teisipäev, 21. september 2004

väsinud

Eilne selleaastane esimene loengupidamine läks pekku. Meeleolu oli kõrge, ootused niisamuti, aga misma tegema pean kui audikas on kümme tuima nägu, kes ise kaa aru ei saa, miks nad kohale tulnud on kui kodus oleks palju mõnusam nina nokkida ilma et peaks kartma et märkan kus kollid oma elutee lõpetavad. Heavens! Meeleolu ja ootuste ning seeläbi pühendumuse ja taseme langus soon to follow minu poolt, kui märkan et kuidas mu various witty remarks mingit tagasisidet ei saa. Right back at you, suckers! Mina kaa ei kavatse pingutada.
Olen sama pettunud nagu venna, kes peale kahepooletunnist rabelemist ja kolme luidlömastavat kukkumist ikkagi 43 kohta ülevalpool maagilist esimesetuhande piiri lõpetas. Oskan ainult käsi laiutada.

Kommentaare ei ole: