Eile kutsus Tiia T mind EPL-i (ehk siis Eesti Psühholoogide Liitu). Seletus just minu väljavalimise erilisusest oli natuke hale ja naljakas, aga mitte halenaljakas: "No me kutsume sinna ikka ainult VÄGA üksikuid inimesi!" See on neist muidugi armas, aga mul ei ole niisugustesse pealesunnitud grupiteraapiatesse erilist usku. Pealegi on mul nüüd ju laps :).
Anyway, paistab et olen suur psühholoog. Awesome. Awesome to the max.
Pluss, ma ei oska täpselt tsiteerida, aga eilses seminaris rääkis Deniss kõigile neurobioloogiasõpradele, muide, sellisest kesknärvisüsteemi nähtusest nagu sünaptiline PILA.
Meie ise aga oleme - tänan küsimast - hea tervise juures ning harjume taas vaikselt kasti sittuma. Mitte et see mingi trendikas spordiala oleks, aga natuke sportlikku hasarti tekitab küll selle momendi passimine, kui osad meist tagumikku jäigalt vastu maad suruma hakkavad kuskil väljaspool oma liivakasti. Midagi niisugust vist, nagu arvatavasti tunnevad pinksimängijad või teiste rahulike täpsus- ja strateegiaalade esindajad.
Ning ma ei jäta ju viitamata seda reklaamiklassikasse minevat lehte (viide Grete lehelt tegelt, thänkyou:))
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar