neljapäev, 28. oktoober 2004

what the heck

Looma religioossel eesmärgil tapmise korraldamise ja läbiviimise kord
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 266
§ 1. Looma religioossel eesmärgil tapmise korraldamise kord
/.../
§ 2. Looma religioossel eesmärgil tapmise läbiviimise kord
(1) Looma võib religioossel eesmärgil tappa üksnes kägiveenide ja trahhea läbilõikamisega. Loom tuleb tappa terava vahendiga, mis on selle loomaliigi jaoks lubatud ja töökorras.
/.../
(5) Loom tuleb uimastada kohe pärast trahhea ja kägiveenide läbilõikamist. Looma tohib uimastada «Loomakaitseseaduse» § 13 lõike 6 alusel lubatud uimastamisvahendiga.

Loomakaitseseadus
Riigikogu seadus nr 166
/.../
§ 13. Põllumajanduslooma uimastamine ja tapmine
(1) Põllumajandusloom tuleb enne tapmist uimastada.
________________________________________________________________________
First, kummaline on seadusest tapmise korraldamise kohta ettekirjutusi lugeda. Sõnastuse värk, noh, lihtsalt (pange tekstis "looma" asemele näiteks "uskmatu":)). Teiseks - siinkirjutajale oluliselt - eks teadus ole kaa nagu religioon :) Kolmandaks - tappa lubatakse vahendiga, mis on selle loomaliigi jaoks lubatud. Kes lubas? Emake loodus? Ja neljandaks - nagu näha, käseb loomi kaitsev seadus looma uimastada ENNE tapmist, loomi ohverdav määrus aga kohe PÄRAST trahhea ja kägiveenide läbilõikamist (anatoomias vähem kodus olevatele iskutele - i.e. tapmist). Ja samas, nüüd kus see lause kirjutatud, tundub kõik mõistetav - ega ikka ei saa ju, et altarile toodav kits on narkoosis, kuhu siis religioossel eesmärgil tapmise lõbu ja verelödistamine, peata kanad jms jääb. Seda ei saa keelata. Samas, ma ei usu et vahetult peale kõrilõikamist tuimestuse tegemine rituaalilt vähem salapära rööviks kui mõni muu seda sisaldav variant. Niiet minu arvates mõttetu regulatsioon. Sama hästi võiks nõuda, et iga pühapäeval kirikus jagatav jeebuse ihu ja veri oleks HIV-testi läbinud. Merle, ootan asjakohast kommentaari. Arve saatke Põllumajandusministeeriumisse.

Kommentaare ei ole: