Võtad 100g margariini ja lased sellel veidi mõnusasti soojas köögis laua peal sulada. Siis lisad sellele umbes 200g suhkrut ja üritad need kaks herakleitoslikku (see kõlab kreekalikult, järelikult oli suur filosoof) eluslooduse alguosakest (ülejäänud kaks on teadupoolest tuli ja vesi, võimaluse korral piim) miksri või millegi abil kokku möksida. Sellele sodile lisad üksteise järel kaks suuremat muna ja mässad edasi, noh, segad ja pühid laua pealt kokku. Aga miski ütleb mulle, et miksrit ei tasu enam niiväga sinna toppida - minaeitea, miks. Siis lisad aegamööda umbes 1,5 detsiliitrit maitsestamata jogurtit. Ema ütles, et võib olla ka kefiir, ja üldse, antud puhul on "umbes" igatahes VÄGA umbes öeldud. Sest kui topsi peal on kirjas "400g", siis mina ei tea, kuipalju sellest 1,5dl on. Pool? Kaks topsi? Anyway, mina olen pannud umbes pool. Ja olen kõik ära söönud. Ja segad niimoodi. Ja siis lisad ee.. kah mingi 2 dl piima. Jälle mõistatus, eksole. Umbes klaas vist. No ja siis segad ja kui stereotüüpides kinni oled, et koogi sisse peab jahu panema, siis pane (tegelt ma ei tea mis ilma saaks, toru!). Pane 4,5 dl (mis pagana retsept see on?? Mis detsiliitrid??? Anyway, mina otsustasin et jahu puhul detsiliiter on 100g, ei huvita) maitsvat nisujahu. Osad teist mäletavad ju mingilt minu pool tehtud ürituselt, et lastele meeldib peale öö ja õlu veel ka jahu. Niiet lisad jahu. See on tricky, sest jahu segad enne segamini 1 teelusikatäie küpsetuspulbriga ja samapalju söögisoodaga. Kuna see on tõesti oluline, kordan veelkord: jahu segad ENNE ühe teelusikatäie küpsetuspulbri ja samapalju soodaga. Jobudele ma kolmandat korda ütlema ei hakka. No ja siis sõelud selle jahuvärgi taignasse. Vat kui toredasti. Ja segad kaa muidugi, tobu! Segad ja vaatad et tainas tuleks hästi paks. Nii paks, et vispli küljest ei tule lahti. Kes ei tea, mis on vispel, vaadake siia (sobiv nimi sellele lehele - KOOGItarvikud:)) või kellel vähem kannatust, siis siia. Folkloorisõbrad ning need, kelle turvusringkonnas on lolle vanameheTARIKAID, vaadaku aga siia. Pornosõbrad vaadaku siia (jah, see on lame näide, aga ma ei hakka teiega ju oma salakohti jagama!). Anyway, vaadake et tainas oleks paks. Vispel, nagu aru saite, on tehniline vahend taigna paksuse (ma võiks öelda ka "viskoossuse", aga ma säästan teid, pealegi ma ei ole ise päris kindel kas see on õige sõna) määramiseks. Seega - paks on hea. Noh, ja siis lisage 200 dl (WHAT EVER!!!) rosinaid, mida maitsekohaselt võite enne leotada või mitteleotada. Pesta ikka võite. Ja siis visake taignas nendesse mõnusatesse paberist muffinsivormidesse ja need omakorda metallist muffinsivormi. Salanäpunäidet, kuidas seda teha nii et osa tainast lauale ja metallvormi määrima ei pudeneks, mul pakkuda ei ole. Ja siis pange see eelsoojendatud ahju ja laske ca 15 min (aga tegelt vähem) ca 200 kraadi juurest praadida. Ja läbi ahjuakna muide on väga mõnus vaadata. Ja siis sööge ilusti ja jagage sõpradega. Ja ärge heituge, kui soojast peast suur osa koogist pabervormi külge jääb. Selle saab sealt hammastega lahti. Ja jahtudes tuleb kõik lahti. Vastust Kadri küsimusele - kuidas poes muffinsid nii siledad on - ei ole veel olemas.
head isu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar