Öelge mis te tahate, aga mõnikord ma tunnen, et mulle meeldib Tallinn. Midagi seal igatahes on - võib-olla kui ma olen tüdinenud vanast heast harjumuspärasest Tartu rahulikkusest. Tallinn on iga kord üllatav, harjumatu ja põnev, ja kummalisel kombel ei mõju mu sotsiofoobiale sealsed viiskordasuuremad rahvamassid kaa halvasti, vaid ma tunnen end hoopis teistmoodi, võib-olla erilisemalt? Sest ma olen eri mees tartust, mitte mingi juhuslik tallinnlane.
Ja anyway, paistab et suvine Tallinnas-elamisega harjutamise mõtteharjutus oli ikka väga mõjuv. Misiganes võimalustega ma seda siis enda jaoks ka ei seostanuks. Neid on seal igatahes rohkem kui siin. Kuigi kvantiteet ei määra tegelikult selliste asjade puhul erilist rolli. Üks võimalus on ikkagi ainult seesama üks võimalus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar