kergendavatel asjaonudel

Osad neist väikeste asjadega hetkedest, millest rääkida olen püüdnud on need, kui tunned et VIST aimad mõne täiesti suvalise inimese käitumise tagamaid. Istusin öösel kohaletulnud taksosse, Pillelt kingiks saadud Sloveenia ametiühingu õllepudel kolksatas vastu mingit metalldetaili ning mu hääl küsis sohvrilt seltskondlikult ning reipalt, ent samas pingestatult uurivalt: Aa, kas teie tõite mind enne siia kaa?" "Ei," " vastas juht ja keeras raadio ebaloomulikult valjuks. Noh, ma-mõtlen-siin-nagu-rohkem-omi-mõtteid- niiet-kui-tahad-kaasa-sõita-hoia-mokk-maas" valjuks :) Ja minul tegelikult ei olnudki jutuisu, lihtsalt tundus et ebamugav olnuks istuda, nagu me pole kunagi kohtunud, kui see nii tegelikult ei oleks. Anyway.
Huvitavatest asjadest juhtus enne taksointsidenti täna siis veel see:

Ehk siis et svamm kukkus diivani taha.