Kuna mu enda elus teadaolevalt enam midagi põnevat ning märkimisväärset ei sünni, kirjutan sellest, mis toimub mällo väikses ja mõttekas elus. Eile elasime esmakordselt üle esimese koristuspäeva. Tõsi ta on, väiksemaid junni- ja loigukoristusneljapäevakuid ning käepäraste karvaste objektidega diivanialusepühkimislibistusi jms on varemgi ette tulnud, aga seekord siis the real thing. Pean tunnistama, et minu õrnale ninale tundus küll, et kui kuivast peast korteris nagu ei olegi midagi uut ja erilist tunda, siis põrandat niisutades nagu küll avaneks terve ihumahlalõhnade gamma kerglase nuusutaja sõõrmete ees. Võib see nii olla? Ma ju ei tea oma haistemeelt enam usaldada.. kes ütleks?
Anyway, nagu asjade käigus selgus, ei olegi sanitaartöödeks kasutatav instruentaarium nii ohtlik nagu esialgu tundus ning põrandat pühkivat agregaati saab kerge vaevaga ning võimaluse korral lausa tunde järjest kasutada kiirestilähenevatestobjektidestviimaselhetkelülehüppamisevajaduse rahuldamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar