same time next year

Mõnikord on inimestel kombeks rääkida niimoodi vihjamisi. Ma usun et ma tean seda tunnet, et süda on millegi või kellegi pärast ülevoolavalt rõõmus ja tahaks seda tohutult kogu maailmaga jagada, aga samas kardad asjade üle kontrolli kaotada või lihtsalt pärast alt minna oma suure rõõmustamisega või mida iganes muud inimlikku. Ja siis räägidki ümbernurga, kõikvõimalike reaalsete isikute, kohtade ja sündmustega seoseid tekitada võimaldavate aspektide kohapeal midagi umbmäärast öeldes. Mind see kurvastab ja ärritab, sest esiteks – kui tegemist on lähedase inimesega – näib mulle, et minu eest püütakse midagi varjata ja teiseks – mõnikord – nagu mind huvitaks!
Väljapääsmatud olukorrad, kui need üle pea kasvavad, võivad lõppeda sellega, et teed mõne meeleheitliku sammu. Küsimus on, kas edasi või tagasi.