellesarnast küll, kui raudteejaama juures aegajalt mingid tüübid maaalt päevavalguse kätte ronisid, ja hommikuses pargis valgete koibadega tüüp süstlaga veeni taga ajas. Nisugune esmamulje siis sellelt maalt. Tegelt tesmamulje, sest kui lennujaamarongipealt maha astusin, taipasin et see ikkagi on seesama koht, kus kunagi sada aastat tagasi Lyoni bussi ootasin. Kõik on väga samamoodi.

start up or shut up?

olles kodust kaugel unistasin kinust

Nii. Kui jalutad Tartus ringi ja korraga avastad, et kella 19:40 lennukini on ainult veidi üle kahe tunni ja suudad hetke veel rahulik olla, et siis taibata, et peale kahetunnise tallinnasõidu oleks vaja veel varuaega et check-in kaa ikka korralikult ära teha, ise end samas kogu aeg veenda püüdes et PÄRISELT ei ole asi üldse nii hull, sest tegelikult on tegemist hoopis 17:40 lennukiga Frankfurdist Tallinnasse, milleni on veel kaks nädalat aega, ja siis õhtuleiteamillepärastkellaseitsmekspandudäratuse peale üles ärkad ning end pabistades veenda püüad et viimatinimetatu on tõenäoliseim stsenaarium et siis taas rahumeeli uinuda ning end uuesti samast olukorrast leida, ning niimoodi kokku kolm korda (välja arvatud et iga järgmine ärkamine on spontaansem ning väliste stiimuliteta), siis taipad, et mõnikord toob pühaäevahommikul kellaseitsmene äratus rohkem kasu kui kahju. Ja mällo mõtlemise meta-metatasand tahaks selle kauni eestikeelse ning eesti keele grammatikat sisaldanud lause lõppu riimida midagi ahju, või siis vähemalt öelda et see sobiks siia kauniks lõpuvärsiks, aga vasttärganud metropoliit minus keelab seda tegemast.

sprehhen viir toits

Just siis kui Sulle tundub et saksa keele tunnis iga viie minuti tagant aknast välja vaadates arukalt öeldud es regnet nicht ning sellele kõrvalistuvalt poolakalt vastuseks kuuldud ich habe kein Kopfschmerzen mõistmine on su võrkeeleoskusi piisavalt arendanud et lokaalsete indidzinös piipölitega vabalt lobiseda, ütled hommikuses kohvikus müüjatädile suures ärevuses ich möchte eine kasse Taffe ja enesekindlus jälle kahaneb natukene. Aga ainult natukene. Vist.

tervisi lähimailt

Nagu näitab blogistatitika, on suvevaheaeg lõppend ning inimesed jälle tööl ja päevi internetiavarustes mööda saatmas. Paras aeg midagi teile - kallid lugejad - hambusse visata, enne kui mus taas petute (viimase aja sõnavõtud ongi mul nagu pettumuse valmistamise teemal, niiet ei tahaks teile ka seekord pettumust valmistada ja teemavahetusega ebameeldivat üllatust kaa, VALMISTADA).
Jään siiski napisõnaliseks, sest saksa keel on kole raske. Pluss veel mingid 15 muud keelt, sest meid on suvelaagris VIST 25, ja eri rahvuseid 17. Osasid neist ma tean, teised, näiteks nagu Austraalia ja Austria on raskemad.
Niisugused lood siis.

tellimus

S: tanel läheb varsti ära saksamaale
T: kas ma midagi toon kaa sulle sealt?
N: jaa! too pulgakommi. ja tikk-takki!

nädala nõuanne

sa võiksid rohkem enesekindel olla ja vähem teiste nõu kuulata!

nädala etteheide

sa ei tee reaalsusel ja tegelikkusel vahet!

pandivere pildikesi

Pärnus ootas meid kena suveilm. Mis tähendas et ma igatsen kliimaseadmega autot. Kuradi saun! Meeldejäävaim hetk oli õnnis rahutunne, kui rannarajooni mudamaja või misiganes ette parkides keegi sulle tähelepanu ei pööranud et ooii, milline auto, sest kõigil teistel ümberseisjatel olid omal samasugused. Mingi kahekümne ringis somme ja kümne ringis kohalikke. Mina küll ei saanud aru, misnad seal uurisid, kõik on ju ühesugused! Niiet minu autopedetsemine tõepoolest piirdub vaid läikimahõõrumisega. Natuke häiris seegi suhtumine, et kui juba mini oled ostnud, siis ilmtingimatta pead õliste näppudega ringi käima ja kaboti alt tuure peale ja maha keerama, et tõelist phiilingut kätte saada. Muidugi ma ostan endale uuema ja kipama, kui raha on, aga mina sõidan sellega, sest ta on nunnu ja mul on vaja sinna ja sinna jõuda, mitte et mul ei ole aega ja raha kuhugi mujale matta. Pealegi, kustsee aeg võetakse, kas bemmi nahksisu kreemitamise arvelt? Kas mind visatakse nüüd klubist välja?
Kablikandis rannaparklas läks mingi perekond mööda ja laps hõikas meie lapse mõmmiturvatooliistumasättimist silmates: ja nääee, seal on päris misterpiini karu kaa! Naguet see ongi see päris tema auto! Mis meenutab ühte varasemat kirjet sellest, kuidas piin mul siduri persse oli keerand.
Veidi linnapool parklas, hommikulvara meelitas külaonu meid autost välja, argumenteerides et külapoest saab küll hommikukohvi osta, sealtsaab kõike osta, jaa, tulgetulge, muidugi, et selleks ajaks kui auto ilusti pargitud saime, aknad kinni, lapse istmest välja ja uksed lukku, kotid kätte, veidi konservatiivsemaks tõmbuda, ei kohvi seal küll ei pruugi olla, ei, jaah, kohvi kindlasti mitte.. Anyway, teravmeelseim väide onu suust oli et laps on küll nagu ema suust kukkunud (onu suust, ema suust), aga minu geenid (sõbramehelik tögav silma pilks pilks) on küll kõik kaotsi läinud. Seda nüüd küll, külaonu, ilmselt mingi geenivaramu mees on the loose.

Ning eileõhtul tagasi kodus, daraama liivimaal sai lõppvaatuse (nagu, noh, see püss paugatas seinal mis esimses vaatuses rippus ja ei paugatand), kui mällol viimaks ometi õnnestus suuretoaaknalaualt alla pudeneda. Kurja saatuse tahtel naispere tudis juba õndsalt sel momendil ning meespere kakis wifikempsus, kusjuures veebikasiinos oli just kolmik kätte tulnud, mis läks vett vedama niiöelda, taskulambi ja rebadel pükstega aknaalt kiisumiisut otsima tõtates, oi mai ääss. Õdedele Pehkidele aga rõõmusõnumiks, et nende väike lemmik on jätkuvalt elu, olu ja tervise juures ning hüpsab ilmselt edaspidigi veel rõõmsamalt laia maailma sisse ja välja.

käesonreede õhtu

Mulle meeldib k6rvaklappide juures see kuidas nagu minu pea sees k2iks NTLli kontsert. Onju nagu, kui ühest kõrvast tuleb välja kõrvakuuldepunn, siis kontsert kohe nagu läheks kuhugi eemale, kõrvaltuppa, aga kui mõlemad on kõrvas, siis on sikitsofriinija käes.
Nädalavahetus möödub pärnumail, pedetsemise valtkonnas - kes veel ei tea, siis palun tulla vaatama miniklubi suvepäevasid. Vigursõitu ei näe, samuti mitte midagi puud pingelist. Aga pedesid on oi-oikuipalju! Ja meil on lasteiste, mis on peagu samasuur kui mini tagaiste. Kindlasti väga turvaline, lillakas. Ja tänane memmemmuna küsimus kõlab - kuipalju maksab invatarvikute oo-üüst Itak (kõlab nagu venekeelne i takk, või, nagu, nohh, vot kakk! üheks kuuks lastetooli laenutus. Ja kas ma saan ülejäänud raha tagasi kui ma tooli juba esmaspäeval tagastan, ning milline summa see siis oleks. Osad kallid lugejad ei pruugi esmapilgul selle küsimuse mastaapsust hoomata, ee.. siis hoomake paremini, kurat!

abiks algajaile

Suvetundidel algab mällo blogis uus sari Tahan kõike teada, tänase saate nimi on Minu esimene väike psühhofüsioloogiaõpik!
Tänane kodune eksperimentaaltöö on järgmine: tõmmake üll õhukesed kummikindad ja vihastuge kellegi peale. Järgmised tunnid (eeldusel et peate terve päeva loomaruumides konutama) võite jälgida, kuidas kummikinda ja käelaba vahele tekivad vääiksed higimullid. Ma usun et kui kummikinnasteta vihastada, siis see on nii väike vedelikuhulk, et seda ei pruugi märgatagi, aga suletud keskkonnas küll. Niiet proovi sinagi!

07 Jul, Thu, 06:44:23 http://www.google.com/search?hl=et&q=Eda-Ines+porn+&lr=

Haha, täna varaööseljõudis siia viimaks vist esimene guugli otsingu "Eda-Ines+porn" tegija, nagu varasemalt mainitud :)

sõpruskohtumine

Ja ma tahaksin teile postitada veel nisukese pildi. Kes ärarvab miss või kess, saab käega katsuda! Memmemmuna.

seesuve päev niikaugeksjääb

Tulin koju, tegin aknad lahti ja alles nüüd märkan, kui väike korter tegelikult on - igast aknast kostab sama tänavamüra, samas kui värskelt on veel meeles kuidas õhtune farmakoloogia kolmandakorruse rõdu oli kuidagi nii avar ja ohtlik. Neli tennisisti olid kummalisel kombel saabunud viie autoga, millest kolm olid luksuniversaalid audilt, bemmilt ja volksult (noh, paistis seegi suht luks, eks, suukinni, heaet ültse kirjutan teile), neljas oli Šveitsi numbriga Mitsu Pissi, kaa kindlasti eduka inimese oma. Ei, lihtsaltet on niisugune trend, et kallid autod ostetakse universaalid, nagu ma oleks esimene kes seda märgib. Suvepäev on ikka pikk veel, tööd jõuab nii palju teha, või peab. Puhkus algab järgmisel reedel, ma kujutan nii eredalt ette, kuidas ma ei PEA midagi tegema.. nädalakese. Siis kodumaa kamar jalgadelt, eksju, nojahh..
Aga mälloga oleme jõudnud uuele usalduse tasemele. Möödas on need ajad kui ta ukse taga - või ees - truudna skazatt - kraapis - nüüd teeb ta seda akna taga (või ees, jällegi). Sest - nagu öeldud - usaldus kasvas pauguga nii suureks äkki. Just märkasin et minu kõige suurem mure on nüüd hoovis lendlevad nahkhiired, keda ta mingihetk vist viimaks tabada loodab. Viimane mõte praeguse seisuga oli, et eitea mis oleks taibukam, kas kutsuda takso või kiirustada karaazimanu loomakiirappi rallimiseks. Sest ma ei usu et aknaalune keldriplekkatus (plekkkeldrikatus, keldrikatuseplekk) niimugav oleks kukkumiseks. Kass valusal keldriplekkkatusel.
Ja praeguse seisuga on viimane mõte üks vanem mõte, et ma märkasin ükspäev vastasmaja korstnaotsas mingit kakku. Ööpimeduses, nagu, noh. Oli nisukene ümargune nutsakas seal, ilmselgelt kakk. Toonekurd ei ole niisugune ju. Eksju.
Ilmselgelt olen hektiline, tahtsin kirjutada. Sest mulle meeldib see sõna - HEKTILINE, kuigi lause iseenesest tuleb selle sõnaga nõme, kui mitte jama. Oi-jaa, seda elukest.

renew your active love life

Kell pool üheksa õhtul veel kuus autot Biomeedikumi ees peale minitibu.. ma ei ole ikka nii kõva, kui lootsin..

poppy ja uhhuu

muscle relaxants actually cost less than you think

Eksivad need kallid lugejad, kes arvavad, et kui ma blogisse midagi ei kirjuta, eks siis mu elus midagi ei toimu, nagu ka need, kes küüsi närides mu põnevat elu kadestavad. Kõige rohkem on mul muidugi kahju neist kallitest inimestest, kelle jaoks blogi on ainukene märk minu elusolekust ning kes riideid kiskudes ning ennast süüdistades juba pikemat aega leinas taeva poole kisendavad.
Ärge muretsega, minu elu on täitsa huvitav. Suvepäevad on nii pikad, täitsa uskumatu kuidas jõuab veel peale pikka tööpäeva lapsega rattaga sõitmas ja laululaval trepist minemas käia. Ja need on juba väga vanad asjad mis tehtud. Ja ükspäev sadas vihma, mäletate? Hästi kõvasti. Oi-jaah, elukest.
Eelmisel nädalal hakkasin juba peaaegu et arvama et kallid lugejad on mind maha jätnud, kui külastatavus kolmekümne hiti juure maabus. Aga eile-täna, näe - jälle 90 ja 76 huvilist. Kindlasti on osa neist inimesed, kes on harjunud et neile pettumust valmistan ning oma veendumustele siit kinnitust otsimas käivad. Seekord valmistaksin neile pettumust ning luban teistele, kallitele lugejatele edaspidi teenekam postipapa olla. Eksju, lapsed? Aga nüüd ruttu-ruttu tuttu, homme ootavad jälle uued põnevad on müllo jutud.

vunts

tnokktnokktnokktnokktnokktnokk

idee fiks!

Kolm põhjapanevat eileõhtust tähelepanekut minu kodusest elust: esiteks, üks põhjus miks ma end kodus ilusti ja turvaliselt tunnen, on see, et aknad on nii mustad et keegi ei näe sisse. Teiseks, ma magan juba mitmendat päeva suures toas diivanil; see on kodusem kui magamistoa voodi. Kolmandaks, märkasin et kodus ma enamustel juhtudel ISTUN mõnusasti potile, ükskõik kas number one või number two puhuks. Kuskil mujal ma seda eriti ei tee, vähemalt mitte kompulsiivse algelise desinfitseerimisveerandtunnita. Kodukemps on mõnus, sinna võtan kaasa autoajakirja, soojendan põrandal jalgu ja sügan kiisumiisut. Tegelikult ainult sellest kempsutähelepanekust tahtsingi kirjutada, esimesed kaks tähelepanekut lisasin lihtsalt tähelepanu hajutamiseks, et tõrjuda sisukaid süüdistusi kempsufiksatsioonis.

vabamüürlaslik kits (tähelepanu, tegemist on peitepildiga!)

!

on all fours

Whattoduu whattoduu, eile õhtul oli telekajuhe kellegi poolt läbi näritud ilmselt, mis absaluutselt välistas igasuguse jalkpallivaatamise. Ja mida tegi lugupeetud kunstimetseen, hobikassikasvataja ning spordihuviline niimoodi maastleitud vaba ajaga? Kas ma käsisin rattasporti harrastamas? Kas ma lugesin põnevat juturaamatut? Või kirjutasin hoopis mõne meeleoluka toktoritöö? Oo ei, eksivad need kes arvavad et OMETI karaazi juures autot ma ikka ju ei putitand! Sest seda ma just tegin. Ning nuga haavas pöörates - telekajuhtme tüsfunktsionaalsuse avastasin tegelikult alles vahepeal toast lisamutrivõtmetekomplekti võtmas käies. Kindlasti on kõigi kallite lugejate jaoks erutavaks uudiseks, et sain uksekatted niimoodi kinnitatud, et nad enam ei logise ega seakõrvadena loperda. Samuti on innovaatiline taas veidi roostevabam salongipõhi.
Pakilisematest asjadest meenub veel, et üleeile parklast autot võtma minnes olid sipelgad parklaäärekivialt auto alla oma jooksuraja teind - noh, sihukese, teate küll, nagu metsaall on, eiteamis nad sealt leidsid, ning et täna koguneme Tartu minilistega kesklinna kandis kella seitsme kandis, millest tingitult ka minu eilne pedesessioon - niiet kõrvad kikki (ning et kiillauset veidi veel pikendada, lisaksin tähelepaneku, et selle oleks saanud emotsionaalselt kõrgele viia ka sel juhul kui ma ei oleks "kõrvad"esse kogemata õ asemele kirjutatud ü-d ära parandanud)!

veel kljenditeenindajate teemadel

Lõunakeskuse gansabangatädil oli vormijakk pallja ihu peale tõmmatud ja too punnitsas nööbivahelistest aukudest välja nagu hästikerkind pärmitaignas. Kuni tädi mu kontot uuris, sõin igaksjuhuks tal letipealt taldrekust kommid ära. Muidu lendab nööp eest!

hiired tuules

Hoolimata sellest, mis lapilise peaga juuksuripliks minu organitega viimane kord tegi, mõtlesin praegu ootamatult - ja veelgi ootamatumalt mõtlesin et kirjutaks blogisse - et minu respekt inimeste suhtes, kes niisuguse käsitöötöö valivad. Juuksur, kokatädi, bussijuht, lukksepp jne. Nagu, lihtsalt tavanägemuses tagab see reeglina niisukese madala ühiskonnastaatuse (mul kangastub silme ette see juuskuriÄRI mis oli Vanemuise ja Kastani nurga peal ning koolisööklatädi). Samas, mõnedel päevadel kui elust on villand, mõtlen et tahaksin küll tore kokapoiss olla. Nagu, ilusate ja rikaste inimeste maailmas muidugi. Eksju. Eriti kui ma vaatan oma söögipildiraamatuid. Aga, tabasin end kohe mõttelt, kas niisuguse ameti jaoks peab omasooihalema või saab seda ka heterost-peast? Hästi ei viitsiks niipalju pingutada.
Lihtsalt, praegu altlaborist üleslaborisse tulles ja peagi ilmselt alla tagasi minnes - milleks punnitada ja teha kuskil kaugel tööd, kui see sind kusagilt mujalt ja kellestki kallist lahus hoiab?
Ma tõesti ei tea. Kallid lugejad.

juhhuuhtmevaba!

Tegelikult on minu juhtmevabaduse üle rõõmustamise akt juba mitu päeva vana. Kuid millegipärast ma ei deitinud seda kirjet tollesse päeva präegu, kirjutamisel, vaid jätsin siia. Ega tost midagi erilist enam ei olegi, kui, siis täna õhtust ehk mainiks turvaseadmemäsu, mis päädis arvatavasti sellega, et saan käesoleva kirje peale poolteisstunnist ühendusepuudumist täpselt endiste seadistuste taastamise tõttu ära saata. Kindlasti on kallite lugejate hulgas tarkpäid, kes ütlevad mulle et näh, kui sa kogemata WEP-võtme muutuse ruuteris enne ära salvestad kui selle võrgukaardile sisestad, siis sulle aint tundub, et ei saagi enam sellesse arvutisse ühendust, sest nagu selleks et seda muudatust maha võtta, peaks nagu ruuterile ligi pääsema, milleks on vaja võrguühendust, mida aga ei ole, sest võrgukaardil on kood vaetamata, ja sulle võib tunduda et eileia seda kohta, kus saaks sellel võrgukaardil selle ära muuta, aga eeii, see koht on olemas küll ja oioi kui lihtsas kohas, pluss, meilonveelsadavõimalustnäitamakskuitopskisaoled oioi oioioi! aga mina ei kavatse seda enam näppida.
Muudest elusündmustest.. ah.. kõik on hästi, mis sest ikka pajatada :) Küsige teie ise parem midagi!

kollid olid kaa rannas

eilenäginmaaeestimaad e. eilekäisinmahelenisuvilassalajapiltitegemas!

nädala esimene telekavaat

Oibooze, miks lenni kravitsi kontserdi lekraamis, peale mahahõigatud NÜÜD ON TA SIIN!!!-lauset lenni ise hakkab laulma I want to get awayy..? Ja boozeboozemoij, misajast on sihvkad adekvaatne peasponsor hevikontserdile? Sama hästi võiks biitlite kontserdi sponsor olla moosiga kohuke.
Pluss, kas keegi on mõelnud, kust on eesti keelde tulnud selline sõna nagu "mess". Näiteks peagi saabuv MereMESS. Ingliskeeles on küll sarnane sõna olemas.

sääd sääd sääd to the bone

pekitihase mälestused voll 1

Tahaks remargi korras veel ära märkida, et:
a) Biomeedikumi trepikojaukselingid on kaetud libiseva pekiga teadustöötajate higistavatelt kätelt;
b) suvetunne seostub peale väljas lõõskava päikese minu jaoks veel sellega, et kogu ülejäänud normaalne maailm näib olevat arvutite tagant ja töölt kadunud ja mina üksinda (pluss kõik teised idioodid kes Biomeedikumi täidavad (vt ka punkt 1)) elan veel väärkujutelma küüsis et peaks midagi kasulikku tegema.

pedede rubriik

Mõttemeenutusi hollandimaalt veel, mis teadupoolest on VASAKpoolse rooliasetusega riik, eksole. Aga inimesed on seal väga tublid, ja isegi poolteistmillise auto omanikud pargivad nimodi, et teised kaa saaks kitsal tänaval mööda sõita pärast. Isegi kui see elementaarne parkimisviisakus tähendab jõkkehüpet või ebaväärikat kaasistujauksest väljapugemist :). Tegelt ma tahtsin hoopis nalja visata selle automehe kulul, aga näe, kuidas välja kukkus, hoopis tunnustavates toonides.
Avaksin samas ka ennustusvõistluse kõigile pededele ja pedekandidaatidele, kellele ma seda vapustavat lugu veel vestnud ei ole: Mitu liitrit kulub minitibul Pärnu-Tartu vahelise 207 (eeldusel et Pärnust Tartu poole väljudes sõidetakse esmalt 35 kilomeetrit Ikla poole ja kui sildid lätikeelseks muutuma hakkavad, tehakse kiire kahekümneviiekilomeetrinekruusateepõige tagasi Eestimaa maanteede poole) kilomeetri läbimiseks? Auhinnaks hinnalised küljestkukkund jupid ning esikoha omanikule lõbusõit suupistete ja jookidega!

plaplaplaa

hi, expectations!

Surusin Teele soomestkogutud ning kaunikujuliselt takusest paelast sabaga kinginutsakuks mähitud pudelikorgid kõvemini pihku ning seletasin õdedele Pehkidele veelkord rahulikult, et tegelikult näeb nende ilusa tagamõttega kingitus välja nagu kiisumiisu mänguasi. Nägudelt peegeldus valu ja õud, nii tuttav igapäevastest stseenidest kus head inimesed oma kätetööd pimeduse jõudude kätte näevad langevat, olgu selleks siis süütu Mein Kampfi keeletoimetaja (jah, ma tõin selle näite lootuses suurendada ka oma lugejate hulka netist hulkuvate natsisõprade arvelt) või pojale sünnipäevaks esimese nupuga noa kinkinud pereema.

punkti panek

Eilne venemaa tiktor kremmli foonil eurovisiooni hääli välja kuulutades:
Hello Kyiev! Good night, Europe!
Aga tuumanupp ei töötand vist.

relss against taim

Eilsel spordipäeval, Viljandi kandis, toimus palju verelaskmist ja kakamänge. Sest rada oli kole. Minu vennal näiteks tolknes lahingutandrilt lahkudes väidetavalt reiest välja puuoks. Minul näiteks on rattapükste kujulised päevituspüksid. Muidu aga oli Elion Cupi esimene etapp, Mulgi maraton minu peas niisugune: 1.-15. kilomeetril tagus peas kunagine The Tuberkuloitedi hitt, mille refrään kõlas midagi sarnast nagu kus algab lõpp, kus lõpeb algus... Jumalast loogiline. Järgmised tunnid möödusid imestuse tähe all, kui ma kogu oma kuueaastast psühholoogiapagasit rakendades ei suutnud mõista, miks peab kilomeetritel 16.-40. ümisema Kukerpillide seda lugu kus seda paati pole tehtud linnuluust. 40.-50. kilomeeter valitses peas vaikus ning 51. kilomeetrist kuni lõpuni kõlasid juhuslike lõikudena Alenderi kurvad lood. Väga väga kurvad.
Ja õhtul rõõmustas mu vend mind teatega et tulemused tühistati, sest kuskilt vahepealt oli rajatähistus katki ja osad sõitsid natukene valesti. Kui see oli se koht, mis mulle silma jäi, siis ulatus eksimuse mastaap kümnete, aga võibolla isegi üheteistkümnete meetriteni!
So long änd thanks for all the piss.

kallid gaasteelised

Kuku! Naatukene läheb aega veel, enne kui saabub se päev mill taas meie seiklustest lugeda saate. Kannatust!

taas algas klassikaline kõdikatse

Estonian scientists have found that although some rats seem to think they are primates, they actually are not.

olland on vastu olude maa

vai kelu

sattusime amsterdammi, muide, täpselt kuninganna peatriksi 25. kloonimisjuubeliks

ründeahv

Et ei pühiks ära aeg mind nagu lehte/ sinu naeru hoian alles nagu ehte

Kui kõik on halb, mul on nohu, viimasel hetkel selguvad edasilükkamatud kohustused mis nõuavad kallist päevast kuus tilkuva ninaga tundi ja muuhulgas ka kõik muud maailma asjad närvi ajavad, siis - oi! - ma üllatun et on üks abstraktne asi mis ikkagi ei aja, ja üks konkreetne inimene sealtaga. Niisugune äratundmine veenab mind kõige rohkem. Ainet poleks uskunud et see nii ruttu juhtub.
Käes on Jääääre rõõmsate lugude aeg :)

ruumitäiteks

Linnu-Lennu

Uuh! Palun minge sellele lehele, valige sealt choose map->Europe. Ja siis otsige mõni endale sobiv kohake (miksmitte näiteks Tartus Narva ja Peetri tänava nurk, ja zuumige sellele võimalikult lähedale sisse. See vajab veidi sättimist. Ja siis ja siis ja siis zuumige ühe jutiga nii kaugele välja kui saate! Ja siis jälle sisse! Nihukene kosmosest allakukkumistunne tuleb (seda siis sissezuumimise puhul muidugi), ainult silmade eest vihisevad pilevräbalad on puudu.

üürile anda kassipoeg, kesklinna piirkond, ussitõrje tehtud, pensionär võib elama jääda

Seoses minu järgmisenädalavahetusejaülejärgmisenädalaalgusese äraviibimisega küsimus, mida kõik kassimittevõttasoovitajad juba ammu käsi hõõrudes oodanud on: kesküll oh kess hoiaks mällot ajavahelikul 29. märts kuni 2. või 3. mai? Pakkumine võib, aga ei pruugi sisaldada ka kahetoalist korterit, kui endal pole, kus kasse hoida. Samas, suvalisele paadialusele ei tahaks kõike oma maist vara - st siis mällokiisumiisut - kaa usaldada, küll aga mõnele mitteniisuvalisele. Niiet andke märku! Toidud olemas (peamiselt kassile, aga külmkappi jäävad praeguse seisuga ka kuus muna, poolik purk kondenspiima ja poolik purk Tinni Ungarist toodud ülikange Erös Pista pöslamöslat, keda niisugused asjad huvitavad). Ja muidugi kui ma äkki peaksin bisnesmän Andrese abiga mitsijooriigihanke sooritama selleks ajaks, siis ka need. Pii mai kest!

dabl trabl

rekonstrueeritud vestluseid

Tinn (näpuga mällole näidates): Kas ta on sul midagi ära kaa lõhkunud, mingeid nõusid või midagi..?
mina: Kusjuures ei ole, üllataval kombel!
Tinn: Aa, nojah. Kuule, aa, näe, mul on sulle sünnipäevakingituseks niisugune londoni suveniir, kus mini katusele on ättätsitud veiniklaas!
mina: Oi kui nunnu!
EESRIIE
mällo (järgmisel hommikul, kraanikausikõrval): kurnäu, kraaps, kraaps, kraaps, viuh! KLIRR!

feeruell to aarms

Ma usun et olen juba maininud niisugust teadusabinõu nagu kõrgefektiivne vedelikkkromatograafia (ingl. k. high effective liquid chromatography, HPLC). To cut a long story short, on tegemist aparaadiga, mis võimaldab määrata erinevate ainete hulkasid mingis materjalis. Meie puhul on selleks reeglina mingi neurotransmitteri hulga määramine kas ex vivo ajukoes või siis in vivo ekstratsellulaarsest ruumist kogutud proovidest. Kes ei tea, mida tähendavad neurotransmitter, ex vivo, in vivo ja ekstratsellulaarne, vaadake siia.
Eelmise aasta lõpust oleme õnnelikud online HPLC aparatuuri omanikud, mis tähendab, et in vivo kogutud proovid (okei, rotil on torud peas, ta jalutab reipalt ringi ja meie kogume samal ajal tema aju biokeemiat kirjeldavaid proove, torusid füsioloogilise lahusega läbi voolutades) ei jää mitte aastateks külmkappi seisma, vaid lähevad otse mööda toru roti peast aparaati, mis seal vajalikud analüüsid kohe ära teeb. Aparaadi enda jaoks käib protsess põhimõtteliselt niimoodi, et tal on ette antud 7,5-minutiline tsükkel, mille jooksul ta kogub proovi kokku (füsioloogiline lahus pumbatakse läbi torude - ja seega ka pea - kiirusel 1,5 mikroliitrit sekundis, seega 7,5 minuti jooksul koguneb seda 11,25 mikroliitrit) ning mõõdab selle järgmise proovi kogumise jooksul ära. Lihtne ja - nüüdseks juba - kerge käsitleda. Täpset hinda ei ta, aga projekti sai nelja niisuguse komplekti maksumuseks kunagi kirjutatud poolteist milli. Praegu on meil kolm komplekti.
Milleni ma tahan oma jutuga jõuda on see, et ühel aparaadil kell lihtsalt käib aeglasemalt. Otsustas niimoodi, et parem oleks, kui 7,5 minutit kestaks umbes kaheksa minutit. Ju see siis on õige.

gurmeenurgast

Niisugune meelierutav poll päevaloojakuks: mis oleks need õhtusöögid, mida enamvähem üksikud poisterahvad küll igapäiselt tarvitada võiksid? Pähe tuleb kolm erinevaid kultuure ning maailmajagusid katvat keerukat menüüd:
1) friikartulad ja vinkud/pihvid;
2) pelmeenid (praetud, keedetud);
3) kartulakrõpsud ja õll.
Maailm on nii väike. Vä?

frontiiers öv saijenss

Estonian scientists have recently found that the rats may have escaped from the experimental apparatus. Further studies are needed, but precaution may already be suggested in similar cases in other laboratories, pointing out that the experimental results are to be interpreted with extreme caution in cases like these.

2002

kaks sirget joont
ent endi vahel elu-
bilanssi need ei tasakaalusta
veel eile erakorralised tulud
on kantud lootusetuiks võlgadeks
mu akna all ei kasva
sirged nulud
mis joonistuvad Sinu õlgadeks

emssii sõrg

a pikk pai kaimar

frontieers of saiönss

Estonian scientists have found that an ordinary laboratory rat has paws and claws. The fact, although already previously speculated, caught the attention during regular laboratory tests studying the neurobiological basis of psychiatric disorders. While it remains controversial, whether rat has four claws in front and five in rear or the other way around, a multi-centered debate is already being formed to assess the applicability of the finding in developing treatments for human maladies.

cogu cäng on coos, jälleki

limps!

i've done a lot worse

Esimene kingitus, mille üleeile KÄTTE sain, oli minil hommikusel Narva maanteel altärakukkunud sumpa:) Endalegi üllatuseks (st minule, mitte minile või sumpale) tegi see mulle nalja. Kaotus iseenesest ei olnud suur kahh, aken oli alla lastud ning seega peatusin kohe peale kolinatämbri muutusest tingitud kiiret pilguheitu tahavaatepeeglisse (uuh, millised kaunid koha- ja asjaoludemäärused, kuidas nende kohta võõrsõna käib?) ja korjasin kingi üles. Ning kindlasti uus keevitus saab kindlasti parem kui vana.
Mis ma aga rääkida tahtsin, on see, et sellest asjaolust tingitult läksin eile kella kaheksa ajal Biomeedikumist jala koju ning vanaaegne suvetunne tuli meelde, kui linn (Ravila, noh) oli juba õhtuselt vaikne, aga väljas oli veel nii valge ja soe. Väga õdus.
Sünnipäev möödus talutavalt, tänanküsimast, aga uus trend on see et õnnesoovid saabuvad mingil kummalisel vabandaval tooni. Või see on ainult minu peas? Ega ei tule tuttav ette?

how am i supposed to live

kui kaua veel

Ikka veel ei ole naasnud minu Alenderi-plaadid. Minoorsete tonaalsuste püsimisega ma küsin seekord: egas ma neid - legaalsetel alustel muidugi - ehk kellelegi ei paljundanud, et need nüüd taas ka endale - legaalsetel alustel muidugi - taaskopeerida saaksin?
Ning täna õhtul algas juuda rahva tuhandeaastane vangipõll egiptimaal. Sest mällo sai kätte (kaela, õigemini) oma kauaaoodatud jalutusahelad. Veidi vajab harjutamist, eriti see osa, kus ta kõigi nelja küünega sellest kohast kinni hoiab, kus mina viimast klõpsu ümber ta kere sulgeda soovin. Prometheus on ta second name, või, noh, neljas, kohe peale Fukuyamat.

eesti teadlased on leidnud et

Kui eelmist kirjet lõpetasin, meenus mulle mõeldes et oh, küsiks, mida kallid lugejad kuulda tahaks? et ma olen seda juba korra teinud. Ning Maali tahtis rohkem rottidest kuulda. Ja siis ma olen pikemat aega töömälu 7±3 (või oli see 5±3? või ±2? :)) asja hulgas hoidnud neid episoode mis leidsid aset neil kauneil kevadpäevil kui Denissiga rotte kõditamas käisime.
Rotikõditamine põhineb kõigile tuntud eestimeelse neeroteadlase Jaak Panksepa uskumusel, et need 55 kHz häälitsused, mida rott turjapealt ja kõhualt väntsutamisel esile kutsub, on evolutsiooniliselt sarnased inimnaerule. Igatahes sihukene tegevus meeldib loomadele väga, niiet kui natukene harjutada, jooksevad nad juba siis kohale kui käsi puuri pista jne.
Meie siis Denissiga võtsime ette ja hakkasime oma äsjasündinud rotilapsi hoolikalt kõdistama. Ideeks midagi sellist, et kui nad ka meie käes rõõmsalt puksuma hakkavad, on meil üks meetod juures, mille alusel oma ärevus- ja depressiooniuuringutele läheneda. Teadupoolest kui inimesed on depressioonis, ei tunne nad sageli kõditamise vastu erilist huvi. Nii. Katse kestis kokku peaaegu kaks kuud, mille kestel iga jumala päev käis kindlasti üks meist, aga reeglina seltsis ja segasemalt, tunnikese loomaruumides ja kõditas ükshaaval läbi 19 loomakest, igaühele 2 minutit pühendades. Seda et see hea oli, näitab niisugune joonis (y-teljel siis häälitsuste arv):

Ma poleks kunagi arvanud, et niisugustest asjadest rääkima hakkan, aga mingi kiiks peab ju igal blogil olema (järgmises teadusblogikirjes - eesti blogimaasiku kiiksuanalüüs!). Anyway, me näeme, et päevade möödudes hakkasid loomad järjest rohkem piuksuma me töökates kõdikätes. Järelikult meeldis. Ja siis tüdinesid ära. Ikka juhtub. Hiljem tegime samade loomadega veel igasugu katseid ja vaatasime kuidas rotinaer teiste parameetritega seondub. Üht-teist saime teada küll, ehk nagu öeldakse, further studies are needed. :)
Aga nagu te aru saate, see ei ole just kõige normaalsem tunne, kui sada aastat järjest iga päev konkreetsel kellaajal tund aega rotti kõditad. Või nagu ma seda Maretile iseloomustasin: nagu onaneerimine, ainult et seda ma ei tee nii sageli.

elagu prudo!

Vihma sadas öösel. Jälle, lõpuks ometi. Mitte mingit haiget lund ei lange tasatasa, vaid päris vihma, soojas ööõhus. Oioioi. Ja hommikul paistis aknast et väljas on märg ja kõle, aga tegelikult oli soe ja niiske. Nagu suvel peale vihma.
Ning üleeile mõistsin NATUKENE kuidas inimesed kasiinoaparaati koine sisse topivad, kindlas usus et nüüd tuleb, NÜÜD tuleb! Sest peahoonetagune parkimisaparaat võttis minu viiekümnekopikalisi sisse küll, aga seda ei näidanud et need talle kohale kaa jõudsid. Lihtsalt neelas. Ja kuna parkimishimu oli nii suur, siis lootsin kuni pool rahapauna (noh, mis mul selle sellise vanaaegse peenrahakoti nimi on, mis klõpsuga pealt kinni käib, noh?) tühi oli. Seaduskuuleka kodanikuna helistasin näidatud probleemtelefoninumbril, kus lahke tädi ütles et lahke falgionu tulebkohale, kontrollib üle ning paneb mul kojamehe vahele makstud rahaga tšeki, kui ma oma autonumbri ütlen. Noh, ütlesingi, ja siis hiljem piilusin personaliosakonna aknast kuidas falgionu kõndis, pilet näppus, mööda autorivi ja kiikas kõiki numbreid, aga minitibust läks lambist mööda, sest see oli kahe suure auto vahel, tolvan :)
Ma ei kirjuta just eriti sügavatest asjadest, veel vähem isiklikul tasandil tõstatunud probleemidest millel võiks laiem kõlapind olla. On see okei?

farmakoloogia liftivestlusi

Tõenäoliselt arutatakse nendel neljapäevastel farmakoloogia instituudi koosolekutel, mis koridori teises otsas poolsuletud uste taga peetakse, ka minu personaalküsimust. Ma kujutan ette kuidas sellele iga kord eelneb blogi meeletu kontentanalüüs ning kuidas see päädib umbes niisuguste otsustega minu tegevust tunnustada, mis panevad seni mind harva isegi teretanud tädi liftis silmi pööritama ja mind nähes oigama OI milline uhke kolb! Sest kaheliitrine kolb mul tõesti käes oli, mis ei ole ilmselt tema umbes viiekümneaastases laborandielus siis tavaline nähtus, noh, tavaliselt saavad kõik liitristega hakkama ju!

out of the blue!

Hommikul niikaua kui minimootor soojenes, tegi üks tädi oma siiamikiisuga hoovis ja seejärel ümber naabermaja väikse hommikutiiru. Kass oli süles. Piip oli suus ja kepp oli käes. Noh, kass oli süles põhimõtteliselt. Niisugune loomatervise eest hoolitsemine. Ma ise mõtlesin et paneks mällo päevaks kilekotiga akna taha, et ta kaa värsket õhku saaks. Nagu selle hrustsovka küljes mis Lastekodu tänaval vahetult enne Keskturgu teisel pool teed, on alati kõikide akende külge toidukotikesed riputatud; üks kahest, kas seal elavad hästi linnutoidusõbralikud inimesed või siis on mingitel keskkonnasäästlikel põhjustel tegemist mingi eksperimentaalmajaga, kus külmkappide kasutamine keelatud.

uppickikene küll!

Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car
Helen: ta ütleb et "ask him whether he's picking up a lot of chicks with his car"
mällo: Er.. em.. I can't say, I'm a gentleman
Helen: He says he can't say because he's a gentleman
Edgar (hääl telefonist, idarannikult): Really, that much?

invaliidist sugulane

Ma kahtlustan et mul on amneesia, kuna ma ei mäleta et oleksin väikesel pudrukastrulil sangakruvi kinni keeranud, ning samuti tundub mulle et mingi niisugune episood on juba enne olnud, kus ma ei mäletanud et mingit asja teinud oleksin, mis ometi tehtud on, lihtsaltet ma ei mäleta seda episoodi! Mis on mis, nüüd?

ispessialli for juu! (keit mossitab)