kolmapäev, 10. november 2004

excusexcess

Kallitele lugejatele võib see siinkõnelejapoolse aastatepikkuse psühhopaatilis-õigustava (jajaa, ma olen ju Eesti Psühholoogide Liidu liige, ma võin endale niisuguseid sõnakombinatsioone lubada!) teraapia tulemusena üllatusena tulla, aga täna ja eile olen kallist tööajast teinud loomkatset, mida enam kunagi korrata ei taha. Meetod iseenesest on klassikaline ja laialtkasutatav ning teatud kontekstis ilmselgelt vajalik, aga mul on hea meel, et lõpuks oma piiri olen leidnud, mida ületada ei taha. Veel üks õigustus kunagi sellest kõigest üldse loobumiseks - kalgisüdamelist eksperimentaatorit minust ilmselt ei saa. Ükskõik kui põhjendatud ning põhjapanevad mingid meetodid on. Eks ma kunagi kahetsen, kui mul seda ravimit vaja on, mis ilma minuta valmimata jääb. Või, noh, ega hullemaks enam niikuinii ei lähe. Polegi juba jupimat aega päriselt nutnud.
Ning nii üldsõnaliseks see mõte ehk täna ka jääkski.

Kommentaare ei ole: