Üks selline välkamaa pornostaar on minu melest nagu Rocco, niisugune paks ja tolknevate karvadega ning üldse kole vanaonu. Igatahes hommikul bussipeatuses sõitis ta minust ford transiti ja vanarauakoormaga mööda. Väga huvitav.

Eile vaatasime Kadriga , kellel oli ka sünnipäev, ilusti ära kill billi teise volüümi. Ja täitsa huvitav oli, kuigi lõpuosa kõige pingelisematel minutitel tukkusime mõlemad vahelduva eduga. Minu ja näiteks Grete viimaseaja filmivaatamistel on see väga tüüpiline muster, aga ma oleks arvanud, et see on mingi isiklik probleem. Nüüd aga näen, et probleem on ikkagi maailma filminduses. Ilmselt on hollivoodi ära ostnud mingisugune narkolepsiaravimi firma, kes nüüd linateostesse uinutavaid alaläviseid sõnumeid saadab, et oma läbimüüki suurendada.

Ning kolmas uudis tänases kaunis päevas - enesetunne on sihukene, nagu mulle oleks korralikult paaki pandud (kõigile tähelepanelikele "Grease"i vaatajatele peaks see väljend ometi tuttav olema :)). Või mitte et NAGU oleks, vaid ongi. Ja panija on mu oma kallis ratas (nagu "lööja on mu oma lell" - millistiganes eesti luulemeest ma nüüd ka ei parafraseerinud:)), kelle eile viimaks teenindusest miljonite eest välja lunastasin ja üle seitsme kuu taas sõitu tegin. 12 kilomeetrit ja jalgevahe on nagu uuesti sündinud. Või, noh, nag mina oleks sünnitanud. Või kuidas iganes see tunne on. Sadulat näha see koht igatahes nüüd paar päeva ei soovi. Õhtune ema juurest kojusõit möödus kas pedaalide najal püsti seistes või kanni välimist külge sadulale toetuda püüdes.
Kiire kontroll näitas et esimest korda blogiajaloos suutsin end väljendada vaid kahe kirjaveaga, millest üks muutis ülaltoodud sõnumit nii, et tundus et Miina on sünnitanud :)

Olge siis head lapsed.