Paljudele teist, kes oma päevi arvuti ees minu MSNniilmumist oodates veedavad oli reede tõeline õnnepäev. Või oli see siis neljapäev, täpselt ei mäleta. Sisenesin korra, lootuses et saan nende isikute lohutuseks, kes siiani veendunud on, et nad lihtsalt blokkinud olen, oma nime mingiks ära-põe,-mällo-ei-käigi-praegu-siin sarnaseks modifitseerida, ent nagu selgus, näevad nimemuutust vaid need õnnelikud, kel mind selsinatsel momendil msnnis spottida õnnestus. Kõnealune sündmus kutsus peale nimetatud vaatlejate südamepekluse (ning mul lihtsalt ei jätku südant seda kirjaviga tavaliseks "südamepekSluseks" muuta:)) esile tõsiseltvõetavaid kommotsioone ka Tiigi tänava arvutiklassis kus saatuse tahtel oma teo teoks tegin. Klassi tühjus meenutas (ja samas ka ei meenutanud, aga andekamad lugejad muidugi mõistavad ka ilma käesoleva märkuseta, et neil kahel meenutusel on antud kontekstis erinev konnotatsioon:):) ammuseid aegu mil arvutikasutushuviliste järjekord kellaajast sõltumatult maja ette ulatus. Oh aegu ammuseid. Üks kahest - kas noorte huvi interneti vastu on raugenud või koduste internetiühenduste arv suurenenud. Või üks kolmest - erootikalehtedele ei ole uut materjali pandud.