siin me oleme!

Nimekonkurss still pending, oleme ilusti kodus, millega asusime kohanema (st väljusime transpordikastist) vahetult peale reisikaaslaste Eva ja Indreku lahkumist. Nüüdseks oleme kõikidest misiganes mööbliesemete alustest või nende ning seinte vahelistest prigudest tolmurullid üles korjanud, veidi söönud-joonud, ilusti liivapeale kakinud ja pissinud, kinofilmi vaadates maganud ning hetkel jalutame mööda kirjutuslauda ja püüame käesolevat juttu kirjutavaid näppe küünistada. Ehk siis et - mina tegelikult kõike seda aktiivselt kaasa ei teinud, küll aga nägin pealt. Ning teadmiseks teile, kes te olete piisavalt juhmid et üldse käesolevat blogi lugeda - Benderit tsiteerides: "The cruelty of the old pharoah is a thing of the past! Let a whole new wave of cruelty wash over this lazy land!" Ehk siis et Elvis has entered the building. Ja hetkel jäi ta monitori ja arvutikasti vahele kinni. Ja iseenesestmõistetavalt te kõik teate, ta nimi EI OLE VEEL Elvis. Ja tõenäoliselt Elvis see ka kunagi olema ei saa.
Oi. Ja nüüdseks on osad meist ka toitvat kätt hammustanud!!! Exceptionally hard. Minus on väike auk nüüd. Teoreetiliselt saab seda ära kasutada näiteks ülevoolav rõõm :)
Ning lähinädalatel olete ükshaaval ja väiksemates gruppides meid lõbustama oodatud.