a tribute to Chr. Reeves

Terve hommikupoolik oli rikutud, sest öösel ebaõnnestus minu maailmapäästmisplaan, ning seda niisugustel banaalsetel põhjustel nagu esiteks minu teel maailmapäästmiseks vajalikku hotellituppa seisev šveitser, kes ei suutnud mõista, et mul on tema tippimiseks vaid 2 krooni sularaha ning saatis mind peale adminniga arutamist üle platsi pangaautomaadi juurde, ning teiseks kas rahaga naasmise hetkel või seda toomast loobunult ning šveitseritakistusest läbimurdmisplaani küpsedes saabunud buss soome turistidega, kelle teenendamiseks minu tee fuajeesse liikuvate metalltreppidega tõkestati. Ma ei pea ilmselt mainima, et kogu tegevus toimus ülinapis taimfreimis ja katastroof rippus iga hetk pea kohal. Mina aga lesisin resigneerunult kuskil fuajeekohvikunurgas ning lasin end homoseksuaalsel noormehel koos sädistava beibekambaga oma ratturiretuuside ning -kiivri pärast mõnitada ning püüdsin säilitada situatsioonist üle oleva ilme. Kindlasti ei olnud see kõik kokku nii mõttekas, et selle nimel hommikune ujumisaeg maha magada, but there you have it .

Aga nädalavahetusel käisime lastega lehti korjamas. Nagu päriselt. Makes you wonder.