Lugedes saiko-raamatuid nagu äsjaläbitud Hell's Kitchen, või vaadates analoogseid filme (ehk siis MIKS ma neid filme ei vaata:)), kardan päriselt kaa kallite inimeste pärast, kellega iga päev kokku ei puutu. Sest pärast niisugust kogemust on raske uskuda, et enamik meie ümber olijaid ON normaalsed. Isegi kui me ei ole mitte kõikide saikode kodumaal ameerikas, vaid näiteks Tallinnas või Tartus. Mis ma teen, kui midagi juhtuma peaks? Olge ettevaatlikud!
Aga lugeda on mõnus. Tõeline luksus, esmalt ilma piiranguteta raamatupoeskäik ning seejärel kaks päeva järjest mitte midagi muud teha. Muidugi teeb selle nii eriliseks asjaolu, et iga päev ma EI SAA seda endale lubada. Aga niiviisi, kord kuus, mitte õhtul enne magamaminekut silmad juba kinni vajumas punnitada, vaid täiesti avalikult, keset päeva - oo kaad!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar